Elektrifitseerimisest on saanud väga oluline teema. Aastani 2035 on jäänud väga vähe aega. Ja autotööstus muutub uskumatu kiirusega.
Nüüd ei pea Sa ootama nädalavahetust, et istuda oma ebamugavasse sportautosse ja tunda rõõmu kiirendamisest. Piisab pistikhübriidist, mis on kui tasakaalupunkt kahe – sisepõlemismootorite ja elektriajamite – maailma vahel. Tootjad väidavad, et nad võtsid mõlemast maailmast parima, kuid ma pole sellega päris nõus. On miinuseid, mis ei tundu ilmselged, kuid märkate neid, kui ostate sellise hübriidi ilma kõiki detaile läbi mõtlemata.
Esiteks nõuab see auto harjumuste muutmist ja teatud infrastruktuuri olemasolu kodus – laadimisjaama on vaja, sest auto saab elektri toel sõita 30-40 km ja kui bensiinimootor sisse lülitub, siis unustage mõistlik kütusekulu. Lisaks sellele, et väike mootor lükkab teie autot üksi edasi, on see samal ajal sunnitud ka 13,2 kWh akupakki laadima.
Sel nädalal sõitsin Opel Grandland pistikhübriidiga. Auto, mis paberil südame kiiremini põksuma paneb, on perekrossover (okei, see osa jätab mind ükskõikseks) lubatud kütusekuluga 1,5 liitrit “sajale” ja võimsusega 300 hobujõudu. Jah, ja nelikveoga. Kõik, kellel on menoporsche* juba saabunud, kuid maja ees vaid üks parkimiskoht, hoiavad praegu hinge kinni.
Usun, et kolleegid oskavad paremini kirjeldada auto praktilist poolt, seega ütlen lühidalt, et selles oli mugav. Pehme vedrustus, väike pöörderaadius, suurepärane valgus (LED esituled on lausa vajalikud!) eriti koos öövaatluskaameraga – võimaldab näha suitsidaalseid jalgrattureid, kes sõidavad öösel Vana-Tartu maanteel ilma laternate või helkurita.
Muidugi on olemas kõik soojendused, kohanduv püsikiirushoidja ja Apple Car Play. Endiselt on hunnik valikuid, mida Opel standardvarustuses pakub. Taga on ruumi kolmele inimesele, teie koer mahub pagasiruumi. Üldiselt – mugav ja parajalt “täidisega” auto.
Kuid ainus asi, mis mulle selle juures üldse ei meeldinud, oli elektrooniline armatuurlaud – tundub, nagu vaataks Exceli tabelit. Kuid on ka hea uudis – Astral selliseid probleeme pole. Ja kui otsite sõidukit, mis põhineb ainult teie ja teie pere mugavusvajadustel, siis lõpetage artikli lugemine ja lisage Grandland lihtsalt nimekirja. Rohkem saab lugeda siit.
Neile, kes jäid siia pistikhübriidi ja 221 kW tõttu – oleme ühes paadis. Peamine asi, mis minus Grandlandi vastu huvi tekitas, oli intrigeeriv kombinatsioon jõust ja praktilisusest pereautos. Aga mootori pöördemoment, võimsus ja suurus ning ka auto enda mass on omamoodi punktid, mis koos moodustavad selle “jaheduse”. Paralleelmaailmas, kus eksisteerivad ainult sisepõlemismootoriga autod, ei jäta kunagi jahedaks QV, SRT, AMG, M, RS, STi ja muud akronüümid, mis meie südame kiiremini põksuma panevad.
Ja seda kuni elektriautode tulekuni. Võimsus ja kiirendus vähem kui 3 sekundiga “sajani” said ootamatult kättesaadavaks pereautode nagu Tesla Model X omanikele. Autod, mille koht on supermarketi parklas, sisenesid selliste hüperautode territooriumile nagu Bugatti Chiron. Ja nagu iga uustulnuk, kopeerisid nad võimsate autode kõige elementaarsemaid omadusi, püüdmata detailidesse süveneda.
Kui ma Model X Ludicrous’is esimest korda gaasi põrandale vajutasin ja see 7 reisijaga buss 2,3 sekundi pärast üle saja lennanud oli, olin esialgu üllatunud. Aga ma tegin seda 2-3 korda ja siis sain aru, et see pole nii lõbus kui vana Alfa Romeo 156 GTA-ga, mis tänapäevaste standardite järgi pole sugugi võimas – 185 kW ja kiirendus u 6 sekundit. Aeglasem kui Opel. Kuid elektriajam ei asenda sisepõlemismootoriga auto kiirendusprotsessi ja kiirendusnaudingu hulka hoolimata sellest, mida turundajad teile räägivad.
Ja kuigi Tesla võib ka mujal hästi sõita, siis enamiku elektrisõidukite jaoks jäi kiirendus ainsaks trumbiks. Opel Grandlandi puhul on meil kapoti all uskumatu 221 kW, aga tegu on hübriidiga, kus esikohal on traditsioonilised pereauto väärtused. Võimsus selles jaguneb tuntavalt 1,6-liitrise bensiinimootori ja kahe elektriajami vahel, kus bensiinimootor pakub maksimaalselt 147 kW ehk 200 hj.
Tasakaal kahe maailma vahel on kõikuv – hübriid ei suuda kogu aeg oma jõudu välja anda. Väike aku saab kiiresti tühjaks ja lõpuks jäädki üksi bensiinimootoriga, mis ei ole enam nii võimas, tarbib rohkem kütust kui üksinda kulutaks ja pealegi jätab auto ilma nelikveota, sest tagarattaid veab elektriajam. Loomulikult teeb see sellise auto rajale viimise mõttetuks. Jah, ma kahtlen, et Grandlandi omanik selle peale mõtleb, kuid olen kindel, et 2000. aastate keskpaiga Opel Zafira OPC omanikud võisid pärast tööd teha tiiru mööda Nordschleifet, naeratus näol.
Ja seda kõike silmas pidades on parim viis 221 kW kasutamiseks startida stiilselt valgusfooride alt, jättes kogu ülejäänud liikluse selja taha. Suureks plussiks saab see ka maanteel möödasõitu tehes – auto võtab väga kergelt kiiruse üles. Kui otsite oma autolt just kirjeldatud sooritusvõimet, siis see meeldib teile. Ja see pole Grandlandi põhiomadus – see on ennekõike ikkagi suurepärane pereauto.
Üldiselt pärast nädalast sõitmist ma sellest täielikult läbi imbunud ei olnud. Aga ainult sellepärast, et ma ei kuulu selle auto sihtrühma. Vaatan suure huviga Opel Astra poole – on ju minu arusaamist mööda luukpära või universaal sobivam linnaauto. Kuid paljud ei nõustu minuga. Muidu võin kindlalt väita, et Opel Grandland on hea alternatiiv Tiguanile, RAV4-le või Kodiaqile.
* Menopause+Porsche:
See sõnamäng viitab kujuteldavatele sümptomitele, mida põevad rikkad, keskealised mehed, kes ostavad saabuva keskeakriisi ja motivatsioonipuuduse edasi lükkamiseks Porsche või mõne muu sportauto
Fotod: Vladimir Niinimäki
