Uus Opel Insignia on eelkäijast kergem ja aerodünaamilisem
Auto on mugav, ruumikas, täpse roolitunnetusega
Proovisõitudeks valmis juunist alates
Grand Sport sedaani hinnad algavad 19 200 eurost
Uus Opel Insignia 2017 lõhnab premiumi järgi. Mida muud arvatagi, kui üks neljarattaline näeb välja nagu premiumklassi auto ja on ka varustatud noobleklassile vastavalt. Auto visuaalsest üldmuljest haarab silm mitmeid vihjeid eksklusiivsematele konkurentidele, eriti ühele, kolmetähelisele sakslasele.
Uue põlvkonna Insignia paistab silma oma sportliku kerekuju ja hea aerodünaamikaga (0,26 cd). Auto on eekäijast kergem, nobedam ja avaram ning kütusekulu, mis paberitesse märgitud, on üle mõõdetud reaalelus, WLTP katsetsüklis. Esimese mulje põhjal võin kinnitada, siit tuleb konkurent mitmele luksuslikumale sakslasele.
ÄRAVALITUTE ENNELÕUNA LAHEMAAL
Mul oli koos kolleegidega võimalus Insigniat poole päeva jooksul Lahemaa teedel proovida. Nii kurvilistel teedel, maanteel kui ka linna vahel sõidab Insignia väga hästi. Ikka need kolm tähte saksa autotähestikust…
Istume kolleegidega üle Euroopa Viking Motorsi ette kokku kutsutud seitsmesse tuliuude Insigniasse. Märtsi alguses Saksamaa registrisse kantud valged ja sinkjashõbedased sigarikujulised haiuimega autod tõmbavad silmnähtavalt pilke – mitte ainult meie vaid ka möödujate omi.
Tunnen end pisut privilegeeritute sekka kuuluvana, esialgu on uusi Insigniaid veel vähe, proovisõitudega alustatakse Eestis ametlikult juunis. Vägisi kisub parafraasina ümisema ühte tuntud lastelaulukest “saada pruuni teiseks juuniks…” Ainult viiulit ei ole. Pruun on aga üks hooaja moevärvidest, teab trendipolitsei.
JUHI TÖÖKOHT, TÄPSEMALT ISTEKOHT
Insignia istmed on mõeldud pikamaasõiduks. Pärast proovisõitu tagasi oma 7-aasta vanusesse igapäevaautosse potsatades mõtlen tõsiselt – kuidas võis olla nii, et see iste tundus kunagi mugav ja üldse ei väsitanud? 1200+ kilomeetrised otsad ei ole mu rahulolu vähendanud. Aga aeg on… edasi läinud. Suurte sammudega.
Insignia istmed toetavad eriti hästi selja ülaosa. Ka allpool on võimalik reguleerida nii istmepadja külgtugede laiust (kontrollige seda oma soovitavalt varustustasemelt järgi), seljakumerust, istmepadja pikkust. Tippvarustuses sisaldub muidugi ka AGR ja massaaž.
INFOLUST JA DIGITAALNE NÄIDISELU
Opel Insgnia armatuurinäidikud on põhiosas digitaalsed. See lisab mäekõrguselt seadistamisvõimalusi. Näiteks, kui panna tempomaat lubatud kiirust jälgima, ilmub spidomeetrile veel teinegi, roheline seier.
See on juhile väga selge ja mugav visuaalne lahendus. Ei pea kusagilt „lammas-all-paremal-nurgas“ väikese kirjaga variandist otsima, et kas see säetud kiirus sai nüüd 100 või hoopis 110. Kellele nooled ei meeldi, siis – valikus on ka numbrid.
Mulle meeldib, et auto kiirust saab sättida 1 km/h võrra. On automarke, kus see toimub vaid viiekaupa (samast perekonnast näiteks Opel Zafiral). Kohanduv kiirushoidja teeb oma tööd sujuvalt ja laitmatult – kui ees on auto, pidurdab Insignia hoo aegsasti tuntavalt maha.
VEELGI SUUREM SÕITJATERUUM
Eelmise Insigniaga võrreldes on nihutatud uudismudeli rattaid nurkadele lähemale. Samuti on muudetud nii juhi kui tagaistujate sõiduasendit, mis omakorda võimaldas katusejoont muuta sportlikumaks ja kupeelikumaks.
Praktikas istubki tagapink juhist pisut kõrgemal: nii säilib ka tagant hea väljavaade. Pearuumi on lahedalt, jalad saab ilusti ära panna.
Kõik proovisõiduautod olid sedaankerega, ent nupuvajutusega alla lapitavad istmed tekitavad mugavalt ruumi juurde ning “kupeeliku joonega” sedaan võib selles loos kehastuda vabalt ka pereautoks. Siiski ei pea muretsema universaaliusku Insignia sõbrad: Sports Tourer tuleb. Peagi!
KOGEMUS KOLME JÕUALLIKAGA
Saime proovisõidupäeval ära proovida kolm Opel Insignia jõuallikat: 2,0l turboga-bensiinimootori (4×4, 191 kW / 260 HJ ja automaatkäigukast), 2,0l CDTI diiselmootori (125 kW/170 HJ, käsikast) ning 1,5l turbo-bensiinimootori (122 kW / 165 HJ, manuaalkäigukast).
Tuleb tõdeda, et kõik mootorid osutusid piisavalt võimekaks, et 1440+ kg tühimassiga autot edasi liigutada. Loomulikult oli kõige äkilisema minekuga 2,0-liitrine bensiinimootor, ikkagi 191 kilovatti, 400 Nm pöördemomenti (kättesaadav pööretel 2500-4000 p/min), ning sinna juurde veel nelikvedu.
Minu silmis võitis mulle endalegi ootamatult esikoha 2,0-liitrine diiselmootor, mille 125 kilovatti ja 400 Nm (1750-2500 p/min) tagas vägagi erksa ja mis peamine – ühtlase edasimineku.
Kui siia juurde veel lisada mõõdukas kütusekulu – sain keskmiseks 23 km läbimise kuluks maanteel koos reedeses linnaummikus passimisega 6,3 l/100, siis on see täiesti korralik tulemus.
Tehase andmetel peaks kahene diisel keskmisena andma välja 5,2 l/100, maanteel 4,3 liitrit. Kuna selle mootoriga saab autot nii 6- kui 8-käigulise automaatkäigukastiga, siis kalduks minu valik pigem emma-kumma kombinatsiooni suunas. Kaheksa on muidugi rohkem kui kuus…
1,5-liitrine turboga bensiinimootor oli tuntavalt lärmakam, tagaistmel reisides kostus müra salongi isegi rohkem, kui eesistmel. Ühtlastel pööretel maanteel ~110 km/h-ga liigeldes oli kütusekulu kompuutri öelduna 8 liitri ringis.
Tehase andmetel peaks 1,5-liitrise turbobensuka keskmine kulu olema 6 liitrit sajale. Selle mootoriga saab kokku panna nii käsikasti kui 6-käigulise automaatkäigukasti.
2,0-liitrise ja nelikveolise 8-käigulise automaatkastiga (muud sellele juurde ei antagi!) variandis oli Insignia kütusekuluga huvitav. Tehase andmetel on keskmine kulu selles seades 8,7 liitrit, linnas 11,5 ja maanteel 7,0.
Lahemaa ja Loksa metsade vahel õnnestus ökotades kuvada ette kütusekulu näit 7,8 liitrit. Tõsi, paari energilisema kiirendusega tõusis see kohe 8,9 liitri peale. Tõenäoliselt tuleb selle mootoriga auto puhul kütuselimiidiga mitte koonerdada ning lihtsalt nautida jõulist premium-minekut.
KIIRTEEDELE MÕELDUD VEDRUSTUS
Opel Insignia vedrustus näib olevat mõeldud ennekõike kiirteedele. See enamasti huvitavalt jäigapoolne vedrustus kippus ebatasastel väiksematel teedel pikisuunas õõtsuma, samas külgsuunas tundus kõik stabiilsena. Nagu üks korralik maanteelaev. Kiirteelaev.
Pöörasin katse mõttes väga auklikule kruusa- ja metsateele. Murekorts otsmikul asendus üsna kiirelt julge “keel suunurgas” ilmega ning sooviga sõita… igale poole – muidugi paremaid kohti otsides ja põhjatuid auke vältides. Vaid ühes kohas (ja seda asfaldil!) jäi mulje, et vedrustuse käik võiks olla pisut pikem.
Kokkuvõttes – vedrustus on selle auto nõrgim lüli, iseäranis 2,0 bensiinimootori ja 4×4 versiooni puhul. Kolleegiga kõrvalistmelt püüdsime Insigniat võrrelda samal hinnatasemel konkurentidega, ja jõudsime üksmeelse tulemuseni, et Insignia vedrustus on üsna hea! Insenerid on saanud pigem pihta, kui põhja. Küll tuleks parandada rehvimüra, mis suurematel kiirustel kippus tagapingilt ette trügima.
ÜLLATAVALT TÄPNE ROOLITUNNETUS
Uue Opel Insignia roolitunnetus oli üllatavalt täpne, koos hea auto proportsioonide tunnetamisega oli Lahemaa kitsastes kurvides päris julge sõita.
Osal proovisõiduautodest oli võimalik valida ka Touring, Sport ja Normal sõidurežiimide vahel. Kippus olema nii, et sportrežiimi roolitunnetus oli ikkagi parim ja Touring jäi veidi kergeks. Aga kui seadistamisvõimalus on olemas, siis menüüdes surfides oli võimalik leida oma soovidele vastav sättung.
VÕIT PIMEDUSE ÜLE
Maatrikstuled on moes. Ja mitte ainult. Nad on tõhusad, oleme neid proovinud vanade heade saksa tootjate mudelitel. Leedide varjutamise ja luubisüsteemide abil on võimalik saavutada võit pimeduse üle.
Opel paigaldas IntelliLux LED maatrikstuled kõigepealt Astrale, kuid nüüd on süsteemi edasi arendatud ja kahekordistatud leedide arvu. Opel lubab, et tuled valgustavad kuni 400 meetri kaugusele, võimas!
Paraku toimus meie seekordne proovisõit kirkas päikesepaistes, mistõttu Opeli süsteemi toimivust ei saanud seekord veel testida. Vaatame seda siis videost.
https://www.youtube.com/watch?v=rwgOAyh3-a4
Uuri lähemalt uue Insignia kohta siit
Pildid: Andres Kruus. Meedia: Opel
https://www.accelerista.com/ostakohe/opel-insignia-grand-sport-hind/
