MG on Eesti turul uus tulija, kelle ajalugu ulatub aga palju kaugemale. Enamiku autohuviliste jaoks on see nimi seotud eelkõige klassikaliste kergete rotsteritega nagu MGB ja MGA 1960ndatest või MGF ja MG ZR 90ndatest.
Isegi kui lugeja ei mäleta kohe, millised need mudelid välja nägid, piisab vaid öelda „klassikaline Briti rotster,“ ja pilt on silme ees. Just MG pärandi najal sündis üks minu lemmikuid – Mazda MX-5, mis hoiab siiani elus sama valemit: kerge, taskukohane, juhikeskne auto igapäevaseks kasutamiseks.
MG ajalugu pole aga olnud järjestikuste võitude jada. 105 aasta jooksul on ettevõte korduvalt omanikku vahetanud ja alates 2005. aastast kuulub ta Hiina kontsernile SAIC Motor. Esmapilgul tundub see kahtlane pööre, aga numbrid räägivad iseenda eest: Hiinas on müük kasvanud 5 000 autolt 2005. aastal 500 000-ni 2025. aastaks.
Euroopas pole dünaamika kehvem – 80 000 autot vaid 2025. aasta esimeses kvartalis. SAIC pole juhuslik tegija, vaid üks maailma suurimatest tootjatest, kes paneb Aasia turu jaoks kokku suure osa VW AG mudelitest. See annab kindlust, et ka MG oskab autosid toota nii, et need vastaksid Euroopa nõudlikule maitsele.
Nüüd on MG jõudnud ka Eestisse. Turule on jõudnud elektriline rotster Cyberster ja mitu linnamaasturit, nii hübriide kui täiselektrilisi. Üks huvitavamaid pakkumisi on MG S5: täiselektriline, tagaveoline pereauto hinnaga alates 35 000 eurost.
Esimene mulje – disain. S5 näeb välja nagu tüüpiline 2025. aasta linnamaastur: kitsad esituled, voolujoonelised jooned. Veidi tuttav, aga siiski maitsekas ja mitte ülepakutud. Rõõmustab kasutajakogemus: istud sisse ja auto on kohe sõiduks valmis, ilma liigsete nuppude ja viivitusteta.
Interjöör – minimalistlik, aga mitte Tesla stiilis ekstreemne. Loogiline, selge ja isegi mulle, füüsiliste nuppude austajale, väga vastuvõetav. Apple CarPlay õnnestus alguses ühendada vaid kaabliga, aga pärast esimest korda hakkas ta tööle ka juhtmevabalt.
Üldmulje – kvaliteetne, läbimõeldud, mitte Temu tellimus märksõnadega “auto, elekter, Tallinna pereelu.” Multimeedia meenutab Maxust, aga on hästi lahendatud. Materjalid on lihtsad – kangas ja plast –, aga meeldivad ja paigas.
Esimesed kilomeetrid üllatasid ökonoomsusega. +7 °C, linnasõit – tarbimine 12–14 kWh/100 km. 63 kWh akuga tähendab see umbes 400 km sõiduulatust. Tagavedu ja 170 kW annavad autole väikese teravuse, kuid sportautoks teda nimetada ei saa. Kurvides tuleb naeratus näole küll, aga vedrustus on pigem mugavusele seadistatud ja suurel kiirusel auto veidi „ujub“. Pereautolt polekski mõistlik muud oodata.
Ja tagaistme ruumist peab eraldi rääkima. See on hiinlaste autode puhul tüüpiline – seal väärtustatakse tagaistuja mugavust, ja see on tunda ka siin. Jah, see pole Kodiaqi mõõtu, aga ruumi on palju rohkem kui näiteks Golfis või RAV4-s. Lisaks on põrand täiesti tasane, ilma kesktunnellita.
Pagasiruum võiks olla suurem – kõrge põhi sööb osa mahust, aga mitmetasandiline lahendus teeb väiksemate asjade paigutamise väga mugavaks.
MG mängib oma kommunikatsioonis tugevalt mineviku kaartidele. Cyberster viitab brändi rotsteripärandile, meenutades 60ndate ja 90ndate sportlikke mudeleid. Samas on uueks sihtrühmaks selgelt pered. Ja kui vaadata MG S5, siis võib öelda, et pereautod õnnestuvad neil väga hästi. Edasi jääb vaid näha, kas sportlik vaim suudetakse säilitada ka teistes mudelites.
Minu tabelis sai MG S5 väga korralikud 52 punkti – täpselt sama palju kui Hyundai Kona Electric ja ühe võrra rohkem kui VW ID.4. Väga tugev algus uuele margile Eestis.
Fotod: Vladimir Niinimäki, Veli V. Rajasaar, Sten Ottep/Fifty Visual