Paradigma “ela ühte elu, tööta ühte tööd” on surnud. Inimesel on ootamatult lihtne oma elu kardinaalselt muuta – pöördepunktiks piisab elukoha, ameti ja/või sõprade ringi muutmisest. Kuid pöördepunktidest rääkides on tõeline trendilooja hoopis Peugeot.
Kujutage ette seda hüpet tundmatusse. 1810. aastal asutatud ettevõte, mis tootis algselt kööginõusid ja jalgrattaid – ja siis ühel päeval otsustati, et potte on juba piisavalt, aeg oleks petrooleumirongi peale hüpata. Ja nii see juhtus – 1886. aastal lõi Peugeot oma esimese auto.
Alfa Romeo fännina tähistan ma igal aastal rõõmu ja uhkusega Alfa sünnipäeva, teades, et tegemist on ühe vanima tänaseni säilinud automargiga maailmas. Peugeot teeb sõnade “hoia mu baguette‘i” saatel säru igale automargile. Tegelikult on meil tegemist tänapäevani säilinud autotööstuse dinosaurusega.
Ma armastan Peugeot’d, mul on päris palju omanikukogemust – alustasin oma teekonda Peugeot 406-ga, järgnes põnev Peugeot 406 Coupe 3-liitrise V6-ga, seejärel sõitsin 207 mudeliga kümneid tuhandeid kilomeetreid. Ja kõigil neil autodel on üks ühine joon – neid kõiki on autotööstuses uskumatult alahinnatud. Eks te vast teate isegi kõiki neid “spetsialistide” nalju loomade kuninga kohta. Ei tea? Vast on nii parem.
Sellisel juhul ei täitu teie pea eelarvamustega, kui uus Peugeot 308 mööda sõidab. Võtsin selle proovisõiduks kohe pärast seda, kui olin mitu päeva järjest Porschedega sõitnud ja ausaltöeldes tekkis mul Porschele küsimusi – kus on minu massaažitoolid 150 000-euroses autos? Saan aru, et neid saab sinna lisada, aga need maksavad peaaegu sama palju kui terve Peugeot 308. Ometi mahub sinna sama palju inimesi, pakiruum on sama suur, on panoraamkatus, mugav püsikiirushoidik ja veel palju lisasid… ja nimekiri saab olema pikk. Vaadake ise.
Jah, Peugeot on teinud suure ülemineku ühelt tootelt teisele ja nüüd lähevad nad alahinnatud disainilt üle julgele, toretsevale ja sportlikule disainikeelele, mis räägib selgelt – mina olen spordi kehastus. Kuid siin ei saanud teie, nagu minagi, sõna “sport” prantsusekeelsest kirjapildist kuigi hästi aru. Sportautost on asi kaugel. Ärge uskuge kedagi, kes räägib teile sportrežiimist, väljalaske lahedast häälest või käikude käsitsi vahetamisest.
See kõik osutub väikeseks prantsuse tromperie‘ks (pettumus), sest kui otsustate veojõu- ja stabiilsuskontrolli välja lülitada, hakkab see kiirusel üle 50 km/h iseenesest uuesti tööle. Kui soovite käike käsitsi lülitada, siis pööretepiiriku lähenedes vahetab auto ikkagi ise käigu üles. Väljalaskeseaded leiate menüüst audiovalikute alt. Ma arvan, et siin pole selgitust vaja.
Kui kõik 308 puudused lühidalt kokku võtta, siis on need järgnevad: multimeedia on mõnikord lollakas, panoraamkatus kriuksub vahel, heliisolatsioon ei tee alati oma tööd hästi.
Võib jääda mulje, et mu jutt sellest lõvist hakkab meenutama pettumust – kuid nii see ometi pole. Peugeot 308 on väärt kandidaat aasta auto tiitlile. Enne uute, veelgi sportlikumate istmete loomist soovitaksin autoinseneridel minna Peugeot’ müügisalongi ja istuda 308-sse. Ma arvan, et mugav iste päästab inimesi mõttest panna mugavasse pereautosse midagi vähemat kui need istmed.
Ja rool! Jah, Peugeot’ kaubamärgiks paistab olevat saanud Logitechilt roolide ostmine ja nende paigaldamine seeriaautodele. See on väike, haarduv ja sarnane juhtkangiga, mis koos väga teravate juhtnuppudega loob teest eraldatud tunde, kuid väga heas mõttes – Peugeot’ juhtimine ei häiri.
Sõitsin 308-ga üle 500 km ja võin öelda, et teeks seda veel kümneid kordi. Kui teil pole eelarvamusi, võite avastada imeliste Prantsuse autode maailma. Uskuge mind, 136 aasta jooksul on nad õppinud, kuidas head autot teha.
Fotod: Vladimir Niinimäki
