Argipäeva mõõdukas taustajõud Kia Sportage

Hinnad alates 17 990 eurost

Igapäevasõiduk, mis püüab natuke rohkem

Prooviauto variant kohe esinduses saadaval

Proovitud Kia Sportage GT-Line TX oli 2l, 136 kW diiselmootor, autom.

[dropcap]AJALUGU [/dropcap]Sportage kui mudel on juba paar aastat kasiinoealine – esimest Sportage’it hakati tootma 1993. aastal meie mail vähemtuntud Mazda Bongo tehnilisele põhjale, autot pakuti 5-ukselise linnamaasturi või 3-ukselise pehme katusega variandis. Kaheliitriseid bensiini- ja diiselmootoreid pakuti 5-käigulise manuaal- või 4-käigulise automaatkäigukastiga. Aastatel 1995-1998 toodeti Euroopa turu Sportage’it vahelduseks hoopis Saksamaal. Eriline edu seda mudelit siiski ei saatnud, oma osa selles võis olla ka ANCAPi ehk Austalaasia NCAPi hävitaval hinnangul auto turvalisusele – üks tärn viiest.

Ent Kia ei jätnud jonni ja 2004. aastal, pärast paariaastast mõttepausi joonestuslaua ääres veeres tootmisliinilt maha uus katse – Hyundai Elantral põhinev teise põlvkonna Sportage. Lisaks oluliselt paranenud turvalisusele – Euro NCAPi 5 tärni 5-st – oli täiendatud ka 5-ukselise linnamaasturi mootorite ja käigukastide valikut, kust võis nüüd leida lisaks eelmise põlvkonna juures mainitud variantidele 2,7-liitrise V6 bensiinimootori ja 6-käigulise manuaalkasti.

Kolmas põlvkond jätkas seda, mida eelmine alustas. Mootoreid oli valikus kubatuuriga 1,6-2,4 liitrit, leidus nii bensiini, diislit kui turbot. Ka turvalisusele pöörati jätkuvalt tähelepanu ning teeniti sellega USA-s isegi IIHS-i auhind. Tundub, et hea hinnaga turvaline linnamaastur leidis oma tee inimeste südamesse, sest uus, juba neljas Sportage, millega meiegi sõitmas käisime, jätkab samuti soodsa kvaliteedi joont, mis võiks tegelikult isegi olla uue Sportage’i sloganiks.

[dropcap]MINU LUGU [/dropcap]Minu kokkupuuted Kiaga piirduvad Cee’d GT Line-iga tehtud proovisõiduga ja sama tootja linnamaasturite kohta ei osanud eelnevalt midagi arvata peale selle, et tõenäoliselt on vähemalt mõned asjad Cee’diga sarnased. Kanäe, olidki, eeskätt lihtsuse tunne, mis autosse istudes tekib. Pärast pingelist jagelemist erinevate eriotstarbelisusse kalduvate sõidukitega on Kiasse istumine tõeline puhkus kehale ja meelele.

[dropcap]DISAIN [/dropcap]Selles osas pealtnäha üllatusi ei tule. Sportage on väliselt poliitiliselt korrektne ning meenutab eriti esiosa poolest kerge jõutreeningu läbinud Cee’di. Poliitiliselt korrektne välimus on midagi, mille eest autod viimasel ajal riielda on saanud, ent see ei ole tegelikult alati halb omadus.

Kogu aeg eristuda, silma torgata ja särada muutub tavainimesele ja -autole lõpuks väsitavaks ja tarbetuks. Ja kuigi väidetavalt on uuel Sportage’il veelgi omanäolisem disain, on ära tabatud, millal peatuda, ja jäädud mõõdukaks. Mulle isiklikult jäi huvitava lisana meelde klaasist panoraamkatuseluuk, mis lasi autosse sisse päevavalgust ning võimaldas taga turvatoolis sõitval inimesel pisut vaheldusrikkamat vaadet nautida.

[dropcap]JUHI TÖÖKOHT [/dropcap]Sarnaselt väiksemale vennale Cee’dile on ka Sportage’is kõik tõepoolest väga intuitiivne. Hea küll, peaaegu kõik, sest päris ausalt tunnistades ei osanud roolisoojendust otsides esimese (ega ka teise) hooga keskkonsooli peale mõeldagi. Võiks ju arvata, et roolisoojendus on kuskil… rooli… kandis? Aga see pipratera üldist kompotti rikkuda siiski ei suuda ja pealegi mõnele pipar hoopis meeldib. Näiteks härra abikaasa, kes tuli Sportage’iga sõitmast ning nõudis sellist autot endale ja kohe.

[huge_it_gallery id=”91″]

[dropcap]SÕIDUOMADUSED [/dropcap]Sportage on auto inimesele, kes peab tähtsaks ennekõike mugavust ja kvaliteeti. Seejärel tuleb prioriteetide nimekirjas hind. Seejärel ruumikus. Siis veel midagi, ja võib-olla veel midagi, ja alles siis tuleb sõitmine kui autojuhtimine, protsess. Mitte et Sportage sõidaks kuidagi ebameeldivalt või halvasti, seda mitte. Kõik toimib nagu peab – gaasi andes liigub auto edasi, pidurdades jääb seisma ja rool keerab rattaid soovitud suunas.

Vedrustus on minu skaalal siiski pisut pehmevõitu ja gaasipedaalilt millegi muu kui kulgemise väljameelitamine nõuab, et sõidurežiimi nupp oleks Sport-asendis. Kuid pidagem meeles, tegemist ongi mugava kulgemise masinaga. Prooviautol olnud 136-kilovatine kaheliitrine diiselmootor ei ole sprinter, vaid pigem maratoonar, mille vääne on diislile iseloomulikult jõuline – 400 Nm – ja käes küllalt madalalt, 1750-2750 pöörde juures. Pöörete madalus on muidugi suhteline – on inimesi, kellel selleks ajaks on juba järgmine käik sees.

Sportage’i väike eripära on see, et lisaks järgmises lõigus teemaks tulevale avarale siseruumile tunduvad ka auto välised gabariidid veidi suuremad kui need päriselt on, seda ka roolis ja manööverdades. See tekitab igasugustes teiste autode või mingite ruumiliste piirangutega seotud situatsioonides ajuti pisut ebakindlust, mida võimendas soov jumala eest mitte uhiuut autot ära rihtida. Võimalik muidugi, et see tunne läheb mõne aja pärast autoga rohkem harjudes üle.

[dropcap]PRAKTILISUS [/dropcap]Nüüd hakkame jõudma Sportage’i erialale. Kuigi mu igapäevasõidukist mõõtudelt kõigest paar sentimeetrit pikem ja kümme laiem, on Sportage’isse müstilisel kombel sisse pandud eeskätt visuaalselt, kuid ka mahutavuselt oluliselt suurem salong ja pagasiruum, seda võrreldes nii minu auto omaga kui Sportage’i enda numbriliste välismõõtudega. Tänu sellele läks selg sõidusuunas turvatool ilma pikema jututa tagaistme keskele ja täissuuruses lapsevanker tagaistmeid näppimata pagasiruumi.

[huge_it_gallery id=”89″]

Pagasiruumi luuk aga on selle auto küljes huvitav tegelane. Nimelt peaks sellel olema suurepärane oskus tunda ära, kui auto võtit enda küljes kandev inimene luugi taga seisab ja avanemist ootab, ning luuk ilma jalaga viibutamata või nuppe vajutamata avada. Kõlab kahjuks lihtsamalt kui päriselu, sest oma tavalise seismisega oleksin ma võinud vist sinna auto taha jäädagi. Kui aga minna uuesti natuke kaugemale ja tulla väga konkreetse ja otsustava sammuga, tundis auto kenasti seisja ära ja avas ka luugi. Ei teagi, kas mul jäi niisama vaikselt seistes puudu kehamassist või autoriteedist.

[dropcap]VIDINAD [/dropcap]Muidu üsna konventsionaalne infolustiväli, mis näiteks screen mirroring-funktsiooniga ei tegele, pakub üht teist vahvat võimalust – külgboksiabi. Uue Sportage’i omanik peab kõigest potentsiaalse parkimiskoha eel aeglustama, vajutama keskkonsoolis asuvat kõvera noolega nuppu, parajalt aeglaselt valitud kohast mööduma ja laskma süsteemil parkimise võimalikkust hinnata, sobivusel panema käigukangi R-asendisse ja mitte väga valjusti huilgama, kui auto ise rooli keerama hakkab.

Ei tohi unustada ka õigel hetkel pidurit vajutada, sest seda süsteem ise ei tee. Kui vaja, tuleb veel vahetada käik korraks Drive‘i ja lasta autol asendit parkimiskohal korrigeerida, ja valmis! Samuti tasub arvestada, et uue Sportage’i kaamera ja parkimisandurid on suhteliselt konservatiivsed, seda ka külgboksiabi puhul. See tähendab, et salongis unnatakse juba üsna vihaselt ja kaamerapilt ähvardab punase kastiga, kui tegelikult on ruumi auto ja takistuse vahel veel küll. Ma tean, ma käisin viimases hädas õues kontrollimas.

Mugavust lisas liiklusmärkide tuvastamise süsteem, mis vastab juba eos küsimustele “mis see kiiruspiirang siin oligi…?” või “kas see oli just möödasõidukeelu märk või mingi muu?”. Eripärana ei seo süsteem aga kiiruspiirangu kontekstiga meie liikluses kasutatavat asula märki, mistõttu asulasse sisse sõites ärge seda auto näidikuteplokis säravat 70 või 90 päris tõe pähe võtke.

[dropcap]PIMEDA- JA LIBEDASÕIT [/dropcap]Hea hing, kes otsustas, et sellisel autol võiks talvel all olla 19-tollised, 245 laiuses rehvid, võiks siiski ümber mõelda. Nii lai lamellrehv ei pruugi Eestimaa muutlikus talves alati parim valik olla, mida ka omal nahal tunda sain, kui lume-lörtsisajus kitsamal teelõigul vastutulijaga kohakuti jõudes parempoolsed rattad tekkinud lödiribale sattusid ja rooliga ühtäkki üsna konkreetselt võimlema pidi hakkama. Siinkohal tänan siiralt eessõitnud punase Citroën C1 juhti, tänu kellele läbisin seda teelõiku ebatüüpiliselt kõigest 60 km/h.

Pimedus seevastu Sportage’t absoluutselt ei heidutanud. Kaugtuled peale ja edasise eest hoolitseb automaatika, mis kusjuures tegutses väga konkreetselt ja adekvaatselt. Erinevalt mõnest autost, mille tuledeautomaatika sisaldab algoritme, mille mõistmiseks peab olema vähemalt auto (aga parem, kui lausa insener), ei vehi Sportage oma võimsa valgusvihuga vastutulijate ilmudes mööda teeääri ringi, vaid lülitub väga soliidselt kaugtuledelt lähituledele ümber ja pärast tagasi. See aga välistab pideva juurdlemise, kas automaatika ikka töötab ja me päriselt ka ei tulista vastutulijale kaugtuledega silma või viibutatakse minu pihta teises autos salaja rusikat.

[dropcap]JÕUALLIKAD JA KÄIGUKASTID [/dropcap]Sportage’i mootorivalikus on 1,6-liitrine bensiinimootor nii turboga (130 kw) kui ilma (97 kw) ning 1,7- ja 2-liitrised diislid, esimesel 85 kw ning teisel 100 või 136 kw. Nelikvedu saab kas kaheliitrise diisel- või turbobensiinimootoriga koos, samas saab sel juhul valida käigukasti – bensiinimootori puhul kas 6-käiguline manuaal või 7-käiguline DCT automaatkast, diislil 6-käiguline manuaal- või automaatkäigukast. Lühidalt – igaüks peaks leidma midagi just endale sobivat.

[dropcap]HIND [/dropcap]Odavaima, esiveolise, 1,6-liitrise vabalthingava bensiinimootoriga Sportage’i lunastamiseks peab letti laduma 17 990 eurot. Selle eest saate varustustaseme LX, mis lubab juhil ise käiku vahetada, parkida ja pimenurki jälgida, istet sättida käsitsi ning tagurdamisel peeglite abi kasutada. Kes tahaks võimalust lisaks osta igatpidi elektrilisi istmeid, vägevamat helisüsteemi, automaatseid esitulesid, hädapidurdussüsteemi ja ehk veel midagi, peaks vaatama EX-varustustaset, mille hind algab 21 490 eurost.

“Kõik hinnas”-lähenemise eelistajate jaoks on kindlasti GT Line TX, mille odavaim, esiveoline, 1,6-liitrise turbobensiinimootoriga ja manuaalkäigukastiga versioon maksab 30 490 eurot. Kui aga olete täielik maksimalist ja teie autol peaks olema lisaks tipptasemel varustusele ka kaheliitrine diiselmootor, nelikvedu ja automaatkäigukast nagu prooviautol, tuleks esindusse jätta 35 490 eurot. Selle eest saadava varustuse nimekiri on aga ka muljetavaldavalt üle kolme lehekülje pikk ja sinna kuuluvad kõikvõimalikud juba mainitud ja mainimata abid, automaatikad ja mugavusvidinad.

[dropcap]ÜLALPIDAMISKULUD [/dropcap]Kia on oma toodangus ilmselt kindel ning pakub autodele 7 aastat või 150 000 km kestvat garantiid, millest esimesed 36 kuud on läbisõidupiiranguta. Ametlikud kombineeritud kütuse kulunumbrid jäävad bensiinimootoritel veidi üle 6-7 liitri ja diislitel üle 4-5 liitri, võimsaimal mudelil veidi üle 7 liitri. Viimasega oli tegemist ka prooviauto näol ning selliseid numbreid ma tõepoolest nägin. Arvestades, et prooviauto läbisõit oli kõigest umbes poolteist tuhat kilomeetrit, võib tulemust pidada vähemalt rahuldavaks.

[huge_it_gallery id=”95″]

[dropcap]VAATA KA [/dropcap]Selles turusegmendis käib üldiselt nii jõuline madistamine, et midagi välja tuues jääb kindlasti midagi sama head välja. Kui aga tahta valikut, võib vaadata näiteks Hyundai Tusconi (millega ka Accelerista on sõitnud), Nissan Qashqaid, Renault Kadjarit, Ford Kuga, Opel Mokkat, Ssangyong Korandot… oeh. Nende puhul on ilmselt andmete põhjal raske midagi eelistada ja oma silm on lõppkokkuvõttes kuningas.

[dropcap]ACCELERISTA KOMM [/dropcap]Uus Kia Sportage ei ole uhkes kostüümis peategelane või glamuurne superstaar. See auto ei inspireeri tohutult oma olemusega ega innusta tegema suuri tegusid. Kia Sportage on mingis mõttes statist, nägu tänavalt, taustalaulja ja -tantsija. Ülaltoodust võib jääda mulje, nagu ei oleks tegemist hea autoga, mille jaoks on maailmas koht olemas. Ent reaalsus on see, et sedasorti asjade peal maailm tegelikkuses seisab. Ka kõige vägevamad meist oleks ilma taustajõuta ja -süsteemita tühi koht. Sportage ja sellesarnased autod mitte ei evi oma kohta maailmas, vaid suuresti ongi see maailm.

Väga paljud varem ühes teises loos figureerinud Tõeliselt Kiirete Autode omanikud pöörduvad oma igapäevatoimetustes just sellise auto poole. Mõistlike asjade võlu on raske veenvalt sõnadesse panna, ent tegelikult on igapäevaelus paljudel meist seda või sarnast autot väga vaja. Kia Sportage ei paku võib-olla elamust, mida õhtul enne uinumist meenutada, kuid ta teeb oma inimeste mugava transportimise tööd tõsiselt ja hoolikalt, pakub sama raha eest ikka ja alati natuke rohkem ja paremat kvaliteeti ega nõua eriti palju vastu.

Vaata hinnakirja maaletooja kodulehel

Vaata edasimüüjate kontakte

Fotod: Maarja Kupits, Kia