Margit Männamaa käis sünnipäeva puhul autoreisil ja proovis ära Nissan Qashqai e-Poweri. Seekord anti lahke luba ka Eestist kaugemale minna ja pikem tiir ette võtta.
Mis oli sel reisil teisiti? See oli minu jaoks esimene kord elus, kus ma üksinda autoga Eestist välja sõitsin. Kõik oli uus ja harjumatu, kuid seda omapärasemaks see mu sünnipäeva muutis.
Iseenda seltskonnas Lätis sõites käis peast korduvalt läbi mõte „Kas ma päriselt olen Eestis sõiduõpetaja?“ Ei, ma ei korraldanud midagi ohtlikku ja jõudsin elusalt ning tervelt koju tagasi, kuid oma tuttavast keskkonnast väljas olles oli kerge pinge sõitmise ajal ometigi peal.
Sellel Qashqail on palju uut, millest ma varem kuulnudki ei olnud. Alustame kõige peamisest ehk e-Powerist endast. See kombineerib bensiinimootori ning elektriajami ja laadimine toimub sõidu ajal, kuid ta pole tavaline hübriid – bensiinimootor ei ole ratastega ühenduses.
Nagu Nissani koduleheltki saab lugeda, siis bensiinimootor toimib generaatorina, mis laeb vastavalt vajadusele sõiduki akut. Elektriajam saab energia akust ja paneb auto edasi liikuma. Kuna mulle meeldib olla rohkem teel kui tankimas, siis selline lahendus on minu jaoks ideaalne.
Elekter lisab sõidule omamoodi särtsakust ja head minekut. Mulle ei meeldi kihutamine, aga mulle meeldib, kui auto kiirelt kohalt ära läheb ning ristmiku enne vabastab, kui fooris roheline tuli vilkuma hakkab. Olles eelnevalt Toyota hübriidiga sõitnud, siis vahe on märgatav. Hübriid ei ole aeglane, kuid võtab siiski mõtlemiseks sekundi murdosa, e-Power seda ei tee ja silmapilkne kiirendus on hoopis teine tera.
Kütusekulu juurde tulles peab mainima, et mina midagi paremat oodata ei oleks osanudki. Kogu umbes 1200 km reisi vältel sain keskmiseks kütusekuluks 5,5l/100 km. See tähendab seda, et Tallinnast sõitsin täis paagiga südamerahuga Kuldigasse välja, tiirutasin seal ringi ning tankisin alles Eesti poole tagasi sõites Salduses.
Jah, mõne jaoks on 5,5 l “sajale” palju, kuid kui võtta arvesse ka sõiduki mugavused, siis minu meelest on see väga hea tulemus. Mõnevõrra huvitav oli aga see, et tankimise märgutuli süttis juba siis, kui sõiduulatuseks näitas veel umbkaudu 105 km. Seevastu näiteks 2023 aasta Toyota Corollal hakkas märgutuli alles 37 km juures põlema. Ja kui enne kütusele ei mõtle, siis ühel hetkel võidki ennast tee äärest leida. Siinkohal on see 105 km juures süttiv tuluke igati asjakohane.
Kõige huvitavamaks lisafunktsiooniks oli e-Poweri juures e-Pedal. Selle eesmärgiks on muuta sõitmine veelgi lihtsamaks – ühe pedaaliga saab nii kiirust lisada kui ka pidurdada. Esmalt oli see harjumatu, kuid vilumus ja seeläbi mugavus tulid kiiresti, eriti linnasõidul. Kahjuks ei pidurda see autot täiesti seisma, vaid lõpetab pidurdamise 12 km/h juures. Kuid liiga mugavaks ei saagi rooli taga minna, milleks muidu üldse juhikohal istuda – võiks juba tagaistmel sõitu nautida.
Üks isiklik kiiks ka, mis üldse sõitmise kvaliteeti ei muuda, kuid on siiski märkimisväärne – mulle üldjoontes ei meeldi punased autod, aga antud Nissani puhul pean tunnistama, et see värv eristus tüüpilistest punastest autodest. Mingi nurga alt oli värvuseks punakas-oranž, mingi nurga alt punasest punasem. Lihtsalt üks tore tähelepanek.
Üheks suurimaks mugavuseks olid minu jaoks nupud, nupud ja veelkord nupud. Jah, ma olen seda tüüpi inimene, kes sõidu ajal aeg-ajalt nuppe soovib kruttida. Küll soovin ma soojemat õhuvoolu näkku, küll külmemat jalgadele, natukese aja pärast aga hoopis vastupidi. Mingi hetk soovin sõita konditsioneeriga, vahepeal hoopis „saunas“. Samuti oli ülimugav kasutada rooli peal olevaid nuppe, mis olid loogilise paiknemisega ning käepärased. Minu sõidu muutsid “vanaaegsed” nupud hoopis mugavamaks kui tänapäevased puutetundlikud nupud.
Kiita saab ka visuaalselt ilus ja tagatipuks mugav ja praktiline, täpselt peopessa mahtuv käiguvalits. Oma eelmises Citroëni loos küsisin, et milleks peab olema automaatkäigukastiga autol meeletult suur ja kohmakas käigukang, kui selle saab asendada pisikese, visuaalselt ilusa ning praktilisemaga.
Qashqai käiguvalits on väga intuitiivne ja mugav – pöidla alla jääv nupp võimaldab sujuva ülesliigutusega tagurpidikäigu sisse panna ning valitsa peal olev park-käigu nupp on lihtsa vajutusega toimiv, kõiki valitsa nuppe saab kergelt kasvõi sõrmeotsa või küünega käsitseda.
Siiani kindlasti tundub, ei kõik oli ülihea, mugav ja tore, kuid päris kõik siiski ideaalne pole. Oma eelmises loos kiitsin, kui mugav oli Citroëni juhiiste, kuid kahjuks Nissani kohta ma sama öelda ei saa. Seal oli väga palju erinevaid võimalusi istme asendi muutmiseks, kuid kahjuks ei leidnud ma seda päris õiget asendit, mis oleks minu seljale sobinud. Nii saingi paari päevaga endale väikese seljavalu, mis seda reisi ka natuke hiljem eredalt meelde tuletas.
Aga kogu nädalavahetuse lõikes oli see vaid pisike miinus pikas plusside rivis. Kokkuvõtteks võib öelda, et Qashqai e-Power on igati mugav ja ruumikas auto, millega puhkusereisi ette võtta ja e-Pedali mugavust sooviks kindlasti veelgi kogeda.
Fotod: Margit Männamaa
