Kojamehed ehk Franz Malmsten ja Otto Tiidermann tegid seekord proovisõitu M-B GLC 300 e Coupé pistikuhübriidiga. Noormeeste arvates peaks lugupeetud peaminister Jüri Ratas valitsuse liikmetele järgmisi sõidukeid valides kindlasti keskkonnasõbralikuma mersu poole vaatama. Võimust ei lähe grammigi kaduma, südametunnistus saab aga mururohelise pai.
Seekord on Kojameeste käes auto, mis on võitnud kuuel järjestikusel korral F1 maailmameistri tiitli – Mercedes-Benz.
Vormeli roolis linnatänavatele seiklema loomulikult kedagi ei lasta, aga M-B-d lubatakse proovida küll, ja meile see meeldib, sest MB GLC 300e Coupé on(peaaegu) elektriauto, täpsemalt “sabaga” ehk pistikuhübriid.
Selle kaksikajami moodustavad 2-liitrine bensiinimootor ja elektrimootor, mis kombineerituna arendavad kuni 155 kW võimsust. Süsinikdioksiidi heide km kohta on 50-55 grammi, sõltuvalt kütusekulust muidugi.
Elektridiivaniga saab sõita kuni 30 km
Auto on võimeline puhtalt elektriga sõitma 20-30 km. Seda on vähem kui konkurentidel, aga mersuomanikule linnas pigem piisavalt: keskmiselt sõidabki heal järjel inimene linnas ühel päeval pisut alla 30 km.
Kui suudetakse valmis ehitada võidukad vormelid, peaks ühe moodsa kupee-linnadžiibi valmisehitamine olema ju puhas kättevõtmise asi: mersu teab, mida tähendavad kvaliteet, kiirus ja jätkusuutlikkus. Ja päris kindlasti ka seda, milline on üks hea diivan. Sest just diivaniga tahaks GLC-d võrrelda.
Tagasihoidlikkusega MB “sabaga” kupeedžiip ei hiilga, ja tänu sellele on sõiduelamus luksuslik. Hinnad algavad 64 000 eurost, aga kodulehel auto spetsifikatsioonideni jõudmine ei pruugi olla kõige lihtsam. Ja kas peakski, MB ostja ilmselt ei viitsi pisiasjadesse süveneda, tema ostab… luksust.
Mida kõike selles autos teha saab?
Selles autos saab mõnusalt sõita, muusikat kuulata, puhata, juttu ajada, ja ka magada. Meie lemmikrubriik “Kui naine kodust välja viskab” täitus seekord tagasihoidliku mõtteiduga, et naine võikski kodust välja visata kui on säärane auto. Mis saab olla selle vastu, et veeta autos üksinda (või sõbraga) üks eriti mõnus õhtupoolik!?
Kui aga meel on tüüne ja kooselutaevas pilvitu, võib vabalt minna ka perematkale. Ruumi on rohkem kui kahele heale seltsilise, jalad saab sirutada välja ka ligi kahemeetrine kolge. Ja karavani pole vajagi, auto nagu maja!
Ka üldise mugavuse osas oli tagasilööke minimaalselt. Pearuumi on ees Sõrmuste Isanda triloogia jagu ning ka tagaistmel mahuks kenasti pea ja lae vahele ära kõige esimene Nokia telefon.
Lisavarustuse osas oli kaks vajakajäämist, mida raha juurde makstes lihtsalt parandada annab: konkreetse auto puhul oleks tahtnud kohanduvat kiirusehoidjat (ACC) ja esiklaasinäidikut (HUD) – need vidinad on peal isegi nn tavaautodel ja muutunud seega üsna iseenesestmõistetavaks; rääkimata, et teevad autojuhi elu lihtsamaks.
Samas pole mitte ükski meie seni testitud autodest sooritanud nii suurepärast iseparkimist kui seda tegi mersu noobel kupee-linnadžiip. Esimese korraga ideaalne sooritus! ARKi eksamineerija ovatsioonid poleks vaibunud.
Täiesti normaalne kütusekulu
Kütusekulu peaaegu kahe tonnise auto kohta on üllatav – 6.6l/100km. Samas, sportrežiimi kasutades joob GLC 300e Coupé samapalju kui eestlane karantiini ajal. Kõik on gaasijalas ja mõistuses kinni.
Rääkides kiirendusest, siis ainsana suudab mersule pähe teha meie sõidetud isenditest imeilus Kia Stinger – ja see on puhtavereline sportauto.
Lugupeetud Jüri Ratas, pange nüüd tähele!
Mercedes-Benz GLC 300e Coupé pistikuhübriid näeb välja väga elegantne ja majesteetlik. Ja kuna see on MB, siis selle ostja jaoks hind esimene argument ei olegi, küll aga kallutab pistukuhübriidi poole asjaolu, et loodust ja südametunnistust paitava “rohelisema” versiooni hind on täiesti võrreldav diiselmootoriga auto omaga.
Sellega seoses teeme siinkohal austatud peaministrile ettepaneku, panna hästi tähele: kui ees seisab valitsuse liikmetele uute autode valimine, võiks Jüri Ratas eeskuju näidata ja võtta GLC 300e Coupé kaalumisele.
Sest see auto lausa pakatab võimukusest ning sellest on peale kõige muu toreda ka lihtsam sisse-välja käia kui tavalisest noobelsedaanist. Ei ole minstrigi selg lauast tehtud ega suu seinapragu: sõidetagu siis ka vääriliste ja natuke rohekamate autodega.
Pildid ja video: Franz Malmsten ja Otto Tiidermann
