Kui keegi korraldaks Lihtsa Elu autovõistluse, kus valikukriteeriumideks ökonoomsus, vastupidavus, universaalsus, mugavus ja muidugi lihtsus, oleks Isuzu D-Max Double Cab pikapil suur šanss seda konkurssi võita. Üks jõuallikas, üks veoskeem, pikk garantii ja üsna mõistlik hind – päriselt maal elamine polegi utoopia. Võidu võtmiseks peaks Isuzu aga kõvemat häält tegema.
Valimised on ukse ees ja erakonnad jauravad üksteise võidu sellest, kuidas maaelu Eestis välja sureb kui hakkajad noored maale ei lähe. Teadlased on välja arvutanud, et linnas elamine on igapidi ökom, aga seda juhul, kui urbanist sõidab ühistranspordiga ja loobub lihast ja munadest – tahad omletti, kobi maale elama.
Eestis on maale elama minek üsna lihtne, sest arenenud maailma mõistes on vahemaad lühikesed ja internet jõuab kõikjale. Paraku ei ulatu regulaarne ühistranspordiühendus Kuldsest Ringist väljapoole. Kuigi heina saab kasvatada ka rongiühenduseta, peab mõnikord käima poes ja arsti juures ning jäätmed viima kogumispunkti, mis enamasti kilomeetrite kaugusel. Vaja on autot.
Autot millega vajadusel sõita linna, villane sokk ja viigipüks jalas ning millega igapäevaselt teha ära kõik maal ette tulevad tööd. Ka need, mis nõuavad jõulist põllunühkimist, raske käru vedamist või lumes müttamist.
Kõik salongid pakuvad lademes krossovereid ja pargimaastureid, millega tõsisel maainimesel suurt midagi peale hakata pole. Eks see ole valikute küsimus: noobli maasturilaadse asemel liisib põllumajandusettevõtja traktori…
Dacia Duster või Niva oleks ehk abiks, aga neis pole heinapalle kuskile panna. Ehitusmaterjalide vedamisega läheb ka keeruliseks, ikka tuleks käru järele panna. Järele jäävad kastikad.
Kastikate seas on eelistatud omakorda sellised, mis ei pürgi elustiiliautoks ega maksa tervet varandust. Selliseid “tavalisi” meenub esimese raksuga vaid kolm: Toyota Hilux, Mitsubishi LC200 ja Isuzu D-Max. Kõik ülejäänud kibelevad maasturitega võistlema.
VANALINNA KOHVIKUSSE, MIKS KA MITTE!
Juhtus nii, et alustasime D-Max Double Cab-iga oma nädalavahetuse proovisõitu mitte moonipõlde rüsades vaid Tallinna vanalinna kitsukestel tänavatel pargitud autode vahel laveerides. Saime hästi hakkama, auto gabariite on võimalik lihtsalt tunnetada, ka pöörderaadius on sel kastikal hea (vaikimisi on masin õigeveoline) ning roolimine ootamatult ergas.
Kaks tähelepanekut veel: kõik panid tähele! Kastikaid on (vana)linnapildis vähe ning uudistajaid oli Toompea platsil mitmeid. Ning teine: munakivitee on D-Maxi jaoks nuusata. Ei mingit ahastavat kolistamist ja põrutamist, hoopis malbe kulgemine mööda muhke ja kühme. Suurepärane! Villasokid jalga – inimesed peab kõik kaunis olema – šokolaad kaenlasse, ja kastikaga tädikülla!
LIHTNE JA ILUS ELU 34 990 EURO EEST
Kõrgeimas, LSX varustuses Isuzu D-Max DC pakub viiele sõitjale suure linnamaasturiga võrreldavat mugavust vähem kui 35 000 euro eest. Tegelikult aga algab väga lihtne, see-eest kõikjalsõitev (kliirens 22,5 cm, teljevahe 3,035 m, rööbe ees ja taga 1,57m) ja kõikevedav (piduritega järelhaagis 3500 ja autorong 6000 kg) elu 27 990 eurost.
Lihtsaia, LX varustuse kõige olulisem osa on minu meelest juhiabid, mida maal elades reaalselt vaja läheb, sh. mägipidur, nõlvaltstardiabi, elektrooniline stabiilsus – ja veojõukontrollisüsteem jne. Toonitud klaasid, esiistme soojendused ja päevatulede automaatlülitus on siiski suhteliselt teisejärguline teema.
Kogu tehasegarantii ajaks ehk viieks aastaks autot liisides kaob LSX ja LX hinnavahe üsna olematuks – mõnikümmend eurot suurem kuumakse tükki küljest ei võta, annab aga eelise järelturul ning väga palju rohkem mugavust igapäevakasutuses.
Vaata hinnakirja ja varustustasemeid lähemalt siin.
VÕSALÕIKUR KASTI JA LÄKSIME!
Vahepealkiri kõlab uljalt, aga ei tähenda, et iga mees nüüd omatahtsi võsa raadama hakata võiks. Kui aga plaanis esiisade talu uuesti elule turgutada – nii nagu teevad seda me sõbrad Kuremaa järve ääres – siis on üleskutse, laduda D-MAXi kast tööriistu ja talgulisi täis ning nad kraaviveerele maha kallata, igati asjakohane.
Põhimõtteliselt saab kastikast abi pea igaks elujuhtumiks. Näiteks kui on vaja suurte püttidega vedada vett või piima. Või tassida heinapalle. Transportida rõuguredelit. Vedada kolme lihaveise vasikat.
Viia 12 tütarlast sauna taha tiigi äärde. Minna neidudest kauneimaga otsima hilist sõnajalaõit kohta, kus viimati käis vaarisa (“viimati” tähendab umbes 67 aastat ja pealtnäha läbimatut võsa). Isuzu kastikas veab välja.
Ei jää laulmata ükski kuuvalguse serenaad – päevase sõnnikuveo jäjed saab plastkattega kastist survepesuga üks-kaks jäljetult minema uhtuda, auto nahksisu kiirelt niiske lapiga üle käia ning infolustis tõmmata käima Spotify kõige romantilisema playlisti. Lihtne elu on … lihtsalt väga ilus.
ANNA TÖÖD, PEREMEES!
Kastikate eripäraks on lakkamatu iha raske töö järele: mida rohkem padajanni või noorikuid on kastis, seda mõnusamaks sõit läheb. Tühja kaarikuga paarutamine on paratamatult raiskamine – 1,9-liitrine diiselmootor, mil võimsust kuni 164 hobujõudu ja moment (mis antakse kätte 2000 pööre peal) 360Nm on üllatavalt tõhus.
D-Maxile pakutava ainsa jõuallika (paberite järgi) keskmine 7,8-liitrine kulu 100 kilomeetri kohta polegi ebareaalne. Täislastis või haagisega auto rüüpab kütust muidugi oluliselt isukamalt. Loomulikult ei tasu mootorilt imet oodata, nagu masin, nii minek: mida sujuvamad sõiduvõtted ja mõistlikum kiirus, seda suurem rõõm lihtsast elust.
KUI SEDA TOYOTAT EES EI OLEKS…
Meie sõbrad vaimustusid Isuzu D-Maxist sedavõrd, et matsid maha mõtte järjekordse suure linnamaasturi ostimisest. Kastikas see on, mis lihtsa maaeluga kokku käib! Jaanipäeva-aegne eufooria realiseerus Muinastulede öö eel õuele veeretatud… Toyota Hiluxina. “Kallis, vaata ma ostsin meile jälle Toyota!”
[wiki base=”EN”]Isuzu[/wiki], võitle ometi! Jaapani ajaoo esimene sõiduautotootja, astu esile ja ütle kõvema häälega, et saad hakkama! Millise põneva seebiseriaali võiks vändata Isuzu ajaloost, kus verd on seganud nii [wiki base=”EN”]General Motors[/wiki] kui ka [wiki base=”EN”]Fuji Heavy Industries[/wiki] (Subaru!), Toyotast rääkimata!
Marginaalsusel võivad tänases automaailmas olla omad eelised: eristuvus, silmapaistvus, võimalus kasvatada oma sootsiumi. Vaadates kvaliteediraporteid võib öelda, et Isuzu D-Maxi abil eristuda pole sugugi mitte halb mõte. Paraku ei jõua sõnum väärt autost just eriti paljudeni. Pean isegi pattu tunnistama, ütlesin teise päeva hommikul mitmel korral “noh, see Suzuki”… hissans, tehke ometi midagi, reklaamiosakond! Hea auto on!
Pildid: Ylle Rajasaar, Erik Sikk, tootja
Isuzu D-MAX DC
