Me armastame lugusid. Räägime neid oma lastele enne magamaminekut, õpetades neile elu lihtsaid reegleid. Kui lapsed kasvavad, räägime neile lugusid meie perekonnast. Kes oli meie vanaisa, kes oli meie vanavanaema. Lugu on kõige võimsam vahend informatsiooni kinnistamiseks.
Just seetõttu armastan ma lugude rääkimist. Minu jaoks pole loo sisu nii oluline kui kogemus, mida on kogetud ja sõnadega teistele edastatud. Selles on jõud, mida on raske murda. Olen jutustanud lugusid palju kordi – oma sõpradele, oma perele, oma õpilastele, oma klientidele. Ja ma armastan kuulata teiste lugusid.
Viimasel ajal olen palju keskendunud enda otsimisele – oma koha, oma eesmärgi. Ja selle käigus olen näinud, kui palju võib loo jutustamise oskus elu mõjutada. Arvestades oma tööd, mis on seotud suhtluse ja turundusega, kuulutan ma lihtsat tõde – kui soovite midagi müüa, siis jutustage lugu ja selgitage, millist väärtust see pakub.
Hiljuti toimunud üritusel andis Inchcape Motors oma klientidele võimaluse proovida uut Mazda CX-60, ja selleks oli planeeritud 200 km marsruut Harjumaal, mille käigus sai proovida linnamaasturit erinevates tingimustes – linnas, maanteel, metsas ja maastikul.
Üritus, mida paljud kaubamärgid teevad oma klientidele, võimaldab oma toodet tõhusalt tutvustada ja seda potentsiaalsele kliendile müüa. Ükski tavaline proovisõit või autoülevaade ei paku nii palju emotsioone kui isiklik elamus.
Elamus, mida saab jagada. Kuidas põiklesin 100 km/h metsateel sõites lompide vahel, kuidas hoidsin autot kruusal kontrollitud libisemises, kuidas tõusin järsule mudasele mäenõlvale. Ja auto ei näidanud kordagi, et see oleks talle raske olnud.
Mulle meeldib, et Mazda suudab oma kliendile lugusid jutustada. Mul on hea meel, et see pole kuiv teave brošüürist ega tunniajane proovisõit. See on väike sündmus, mis jääb meelde ja tõstab sinu lojaalsust.
Mis puudutab CX-60 ennast, siis minu arvamus pole muutunud – see on endiselt suurepärane auto. Ja kuna seekord sõitsin ainult nelik- ja tagaveoliste diiselvariantidega, võin öelda, et just tagaveoline auto pakkus mulle rohkem emotsioone – sellele oleks veel vaja LSD-d, ja see oleks nagu MX-5 pereversioon.
Teiste klientidega suheldes kuulsin seda, mida igal müüjal oleks rõõm kuulda – “ma tahan seda autot osta.” Õiglane, arvestades, mis lugu neil nüüd jutustada on.
Fotod: Karl Kirs/Masinawärk
