“Tavaline” Kia Niro on kõigi meie sellega sõitnud autorite hinnangul väga hea auto – ja nüüd on kohale jõudnud ka teise põlvkonna e-Niro. Indrek Jakobson proovis ära.
Kui sügisel testisime uut teise põlvkonna Nirot, siis tõdesime kurvastusega, et kuigi üleilmselt on uustulnuk saadaval kolme erineva jõuallikaga: täishübriidina, pistikhübriidina ja täiselektrilisena, siis Eestisse jõudis neist vaid esimene. Nüüd on meie suureks rõõmuks kohal ka särtsukas.
Mootor välimust ei muuda
Auto jäi ka täiselektrilisena põhiolemuselt mõistagi samaks ning selle versioonide üksteisest eristamine on esmapilgul keeruline. Siiski sai e-Niro endale pisut teistsuguse kaitseraua, laadimispistik aga asub täpselt auto kapoti keskel, mis meenutab pisut Nissan Leafi, ent ei pruugi kõigile sobida. Laadimiskohale peab sõitma alati nina ees, mis on küll mugav, kuid nõuab pärast laadimise lõppemist mõnikord sellele järgnevat tagurdamismanöövrit. Testi jooksul sellest probleemi küll ei tekkinud.
Praktilisi autoostjaid rõõmustab mõistagi ka suurenenud pagasiruum. Kui hübriidne Niro neelab tavaseades soliidsed 451 liitrit, siis särtsukas mahutab lausa 475 liitrit – teadaolevalt selles klassis kõige rohkem. Väikese miinusena võtavad laadimiskaablid (üks koduse pistikupesa jaoks ja üks maanteel asuvate avalike laadimisjaamade jaoks) sellest osa siiski endale.
Tagaistujaid rõõmustab ennekõike kesktunneli (milles rangelt esiveolise auto puhul kardaanvõll mõistagi mitte kunagi ei pöörle) puudumine. Muus osas on aga sisemus sarnane hübriidse versiooniga, kus ka viiekesi pikemate vahemaade läbimine ei tähenda olulisi kompromisse.
Kapoti all teistmoodi
Arusaadavalt peituvad särtsuka suurimad erisused mootorikatte all. Autot liigutab üks eesasetusega püsimagnetiga, integreeritud reduktori ja õlijahutusega sünkroonmootor, mis arendab maksimaalselt 150 kW võimsust, suurim pöördemoment on piiratud aga üsna rahuliku 255 Nm-ni. Sellest piisab, et kiirendada 0-100 km/h 7,8 sekundiga, suurim maksimaalne kiirus on aga 167 km/h.
Bensiinipaagi asemel on nüüd 24 moodulist koosnev kõrgepingeaku netomahutavusega 64,8 kWh. Puudujääk on aga kiirlaadimises, mis küündib erinevatel andmetel vaid 77 kW-ni. Kia ise ametlikku laadimisvõimsust ei teatagi, rääkides vaid erinevast ajakulust kiirlaadijates. Mõistlikum on kolmefaasilise 11 kW wallboxi kasutamine, olles optimaalne valik neile, kel on kodus laadimise võimalus. Tulevikus aga ootame elektrilise Niro jaoks palju suuremat laadimisvõimsust!
Kia ametlikul veebilehel olevate andmete kohaselt võib e-Niro sõita linnas ühe laadimisega kuni 604 km ja keskmiselt 460 km, mõõtmisel on kasutatud WLTP metoodikat, mis aga eeldab välja lülitatud kliimaseadet. Reaalse eluga meie talves sel midagi ühist ei ole, soovitus on arvestada 300-kilomeetrise laadimisvälbaga. Sel juhul ei jää vähemalt tee peale.
Sõidame! Sujuvalt
Uus täiselektriline Niro ei taha vaatamata esimesest hetkest saadaolevale pöördemomendile olla boliid, kes reisijad kiirendusel seljatoe sisse naelutab. Pigem on auto loojate eesmärgiks olnud mugavuse ja säästlikkuse kombinatsioon ning seetõttu on liikuma hakkamisel jõudu piiratud – jääb tunne nagu koguks sisepõlemismootor pöördeid, et kogu võimsus kätte saada. Samas on see pealtnäha tavaline pereauto üsnagi sobilik ka pisut nobedamaks lahkumiseks foori tagant.
Kulgemine uue Kia krossoveriga pole kindlasti mitte sportlik. Kui turunduspläras on kombeks rääkida autode DNA-st, siis e-Nirol võidu sõitmise geenid ilmselt puuduvad. Rahulik kulgemine on tema loomuses, jõudu on ka pisut kiiremini sõita… aga miks peaks?
Juht saab valida kolme režiimi vahel: Eco, Normal ja Sport. Kui esimeses seades reageerib Niro mine-pedaalile pisut tuimalt, siis sportrežiimis on tegu juba üsna lõbusat kulgemist lubava dünaamilise krossoveriga. Testi käigus kasutasime peamiselt režiimi „Neutral“, mis pakub kuldset keskteed säästlikkuse ja sõidurõõmu vahel.
Positiivselt üllatas veermik, mis on küll häälestatud ennekõike mugavaks kulgemiseks, kuid sunnib kiiresti unustama 2,2-tonnist täismassi. Ka roolisüsteemile ei saa midagi ette heita, vaid jalavarjud peavad olema tipptasemel, sest kui juht kurvis üle pingutab, tekib välkkiirelt alajuhitavus ja siis otsustab vaid rehvide kvaliteet.
Talvesõit
Elu on teatavasti karm, kuid see-eest ebaõiglane. Nii on veebruaris testi sattuv elektriauto oluliselt õnnetumas olukorras võrreldes konkurendiga, kelle kohta on arvustus kirjutatud kevadiselt sumeda Vahemere ääres või üürikese põhjamaise suve jooksul. Kia uuel särtsukal seda õnne ei olnud.
Sajaprotsendiliselt laetud akuga vaatas käivitamisel vastu 330-kilomeetrine sõiduulatus, millest esimese kümne kilomeetriga lahkus kümnendik – tuleb arvestada, et tegu on talvetestiga, kus tingimused on karmid. Linnas sõltus kulu peamiselt sellest, kui kaua oli vaja sõita ehk kui suur osa energiast kulus sõitjateruumi soojendamiseks, tulemuseks oli aga ikka 2-ga algav arv. Maanteele testi käigus kahjuks ei jõudnud, kuid suve poole parandame selle vea ära.
Roolisoojendus toimib kogu rooliratta ulatuses ning normaalse kiirusega. Sõrmi ei kõrveta, kuid külmetamise üle ka kindlasti kurtma ei pea ning sama kehtib ka istmesoojenduste kohta. Küttesüsteem sai oma ülesandega hakkama, auto oli mõnusalt soe ning kõik kulutatud kilovatt-tunnid läksid asja ette.
Kokkuvõtteks
Kia Niro on sobilik auto tänapäeva – ühest küljest mõistlike välismõõtmete (mida hindate iga kord, kui pargite) poolest, teisalt aga suurepärase varustatuse, sõidumugavuse ja ruumikuse poolest. See on auto, mis ei nõua palju, kuid pakub vastu oluliselt enam.
E-Niro on ühtlasi järjekordne tõestus selle kohta, et universaalne platvorm, millele saab ehitada nii sisepõlemismootoriga kui täiselektrilisi autosid, annab tihti silmad ette vaid särtsukate jaoks mõeldule. Vaid aeglane kiirlaadimine on miinus, mis vajab kiiresti muudatust.
Suurimaks probleemiks võib osutuda hoopis hind, mis testiauto puhul ületas 50 tuhande euro piiri. Selle summa eest ootavad kõik juba minimaalselt vigu ning teiselt poolt tulevad kallimad konkurendid kiiresti vastu. Aga muus osas on uus Kia Niro täiuslik auto, mis meeldib kindlasti kogu perele.
Meeldis:
- Ruumikus
- Sõidumugavus
Ei meeldinud:
- Laadimiskiirus kiirlaadijas
- Hind
Fotod: Indrek Jakobson
