Ylle Rajasaar tegi mõni aeg tagasi Hispaanias, Valencias esmatutvust Lexuse “beebiga” ehk pisima uustulnukaga, Lexus LBX – krossoveriga. Pisut vastuolulisi tundeid tekitanud sõidukit aitab seekord mõtestada Timm Thaler, kirjanik James Krüssi klassikaks kirjutatud noormees, kes küllusliku elu nimel oma naeru müüs.
Hipodroomi taga oli aas, kus kasvasid hajali mõned tammed. Timm heitis kõige tihedama tamme tüve taha rohu peale maha ja mõtles järele, mis ta oma rikkusega võiks peale hakata. Ta tahtis sellega kõik inimesed oma sõpradeks teha: võõrasema, kasuvenna, õpetajad ja koolikaaslased.
James Krüss “Timm Thaler ehk müüdud naer”, “Võit ja kaotus”
Lexus LBX on maailma suurima autokontserni järjekordne samm raamist välja mõtlemise suunal: tavakasutaja jaoks on Lexus seni olnud kauge ja omanäoline preemiumbränd, mille DNA-sse sisse kirjutatud Hommikumaa kultuuri sügavad allhoovused on teinud sellest ihaldusväärse ja erilise, peaaegu et kättesaamatugi.
Lexuse erilisus peitub selle margi võimes defineerida omanikku – sul võib ju istumise all olla Lexus, kuid kas sa ise oled selle vääriline, “tabad vaibi”, suudad selle välja kanda!? Või on see lihtsalt järjekordne kallis auto, millega eputada laadis “sest ma võin”!?
Kui auto puhul on olulised pigem hind, bränd ja punane värv, võta siis kohe Ferrari, sest milleks oma tegelikku ambitsiooni varjata!?
Lamborghini Urus oleks isegi punasena lati alt läbi jooksmine, kuigi teotaks kõrgkultuuri oma “lollidelt tulebki raha ära võtta” olemusega oluliselt vähem – tiktokkerid saavad sisutühja suuliigutamise eest päris korralikku kõbinat ja kui mõni neist Lexusega sõidab, on see Universumi eksitus või demoauto. FYI.
Lexus on seni seisnud eputajatest kõrgemal. YET filosoofia ja omotenashi põimuvas kenshikiga, õhtumaalasi rahuliku järjekindlusega ladina keeles jaapanikeelseid väljendeid kirjutama suunates – olles valinud Lexuse, oled valinud väärtused ja väärika eluviisi.
Aupaklik ja keskkonda sobituv
Sealjuures on leksuslik eluviis üllatavalt, isegi väga üllatavalt keskkonnaga arvestav. Aupaklik. Suur ja külluslik Lexus RX 450h+ pistikhübriid, millega ma möödunud suvel nädalajagu ringi kruiisisin, näitas võtmeid tagasi andes kombineeritud kütusekuluks 4,1l/100 km kohta. Ja me ei hoidnud tagasi, ei ökotanud ega laadinud ka paaniliselt igas pistikus, et elektrisõidu osakaalu suurendada.
Vastupidi, see, mis alguses akusse oli laetud, see oli – rohkem me ennast juhtmetega ei vaevanud. 4,1l/100 km, metsa ja põlluvaheteid, linna ja luksust – tehke järele või ostke ära.
Ostusoovitus, tõsi, on “parim enne” tähtajaga – 31.12.2024, sest automaks lajatab pistikutele päris valusalt. Neile aga, kel on võimalus kodus autot laadida, kuid kelle sõiduvajadus ei piirne kesklinna või suburbiaga, on pistikhübriid enam-vähem ainus lege variant oma vaimset tervist säilitada – me kõik saame aru, et elekter on tulevik, aga see ongi tulevik, mitte tänapäev, kus võib juhtuda olukord, et kriitilisel hetkel külapoe tagant peab otsima kiirlaadijat (mida seal ei ole).
“Plugin” päästab päeva ja viib sihtkohta ning kui RX-i ulmeliselt väikest kütsikulu vaadata, siis – lajatage see maks, ma teenin selle suht ruttu tagasi. Lexusega. Sest hübriidtehnoloogia on lihtsalt nii hea.
Beebsiga tuttavaks: jah, teile sündis poeg!
… nüüd siis on meil RX-i pisike vennaraas, “beebs”, Lexus LBX. Pehmete joonte põhjal võiks ju vaielda, et oot, samahästi võib olla LBX ka väike õde, kuid määratlus “krossover” (kõrgendatud isteasendiga ka nelikveolises variandis müügil) ei jäta kahtlustki, et sellest tüübist saab südametemurdja.
Pildid, mille juurde parun poisi viis, olid nõndanimetatud ikoonid. Neid maalisid, nii seletas Taruk Timmile, peaasjalikult mungad, kes mitmesaja aasta jooksul tegid seda ikka samade rangete reeglite järgi.
Timm märkas peagi, miks parun ta siia oli toonud. Ikoonide näod, suurte tardunult vaatavate silmade ja pikkade nimadega, mis jaotasid näoovaali kaheks võrdseks pooleks, olid näod ilma naeratuseta.
James Krüss “Timm Thaler ehk müüdud naer”, “Selgus Ateenas”
LBX on üsna otsesõnu katseklaasilaps: kaua planeeritud, hästi treenitud, viimse vidinani läbi mõeldud (kuigi mänguruumi on, sest kohapeal lasid disainerid ja insenerid ajakirjanikel oma esmamuljetest ausalt kõneleda). LBX on öko(-noomne)(-loogiline) “esimene Lexus nendele, kes brändiga tutvuda soovivad” või ka “pere teine Lexus”.
Beebistaatusega on nii ja naa – Lexuse pere pisim on poolvend Toyota Yaris Crossile. Yaris Cross aga on oma pesakonnas täitsa kobe keskmik, mahutades lustiliselt viis heas vormis sõitjat ja keskmist kasvu koera.
“Pool venda” tähendab, et Toyotalt on võetud parim: platvorm, 3-silindriline 1,5- liitrine mootor, sõidetavus – ja sellele on lisatud Lexuse baas-DNA. Sama mootor küll, aga LBX-i põlle all märksa erksam. Sama platvorm, aga seda on muditud nii, et sõidukogemus on hiirvaikne ja leebe.
Ka väliselt ei ole need kaks sugugi sarnased, kuid kui autosse istuda, võib tekkida samasugune segadus kui omal ajal Toyota Camryga – too kaunitar kinnistus mu mällu Lexusena ja tekitas vestlustesse lipsates kõvasti hämmeldust; LBX seevastu on üksnes kabiinikogemusena Toyota, kui märk roolil peopessa peita.
LBX-i rooli peale suutsin ma kurjalt kätsatada, elegantses väikeautos mõjub paks ümmargune rooliratas nagu võõrkeha, mis on mingilt suvakalt Bolti taksolt ümber visatud. Tõsi, ergonoomika on okei, aga mingi leksuslik tätš võiks ju asjal man`olla, või jaa!?
LBX hinnad algavad 39 500 eurost. Veel on saadaval esmaesitluse erimudel Original Edition, mis fännile võiks rõõmu teha.
Odavama otsa sõidukit eelistades saab märgi ja nime ja Passionate Yellow signatuurvärvi kere, aga kardan, et noobelauto otsijale jääb sellest veidi väheks. Kui “noobel” ongi vaid emotsioon, võib jalutada Toyota poolele – sealt, kus Lexuse hind algab, lõpeb Yaris Crossi oma ning 30+ tuhande euro eest tuleb autot kaasa nii palju, et lisade loetelu läheks järgmise päeva lõunasse.
OK, see ei ole Lexus, aga see on hübriid, sama jõuallikas ja turvaabid, 10 aastat garantiid ja kõik muud jutud. Mis peamine, see on sama kontsern. Igavene ent mitte igav.
Stardijoonel üllatavad konkurendid
Park, mis laskus astanguliselt mööda nõlvakut allapoole, oli prantsusepäraselt kujundatud. Koonuse-, kuubiku-, ja pallikujuliseks pügatud puud ning põõsad olid kindlasti istutatud sirkli ja joonlaua abil, nii nöörsirged olid alleed ja nii piinlikult ümmargused olid lilleklumbid. Iga astang kujutas eri ornamenti. Teed näisid olevat üle puistatud mingi punase kruusaga.
“Kuidas teile park meeldib, härra Thaler?”
Timm, kes leidis nii palju pügatud loodust lihtsalt totra olevat, vastas: “See on hästi lahendatud aritmeetikaülesanne, parun!”James Krüss “Timm Thaler ehk müüdud naer”, “Loss Mesopotaamias”
Lexuse põhivõistlejateks on läbi aastakümnete olnud Volvo, Audi, Alfa Romeo, Genesis, Mercedes, üksikutel juhtudel BMW ja isegi Porsche – sõltuvalt mudelist on lähemal kord üks, kord teine, kuid sõltumata mudelist on ühisnimetajaks alati omanäolisus. Lexus eristub, sellega võistlemiseks peab olema võrdselt isepäine.
“Beebsi” puhul on asjalood teised ning üllatavaid konkurente trügib tuppa kohtadest, kus ei oskakski arvata, ja ma ei pea silmas Yaris Crossi, mis võib teatud juhtudel majasiseselt võidu võtta, sest otsustatakse koguda veel pisut raha näiteks Lexus UX-i jaoks ja sinnamaani sõita vingelt varustatud Toyota sõsaraga.
LBX-iga norivad tüli nii hübriidajamiga konkurendid kui väikesed “entry leveli” esmaklassimarkide elektrikad – äsja meil müügile jõudnud Volvo EX30, mis on enam-vähem samas hinnaklassis Lexuse pisimaga, kuid maha kanda ei tasu ka rootslaste edumudelit, enne EX30-t “beebi” staatust nautinud XC40 linnadžiipi.
MINI Countryman ja Cooper on ka üsna omapärased ja eristuvad, hind, sõltuvalt mudelist, odavamgi. Hübriidi ja täiselektrilise Cooperi hinnad on muidugi puhas kosmos, ja automaatkasti tahaks ju ka – üpris kindlalt võib ennustada, et selles maavõistluses bemm kaotab.
Audi Q2, mida on nimetatud LBX-i lähimaks konkurendiks, jääb ennekõike alla omapäraga. Kampaaniahinnad ei kesta ka igavesti, kuid Volkswagen AG konkurentsist päris välja arvata ei saa.
Pauk võib tulla luuavarrest, margist mis end usinalt eriilmeliste kõrgemasse keskklassi sisse sööb: täiselektriline Cupra Born pakub kobedat sõitu ja sõiduraadiust ja seda täiesti talutava hinnaga. Ka Formentor on huvitav, ja on saadaval ka hübriidina.
B-segment on osutunud tootjate jaoks tõotatud maaks, võimaldades samaaegselt kulude optimeerimist ning brändi fännibaasi kasvatamist. Ülalnimetatud paar võimalikku konkurenti pole kindlasti ainsad ning arvata, et lähiaastatel läheb LBX-i elu keerulisemaks, sest Maarjamaa marjamaa on imepisike.
LBX-i nõrkuseks võib saada teatav nuditus, konservatiivsus, millest Lexuse fänn naeratamata mööda vaatab, plussiks kindlasti suurepärased sõiduomadused, loogiline (ja hästi toimiv) ühenduvus, infolust, turvalisus – jaapanlased on võtnud sihiks teistel neis valdkondades lihtsalt eest ära minna.
Eriti tuleb kiita infolusti osa, kus varasemat kriitikat on kuulda võetud ja asja oluliselt kasutajasõbralikumaks timmitud. Vähem on rohkem! Ja kõik telefonid ühenduvad sekunditega.
Kõrgemas varustuses LBX on tõepoolest äratuntavalt leksuslik, hoolikalt viimistletud, silma paitava interjööriga – tõe huvides, uute mudelite DNA-s olev seestpoolt nupuvajutusega avanev uks on ka odavaimal olemas, ent suursugusena mõjuvad materjalid, kontrastpisted ja “uue luksusauto lõhn” on siiski kallimate mängumaa.
Kokkuvõtteks
Esimene sõidukogemus lõunamaa teedel kinnitas, et Lexus jääb Lexuseks isegi siis, kui ta toodaks tikutopse – kohatu võrdlus, vaadates “beebsi”, kuhu 4-5 inimest ja nende tavaar ära mahuvad, aga kindlasti saab minna veel väiksemaks, ja siiski jääda. (peaaegu) iseendaks, sest värske (poiss)lapse pilk on küll lubav, aga sisukust tuleb hakata juurde keerama.
Kõik nagu on, aga midagi on puudu. Naer, see nakatav naer, mis paneb sirutama kätt ühe ainulaadsema auto järele, see on puudu. See on põhjus, miks julgen arvata, et esmatutvust Lexusega ei tasuks alustada LBX-st, küll võib see olla pere teine auto või linnaauto või pesakonna kahanedes “lihtsam” Lexus.
Nii odav on naer, kui tema eest rahaga maksta, aga tema tõelist väärtust ei kaalu üles isegi miljonid. Naer, ütleb Selek Bei, pole kaup. Naer tuleb ära teenida.
James Krüss “Timm Thaler ehk müüdud naer”, “Tagatrepid”
Fotod: Ylle Rajasaar ja Lexuse pressimaterjalid
