Viienda põlvkonna Jeep Cherokee jõudis Ameerika Ühendriikides 2013. aastal, Eestis aasta hiljem müügile. Ootamatult ebajeebiliku kujundusega ja vinge turva- ning mugavusvarustusega keskklassi maastur ei ole oma ajakohasust siiani minetanud. Euroopas lisandus tänavu Cherokee jõuallikate valikusse 2.2.-liitrine Euro 6 normidele vastav turbodiisel. Seda 200-hobujõulist naksakat mootorit me kollektiivselt ühel suvisel nädalavahetusel Eestimaa teedel testisimegi.
FCA alustas Cherokee krossoveri tarnimist Euroopasse väikeste pausidega – näiteks Soome turule jõuti vahepeal tekkinud tootmisraskuste tõttu alles 2015. aastal. Tõenäoliselt ei osanud Fiat Chrysler Automobiles ette näha mudeli nii suurt populaarsust ameeriklaste seas – tänaseni jätkub teispool Suurt Lompi olukord, kus ostetaks rohkem, kui tootja kätte anda jaksab.
NÕUDLUS KUJUNDAB HINNA
2014. aastal sai tehtud pikem proovisõit 2-liitrise turbodiisliga Cherokeega ning hinnatud üldisemalt autot meeldib-ei meeldi skaalal. Juba tookord avaldas muljet auto suurepärane varustus, mis kõigi oma kellade ja tilinatega ei jää sugugi alla premiumklassi maasturilaadsetele.
Pole ka imestada, kui vaadata, keda nimetab tootja Cherokee konkurentideks – Audi Q5, BMW X3, Land Rover Disco Sport, Volvo XC60… allahindlust polegi võimalik teha! Selle asemel on FCA teinud hoopiski korraliku hinnatõste: kui 2014. aasta kevadel algas odavaima esiveolise Cherokee hind 33 900 eurost, siis nüüd on kõige lihtsama, 140 hj bensiinimootoriga ja 6-käigulise käsikastiga Longitude-varustuses auto eest vaja lauda käia 36 500 eurot.
Proovisõiduautoks olnud 200 hj 2.2 CRD diiselmootori ja 9-käigulise automaatkastiga Drive I nelikveoskeemiga Limited-varustuses Jeep Cherokee hinnaks on 44 800 eurot. Selles summas sisaldub ka 1800-eurone ADG lisavarustuspakett: kohanduv kiirusehoidik, rajajälgija, iseparkimine ja automaatne kaugtulede lülitus. Sõnaga, kõik see, milleta linnainimene korralikku kõikjalsõitjat enam ette ei kujutaks. Iseasi, kas kujutlusest ka kaugemale minnakse või ostetakse ikka odavamast otsast esiveoline maastur(ilaadne)…
[toggle title=”PROOVISÕIDUAUTO TEHNILISED ANDMED” load=”hide”]Mootor: 2,2L R4 CRD
Töömaht: 2184 cm3
Võimsus: 147/200/3500 kw/hj/pm
Pöördemoment: 440/2500 Nm/1/min
CO2 emissioon: (keskmine) 149 g/km
Käigukast: 9 AT
Tippkiirus: 204 km/h
Kiirendus: 0-100 km/h 8,5 s
Kütusekulu maanteel: 4,9 l/100 km
Kütusekulu linnas: 7,0 l/100 km
Kombineeritud: 5,7 l/100 km
Kütusepaagi maht: 60l
Teljevahe: 2700 mm
Pikkus: 4624 mm
Laius: 1859 mm
Kliirens: 208 mm
Kõrgus: 1697 mm
Pagasiruumi maht: 591-1267 l
Pöörderaadius: 5.2 m
Lisavarustus:
rehvid 225/55R18, elektriline seisupidur, mäestardi assistentsüsteem, adaptiivne püsikiirushoidik, rajajälgija, automaatne parkimine, tulede autom. lülitus
HIND: 44 800 eurot
[/toggle]
(MITTE NII) VÄIKE MUGAV AMEERIKLANE
Mis iganes oli Fiati ajend Chryslerit omadades, Jeepi ei ole nad suutnud itaallaseks väänata. Seni, kuni rooli tagaküljele jäävad alles raadio- ja helitugevuse reguleerimise lülitid, tabab iga autosse istujat äratundmine: “Jeep. Ameeriklane.” Oma Fiat X500ga võivad nad kasvõi kõrvade peal kõndida, seal e i tule sellist mõtetki, et tegu on mingis osas jeebuga. Ja jumal tänatud!
Cherokee on sama ruumikas nagu 2013. aastal: ees on kontserdisaal, tagaistmel palun ärge sööge liiga palju; ja üldse, kui me laseme 60/40 istme alla, tegelege teie mujal muuga, meie siin veame nüüd kontrabassi. Kahekomakahesest kostab salongi vaid diislile iseloomulikku madalat podistamist, tuulemüra ja teekonarused jäävad ilusti õue. Kui Cherokee mööda kruusateed mööda kraabib, siis on hääl küll suht võimas – seega, kiidame heliisolatsiooni!
8.4-tolline infolust ei ole ajale veel täiesti jalgu jäänud, ainus, et telefoni sisu autole üleandmiseks tuleb alla laadida vastav äpp (mida keegi meist ei viitsi teha, seega las jääda). Rõõmustav, et USB on normaalne, laeb nutika tunniajase sõiduga 100%-ni täis.
Kellad, viled, ohumärguanded on tüütud, aga need saab ükshaaval välja lülitada. Kena uudis on ka see, et võtmeta ukse avamise saab deaktiveerida nii, et auto avaneb üksnes puldist. Varganäod, pühkige mokad puhtaks ja minge nurka nutma!
[huge_it_gallery id=”205″]
MAANTEE – JA LINNASÕIT
Lähme nüüd mootori kallale. 2.2-liitrine diisel evib täiesti suurepärast – 400 Nm – väändemomenti, mis ilmneb juba 2500 pöörde juures. Mis tähendab, et selle autoga saab teha kiireid sööste. Ja möödasõite. Veidi nõuab harjumist gaasipedaali mõningane tundetus – õhukese tallaga tennis jalga ja vajuta! ja läheb!
Paar kolleegi hoiatasid 9-käigulise ZF 948TE käigukasti eest, et see ei suuda mootoriga korralikku koostööd teha, kipub liiga kiiresti käiku vahetama ja on arusaamatu loomuga. Najaa, see “algul ei saa vedama, pärast ei mõista pidada”-segadus on tuttav 2014. aasta testisõidust. Kõik sõltub jõuallikast!
Kui Cherokeel on peal seesama uus, kahekomakahene, kõigile euronõuetele vastav turbodiisel või 3.2-liitrine V6 bensiinimootor (Trailhawk varustuses), siis on “üheksane” tasemel. Mitte üks ving ei tule käigukasti aadressil, tegi oma tööd asfaldil märkamatult ja toredasti.
Aeglasel liikumisel annab Cherokee märku, et siin pole tegu mingi kergkaallasega – ligi kahetonnise tühimassiga auto kipub kalduma ja rool tahaks pigem omaette nokitseda, kui juhile toimuvast tagasisidet anda. Aga niipea, kui liiklusmärkidele ilmuvad 70st suuremad numbrid, asi muutub – Cherokee kehastub südikaks matkajaks, mängib salongi mõnusat muusikat ja valgustab öösel uhkesti, oma peaga mõeldes (vahepeal mõtleb üle) teed.
Kütusekulu on 2.2-liitrisel diislil väga viis. Täpsemalt, 5.8l/100 km maanteel ja 6.9l/100 km linnas. Alati saab ka rohkem, aga need numbrid on üsna sinna ooperisse, mida tootja paberites lubab.
Ah, üks huvitav fakt ka – Jeep’i ZF 948TE käigukasti inseneritöö pärineb Saksamaalt, ehkki kokku laotakse see Ühendriikides. Sama automaat on peal ka Land Rover Discovery Spordil (Cherokee lähim konkurent, eks ole – kui ülalt lugeda) ja Range Rover Evoque’il. Meil sattus samale nädalavahetusele veel teinegi proovikas – Jaguari tuttuus maastur F-Pace, mis omakorda jagab põhja Discoga – (auto)maailm on väike!
[huge_it_gallery id=”204″]
MAASTIKUSÕIT
Nüüd läheb lõbusaks! Kui sa ostad auto nimega Jeep, siis loodetavasti selle mõttega, et sa tahad temaga Kohtades sõita. Üksnes asfaldinühkimine on surmigav ja ilmselgelt oleks tegu “ülepandud” ostuga. Isegi, kui see on esiveoline entry level Cherokee, ei ole mõtet teda vangistada linnadžunglisse.
Olgu välja toodud kaks lihtsat numbrit: kliirens 20.3 cm ja pöörderaadius 5.2 meetrit. See auto tahaks päris teid! Ja… maastikku, kui lubate! Nelikveolises variandis teeb Cherokee vana head jeepi ja läheb läbi igalt poolt. Ameerikaliku “võta see XXXXXL pitsa ja ära muretse” elegantsiga (on olemas selline asi küll nagu elegantne ameeriklane).
Drive I nelikvedu on tark ka Selec-Terrain lumi/vihm/kaelanimuda/sport nuppu näppimata, aga Drive II on muidugi veel targem ja Drive Lock (Trailhawk varustuses) on… põhimõtteliselt Jumal.
Ehk siis – nelikvedu rakendub ainult vajadusel (muuhulgas kütuse kokkuhoid!) ja on, tüübist sõltuvalt kas ühekäigulise vahekastiga, elektroonilise aeglustiga või Jumal-variandis lisaks ka lukustatava tagadiferentsiaaliga. Vot teile Jeep ja võtke see Trailhawk, 46 500 eurot, tänan-palun.
Tõeline juht võtab muidugi manuaali. Aga üheksase automaadiga saab maastikul ka hakkama, ehkki just maastikusõidul tuleb esile ühe pedaali karjuv puudumine.
Kütusekulu maastikul? See sõltub Kohtadest. Tolmuteel veidi üle kuue liitri, maastikul mütates 8-9 vahele. Kahtlemata saaks (ja võiks, sest paaki mahub 60 liitrit) veel rohkem kulutada, aga see peab siis olema üks tõsisem Koht.
[huge_it_gallery id=”203″]
KOKKUVÕTTEKS: JEEP ELAB VEEL!
Jeep Cherokee hind on premiumklassi konkurentidega võrreldes veidi soodsam. Selle raha eest saab vähemalt ühe asja, mida teistel ei ole: saab Jeep-märgiga auto; ja sellel märgil on ajalugu. Saab uhkelt turva-ja mugavusvarustust (Cherokee on omas klassis pärjatud paar aastat tagasi kõige turvalisemaks). Saab auto, mille kodu on seal, kus on Kohad, ja teid, mis sinna viivad, vähe, aga mis suudab käituda ka maanteel.
Mis kõige tähtsam, Jeep on esialgu ikka veel ameerika auto. Midagi on temas, mida ei ole ühelgi sakslasel, prantslasel ega jaapanlasel. Õnneks itaallastel ei ole seda veel ka, aga nad üritavad minna teistpidi ja itaalia auto ameeriklasega ristata…
Üks asi on, mida te ei saa kohe päris kindlasti – jalaviipe peale avanev tagaluuk. Seda tuleb esialgu ikka veel puldist pimesi avada, toidukott hambus nägemisvälja matmas. Aga no – kellel see viipega luuk siis nüüd nii veatult töötab, et võiks öelda, selleta pole elu?
Kui nüüd ostmiseks läheb, kaaluge tõsiselt 2.2-liitrist diislit. Võib juhtuda, et nii Jeep kui diiselmootorid on peagi ühes kohas, mille nimi on ajalugu. Aga sinnamaani võiks hästi sõita.
Loe rohkem ja vali oma Cherokee siit
Vaata hinnakirja siit
Loe ka Emapiduri Sillamäe-tripist koos Cherokeega
Ja nüüd loe veelkord whatcar.ee-s pikka proovisõidulugu
Sõitmas käisid: Ylle, Liis, Erik, Veli. Killud kogus ja kirjutas Ylle Rajasaar. Pildid: Eik Erik Sikk ja tootja
Jeep Wrangler saab tänu tootmise laiendamisele endisena jätkata
