Neljapäev, 21. november 2024
Hea hinna-kvaliteedi suhtega pere- ja ka tööauto
Sobilik kuni 2-lapselisele perele
Hind alates 14490 eurost, Eestis lemmikvalik veidi alla 20 000 euro
Auto, millest Astra lugu algas. 1936- 1940. aastatel toodeti Rüsselheimi tehases ühtekokku 107 000 Opel Kadett sõiduautot
Auto, millest Astra lugu algas. 1936- 1940. aastatel toodeti Rüsselsheimi tehases ühtekokku 107 000 Opel Kadett sõiduautot

[dropcap]AJALUGU[/dropcap]Opel Astra loo võiks lühidalt kokku võtta nii: aastal 1936 veeres Rüsselsheimi tehase väravast välja esimene Opel Kadett ja hakkas sestpeale kiirelt südameid võitma. Muuhulgas Venemaal, kus 1947. aastal alustati Opel Kadett K38 põhjal Moskvitš 400 tootmist.

1991. aastal võttis tootja vastu otsuse, ühtlustada Opeli ja sõsarbränd Vauxhalli nimepoliitika ning nimetas Kadeti ümber Astraks. Astra jätkas senist edulugu. 2015. aastaks oli maailmas ühtekokku müüdud rohkem kui 24 miljonit Kadett-Astrat. 2015. aastal jõudis turule järjekorras üheteistkümnes põlvkond sellest sõiduautost, Opel Astra K.

Opel Astra ajalugu

[dropcap]ASTRA K [/dropcap]Opel Astra K maailma esmaesitlus toimus 2015. aastalFrankfurdi autonäitusel. Vaid loetud päevad enne suurnäitust toodi viieukseline C klassi luukpära korraks ka eesti ajakirjanike ja edasimüüjate vaateulatusse, nii, et saame öelda – eestlased olid nende esimeste õnnelike seas, kes üheteistkümnenda generatsiooni Astrat näpuga katsuda said.

Uut Astrat luues püstitas Opel ambitsioonika eesmärgi: pakkuda väike-keskklassi sõiduautode segmendis soodsa hinnaga uusimat tehnoloogiat ja varustust. Tulemuseks on suure arenguhüppe teinud uus Opel Astra K, mis on kerge ja hästi manööverdatav ning omas klassis üks atraktiivsemaid sõidukeid.

Esmamulje uuest autost oli igati positiivne- eelkäijast kuni 200 kg kergem, aerodünaamilisem ja rikkalikult mugavusvarustatud Astra on kahtlemata ülikõva konkurent teistele sama segmendi sõidukitele.

[dropcap]MINU LUGU[/dropcap]Möödunud aasta sügisel käisin Austria ja Slovakkia teedel Opel Astra K-ga rahvusvaheliselt tutvust tegemas. Selleks, et saada aimu, mismoodi käitub auto Eestimaa talvistes oludes, kui õues on käre pakane ja suured lumevallid, veetsin Astraga ühe pikema nädalavahetuse mööda Kõrvemaad pesakonnaga ringi rännates.

Meie käsutuses on otse Ungarist kirsipunane ja musta nahksisuga, 1.4-liitrise turbomootoriga 6-käigulise manuaalkastiga Astra K, mis suudab arendada kuni 145 hobujõudu. Autol on peal praktiliselt kõik, mis lisavarustuse nimekirjast peale panna saab, kaasa arvatud tagumised istmesoojendused, mis Eesti oludes krõbeda talveilmaga marjaks ära kuluvad – seda muidugi siis, kui auto tagaistet pidevalt ka kasutatakse.

Pesakondliku ärasusena on meil nii, et mina sõidan meelsasti käsikastiga, abikaasa eelistab aga automaati. Opeli 6-käiguline manuaal on olnud siiani ja on ka seekord erand – abikaasa on nõus kangiga vehkima, sest Opeli kast on “lollikindel” ja selgelt tunnetatav. Nõnda ei lähe ükski auto sel nädalavahetusel hammasratastega pererahu kallale ning me saame mõlemad Opel Astra K sõiduvõimekuse lumevallide vahel proovile panna.

Opel Astra K

[dropcap]DISAIN[/dropcap]Opel Astra K kujustuse inspiratsiooni on disainerid ammutanud Opeli Monza-nimelisest ideeautost. Tõsi, Astral ei ole “kajakatiibu” ega peene joonega voolitud kokpitti. Kõige äratuntavam element on “hõljuv” tagapiilar, mis justkui kergitab katust kõrgemale ja loob seeläbi illusiooni suuremast autost, kui Astra tegelikult on.

[dropcap]RUUM[/dropcap]Viieukseline Opel Astra K on 4370 mm pikk, seda on eelkäijast 49 mm vähem. Teljevahe on kahanenud 23 mm, 2662 millimeetrini, kõrgusest on maha läinud 26 mm- auto on 1485 mm kõrge. Salongis see-eest on ruumi varasemast enam: esireas 15 mm (kokku 805 mm) ja tagareas 35 mm (kokku 904 mm) rohkem.

Panipaigandusega on nii nagu uutes sõidukites ikka – suurt veepudelit pole kuskile panna ning esiistmete vahelisele käetoele mõlemad sõitjad oma kätt mugavalt toetama ei mahu. Pakiruumi on see-eest parasjagu, tagumisi istmeid alla lappides saab ruumi juurdegi tekitada.

Perega suusatama minnes saame salongi ja pakiruumi mahutavuse kenasti proovile panna – panipaikadega arvestada pole mõtet nagu eelpool selgub. Algul teatab üks lastest, et ta kaasa ei tule ja nii saab autosse pakitud kolme inimese suusavarustus koos muu kaasaskäivaga, uhutud karupükstest kaamera ja lõkkekannuni. Lapime 40/60 suhtes lahti käivast tagaistmest selle neljakümnese alla, lükkame suusad ja kepid tekkinud avausest läbi ning oleme valmis teele asuma.

Selgub, et teine laps on vahepeal siiski ümber mõelnud ja tahab ka kaasa tulla. Seega tuleb tagaiste uuesti üles tõsta ja autosse mahutada veel ühed suusad ning nendega kaasas käiv… nüüd juba allesjäänud poole päeva tavaar (mitte, et see koguseliselt midagi muudaks).

Ega’s midagi, osa keppe hõljub lae all ja osa paigutab end istujate vahelt mööda keskkonsooli, (manuaal)käigukangist kahele poole. Tehtud. On kitsas, aga me mahume neljakesi koos ilge hulga suuskadega autosse. Kõigil neljal on ilusti jala-ja pearuumi, keskmised käed tuleb, tõsi, meil kõigil koju jätta, see-eest aga suuskadel-keppidel-kilakolal on ruumi maa ja ilm. Läksime!

[huge_it_gallery id=”48″]

[dropcap]SALONG[/dropcap]Opeli istmed on üldiselt istutavusega silma paistnud. Kes ihkab keresõbralikku luksust, saab Astrale tellida füsiloogide ja teadlaste koostöös loodud ergonoomilised AGR1 esiistmed: istmemälu, -tuulutus ja -soojendus ning massaažinupp- mida kõike on ilusaks eluks vaja! Ja kui tagaiste pidevas kasutuses, siis tasub võtta ka sinna soojendused.

Proovisõidupäevadel saadab meid paarikümnekraadine pakane. See tähendab, et auto käivitamise ja salongi sisenemise vahele võiks jätta mõne minuti ülessoojenemisaega. Ehkki olen Astraga Kesk-Euroopas pikemad tiirud juba teinud, tabab mind esmakordselt pakasega autosse istudes aju jäätumine; nupuplahvatuses orienteeruda püüdes pressin ma istmesoojenduse asemel hoopis sinist tooli tuulutusnuppu.

Ülessoojenemise asemel hakkavad tagapaled tuule käes klirinal küljest kukkuma, natuke on näpitsemist, et udupeen iste saaks aru, ma tahan sooja! Õnneks läheb muude valitsatega lihtsalt, esiaknale suunatud soe õhuvoog teeb selle minutiga läbipaistvaks, vaid sõidu ajal kipub niiskes külmas kogunema akna nurkadesse pisukesi udupilvi, mida aeg-ajalt kuumaga minema puhuda.

Salongi soojendust läheb vaja ka siis, kui üks lastest otsustab oma varbad küljest ära suusatada. Astra K kütab salongi korraliku sauna, harutame lapse talvevattidest vabaks ja sulatame varbad külge tagasi. Üldiselt tuleb Astra salongiolustikule vaid kiidusõnu laulda, uudsed mugavusvidinad – end kasutaja järgi kohandav kliimaseade, AirWellness salongilõhnastaja, meeleoluvalgust plinkivad leedribad – pikendavad tõenäoliselt Astra salongis veedetud aega ja teevad pikad sõidud mõnusamaks.

[dropcap]TURVALISUS[/dropcap]Euro NCAP viis tähte, muidugi! Omas klassis ühed paremad näitajad sõitjate, laste ja jalakäijate ohutuse osas ning baastasemel vinge turvavarustus. Kolmanda põlvkonna Opel Eye kaamerasüsteemi koos liiklusmärgituvastusega, sõidureast lahkumise hoiatusega ja pikivaheindikaatoriga / otsasõiduhoiatusega ning automaatpidurdusega soovitan lisavarustuse nimekirjast siiski juurde tellida.

Igapäevaselt teevad need ja mitmed teised sõiduabilised elu oluliselt lihtsamaks. Seda juhul, kui teil õnnestub üles leida ja välja lülitada  nupp, mis andurite kisendamise –  kahekümne meetri kaugusel kõrguva lumehange peale näiteks – vaigistaks. Igal teisel juhul võivad keset liiklust röökima pistvad üliergud abilised nõrgema närvikavaga juhi endast välja viia. Tõe huvides, jõle undamine mitmest suunast ajab kurjaks isegi kondist närvidega inimese.

Aga igast jamast on võimalik õppida: talvel tasub turvaabiliste helisignaalid välja lülitada, sest lund täis tuisanud kaamerad ja andurid on ergud ja arvavad, et katastroof ongi käes. Kui tahate, et Astra end parklas ise kohale rooliks, tasub enne vastava funktsiooninupu litsumist samuti anduritele ring peale teha ja nad ära puhastada. Kõik protseduurid paluge endale selgeks teha teeninduses.

[huge_it_gallery id=”49″]

[dropcap]INFOLUSTIVÄLI[/dropcap]Olen Opeli eelmistele generatsioonidele häälekalt infovälja nupuplahvatust ette heitnud- selleks, et õiget funktsiooni üles leida, on kulunud kõvasti aega “näpi mind”, “puutu mind”, “keera ja pööra mind” käskluste omandamisel ja meeldejätmisel. Uues Astra K-s on kõik natukene parem, lihtsam, loogilisem.

Infoväli on jagatud kolme ossa: olulisem info kena graafikaga juhi silme ees armatuuritabloodel, navi ja meelelahutus keskkonsoolis ning kõige vajalikumad funktsiooninupud keskse ekraani all. Näeb täitsa kena välja ja on kasutatav, kui asi eelnevalt selgeks teha.

7-tollise puutetundliku ekraaniga uue põlvkonna 4.0 IntelliLink info-ja meelelahutussüsteem on Astral standardvarustuses alates Enjoy-tasemest. Eriti tervitatav on nutitelefoni omanike jaoks võimalus, integreerida IntelliLink Apple CarPlay või Android Autoga.

Sel ajal, kui üks mu lastest Astra köetud saunas oma varbaid tagasi soojendab, on mul aega CarPlay-ga lähemalt tutvust teha. Sinihamba-üleselt saab telefon käed-vabad-seadmega paaritatud nagu naksti, aga telefonis olevate kaartide kasutamiseks ja muusika kuulamiseks on vaja kaabli ja USB-ühenduse abi.

Kui ühendus loodud ja vajalikud koodid sisestatud – siinkohal 12 punkti “puust ja punaseks” juhisele, mis ekraanile kuvatakse – ilmub ekraanile telefoni sisu. Või noh, tähtsam osa sellest: telefoninumbrid, sõnumid, meediateek. Muusika, mis mu telefonist auto kõlaritesse paisatakse, on nüansirohke. Helisüsteem on aus.

Asi, millest ma jätkuvalt puudust tunnen, on Waze – kasutan seda äppi sõidu ajal alati ja väga tahaksin, et see ka CarPlaysse üle kanduks. Ehk tulevikus… parim osa Waze’ist on maanteeameti operatiivinfo ja kasutajate teated ummikutest ja takistustest teedel. Seda pulli eraldi telefoniekraanilt otsida on sõidu ajal ebaturvaline, seega, kuniks puudub lahendus, tuleb esiklaasile, silmade kõrgusele installeerida eraldi telefonihoidik.

[huge_it_gallery id=”50″]

[dropcap]ON STAR[/dropcap]Astra on esimene auto Euroopas, mis saab varustatud OnStar sidetehnoloogiaga. Eestisse peaks see jõudma 2016. aasta sügisest alates. OnStar pakub Astra reisijatele ööpäevaringset kaitset ning esimesel aastal on selle kasutamine ka tasuta.

Tahavaatepeegli kohal hakkab paiknema nupp, millele vajutades läheb kõne automaatselt abikeskusse, kus siis, vastavalt olukorrale, saadetakse välja autoabi, kiirabi või politsei. OnStar on Dynamic ja Innovation varustuses standardis, teistele lisavarustusena.

Üks huvitav igapäevane lisafunktsioon, mida tootjad praegu preemiumklassi sõidukites juurutavad, saab OnStaril veel olema- see muudab Astra liikuvaks wifi-väljaks. Kaassõitjatel on võimalus autos tööd teha ning lastel vaadata youtube’ist multikaid või mängida mänge. Maakodus võib aga wifi-auto asendada edukalt senist traadita interneti teenusepakkujat- lülitad OnStar-i sisse ja oledki internetis. Vähemalt aasta jagu on Astra-internet odavam kui levinud 4G-pakett.

Opel Astra K suusatamas

[dropcap]SÕIDUOMADUSED[/dropcap]Kuna tegu on käretalvise nädalavahetuse proovisõiduga, ei too ma eraldi välja pimeda-ja libedasõitu. Sest suurem osa päevast ongi pime ja libe on nagunii; lisaks kukub taevast pidevalt kottide kaupa lund alla, maanteel lumesahkasid ei paista ja koduõuel on hanged kõrvuni.

See kõik esiveolist Astra K-d ei heiduta (välja arvatud kellade ja vilede pidev helisemine iga lumise puuoksa või kaamerale takerdunud lumemütsaku mõjul), täislastis auto surub end läbi ka sügavalt lumelopasesse rööpasse sõidetud metsateelt. Natuke jään hätta, kui lumepilte tehes pean kallakust tagurpidi alla tulema ja nullnähtavuses Astra taguotsa teelt välja hange tüürin. Korraks on hangest välja ukerdades tunne, et rattad kaevavad end pehmesse lumme kinni ja mäest üles ma enam ei saa. Väike nõksutamine ja tundlik gaas abiks ja elu läheb edasi.

IMG_2138

Maanteel on tempomaat ja kokkupõrkehoiatuse süsteem ikka abiks küll – neid sõitjaid, kes teel uisutades kaasliiklejate tiibu kärpida püüavad, ei ole mitte üks vaid mitu ja Astra tunneb nad ära. Äkilisemate manöövrite puhul ei karda ma kordagi, et nüüd tuleb kolmekordne aksel – rool on pigem tundlik ja kerge, vedrustus paras, raskuskese püsib seal, kus ta olema peab. Ei mingit töllerdamist jääl, tore!

[dropcap]MAATRIKSTULEDE MÜSTEERIUM[/dropcap]Opel Astra on loonud mugavuslisa, mida seni oleme harjunud eeldama preemiumklassi sõidukitelt. Esmakordselt on väike-keskautode segmendis ühel sõidukil leed-maatrikstuled. Uue tehnoloogia hind ei ole kallis – Opeli IntelliLux LED® süsteemi hinnad algavad 1100 eurost (jaehind Baltikumis koos käibemaksuga).

Maatrikstulede eeliseks on nende “isemõtlemise” oskus ning võimalus, sõita kaugtuledega nii, et need ei pimesta kaasliiklejaid. Vastavalt vajadusele lülitatakse tulede erinevad segmendid automaatselt sisse või välja, objektide tuvastamine 80 km/h toimub umbes 40 m enne kui neid näeb juht. Juhi jaoks tähendab see ligi 2-sekundilist lisareageerimisaega, mis ohuolukordades on piisav, et õnnetus ära hoida.

Astra maatrikstulede süsteem on mõnevõrra erinev sellest, mida oleme harjunud nägema luksmudelitel. Nimelt ei ole tegu liikuvate- vaid esilaternatesse paigaldatud 16 eraldiseisva leedelemendiga, mis vastavalt olukorrale sisse või välja lülituvad. Näiteks vastutuleva sõiduki puhul hakkab autoaju leedlaternaid ükshaaval kustutama ja sisse lülitama.

Esialgu on selle pidevalt “mõtleva” tulemölluga harjumatu sõita. Öisel teel on juhi tähelepanu pigem kustuvatel-süttivatel leedidel kui teel toimuval. Inseneride sõnul harjub leedidega mõne aja pärast ning siis saab nautida ka maatrikstulede eelist liikluses.

Inseneridel on õigus, juba esimesel õhtul ei sega mind tulede pidev toimetamine. Küll aga teeb kurvaks tõsiasi, et külmaga maatrikssüsteem tõrkuma hakkab. Käib pidev õnnemäng – töötab-ei tööta-töötab natukene… Kahtlustan, et põhjust tuleb otsida esiklaasilt, kus asub tulede “juhtpult” – meie külma ja lumemöllu on sellele õrnakesele lihtsalt ühekorraga too much. Lülitangi maatriksid välja ja sõidan käsitsi kangiga vehkides edasi.

IMG_2114

[dropcap]JÕUALLIKAD, KASTID JA KÜTUSEKULU[/dropcap]Tänu kaalukaotusele on uus Astra oma eelkäijast säästlikum ja sooritusvõimelisem. Baastasemel saab Astra K peale 77 kW/105 hj kolmesilindrilise 1.0 ECOTEC otsesissepritsega turbo-bensiinimootori. Selle kütusekuluks lubab tootja Start/Stop funktsiooni ja Easytronic 3.0 automaatkäigukasti olemasolul 4,2 l/100 km ja CO2 päästu kõigest 96 g/km.

Diiselmootorite valikus on uue põlvkonna 1.6 CDTI ECOTEC mootori 70 kW/95 hj ja 100 kW/136 hj versioonid, mis 6-käigulise manuaalkäigukastiga kombineerituna tarbivad keskmiselt alla 4 liitri kütust 100 kilomeetri kohta. Uudisena saab 136-hobujõulise, 1.6-liitrise diiselmootoriga koos võtta ka 6-käigulise automaatkasti.

6-käiguline automaatkast on küll pisut aeglane ja mitte üleliia konkreetne keerulisemates teeoludes, aga tipptunnil linnas on temast kõvasti abi. Ka 1.6-liitrisele jõuallikale ei saa midagi ette heita; kui, siis ehk kütusekulu, mis esialgu, “lahti sõitmata” on tehase lubatud numbrist liitrijagu suurem.

Seekordse testauto 1.4-liitrine turbomootor koos 6-käigulise manuaalkastiga on küll päris mõnus, mootor on vaikne ja elastne, kütusekulu saame maanteesõidul korraks isegi 6.4 l/100 km peale, ja see on hea tulemus, sest väljas on krõbekülm, auto kütab sauna, teeolud on pehmelt öeldes koristamata talvised ja auto ise üsna uus.

[dropcap]VARUSTUSTASEMED JA HIND[/dropcap]5-ukselist Opel Astra K luukpära saab valida 12-s värvitoonis ja neljas varustusastmes, odavamast kallimani: Selection, Enjoy, Innovation, Dynamic. Kõige müüdavama, keskmises varustuses Astra hind algab Eestis 14 490 eurost. Kõige kallim, Dynamic varustuses, 1.6-liitrise diiselmootori ja 6-käigulise automaadiga Astra hind algab 20 690 eurost.

Kuna tegu on sõidukiga, millele on peale pandud praktiliselt kõik mugavus-ja turvalisuslisad, siis tõenäoliselt polegi palju rohkemat juurde vaja tellida, kui siis nutirakenduse CarPlay või Android Auto. Lisaks annab tootja üle-Euroopalise 4-aastase garantii või kuni 120 000 km läbisõidupiiranguga garantiid. On Star-i ja Wi-Fi hotspoti võimalust ootame pikisilmi, universaalkerega Astra peaks jõudma eeloleval kevadel.

Opel Astra K külgvaade

[dropcap]KONKURENDID[/dropcap]Väike-kesklassi autode segmendis on konkurents tihe. Astra peamise võistlejana nimetab tootja VW Golfi ja Ford Focust, aga üha rohkem ka Škoda Octaviat ning Peugeot 308’t. Hinnastamist vaadates on Opel Astra K mitme konkurendiga võrreldes väikeses eelisseisus; varustust sõrmitsedes aga kipub enamusele neist ärtust ära tegema.

Autoajakirjanikud on uue Opel Astra K hinnanud juba mitmete mainekate auhindade vääriliseks – Saksamaalt tuli Kuldne Rool, Soomest Aasta Auto tiitel; peagi selguva Euroopa Aasta Auto valimisel on Astra K seitsme finalisti hulgas. Suuremaid ja väiksemaid karikaid ja kiituskirju on kuhjunud kõikjalt ning ka esimesed müüginumbrid näitavad, et vähemalt Euroopas läheb Astral väga hästi.

Astra K hinnakiri
Edasimüüjate kontaktid
VAATA LISAKS

Opeli meedia-ja infovälja tutvustav video:

Opel OnStar süsteem:

Astra välimuses on Monza ideeautot:

Ja tuli ära! Soome Aasta Auto 2016 on Opel Astra

http://www.accelerista.com/auto/selgusid-euroopa-aasta-auto-2016-finalistid/

Meedia: Opel. Pildid: Opel, Ylle Rajasaar, Eik Erik Sikk

 

Opel Astra

64%
64%
Eesti talve sobiv
  • DISAIN
    7,5
  • KVALITEET
    7
  • JUHI TÖÖKOHT
    7
  • INFOLUSTIVÄLI
    6,5
  • RUUMIKUS
    6,8
  • SÕIDUVÕIMEKUS
    7
  • PIMEDA-JA LIBEDASÕIT
    7,8
  • HIND
    6
  • ÜLALPIDAMISKULUD
    7
  • ATRAKTIIVSUS JÄRELTURUL
    4,8
  • LAPSESÕBRALIKKUS
    7
  • ACCELERISTA KOEFITSENT
    6,5

KOMMENTEERI SIIN

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.