Uku Tampere kutsus kampa autoentusiast Marek Lebeni ning kordamööda istuti Renault Mégane RS ja Mercedes-Benz G63 AMG rooli. Kui alljärgnev joonelepanek ka Aasta Proovisõidu tiitlit ei saa, siis üks äraütlemata lustakas test on see küll!
Miks peaks keegi kunagi võrdlema Renault Megane RSi ja Mercedes-Benz G63 AMG-d? Õige vastus on: ei peakski. Aga me tegime seda ikkagi, sest avanes võimalus.
Kui kaks vägevat autot on korraga proovisõidus, tuleb kaasa kutsuda veel üks autoentusiast ja autod Laitse Rallypark-is joonele panna. Enne rivistust, tõsi, kulub veidi aega, et Marek Leben esimesest ehmatusest üle saaks ja suu kinni paneks, et süda ära ei jahtuks.
Või te arvate tõsimeeli, et see on täiesti normaalne olukord, kus su nina ette tõstetakse kaks (peaaegu) Unistuste Autot ja öeldakse “sõida!”?
Ei. See ei ole igapäevane olukord isegi mitte autoajakirjaniku elus ning seetõttu on suu kinnipanek olukorras, kus väljas on paar miinuskraadi, täiesti adekvaatne soovitus. Kopsupõletiku võib saada.
Või silmapõletiku. Või mingi põletiku igal juhul, sest no kuulge – erkkollane RS ja soliidselt must G63 AMG seal kõrval – see tõesti ei ole normaalne. See peab olema uni.
No igatahes, siin me nüüd oleme. Marek ja Uku. ja kollane ja must. Ja kui küsida, mis on meie ühisnimetajad, siis need on… punased pidurisadulad. Brembo omad. Sest punasesse see läheb ja pidurit tuleb anda igal juhul kui ei taha igaveseks auto juhtimisõigusest ilma jääda.
Kumb kiirendab ägedamalt?
Iga autohuvilise esimene küsimus sportlike ja kiirete autode puhul puudutab kiirendamist – ega’s ilmaasjata korralda asjahuvilised (illegaalseid) kiirendusvõistlusi.
Võidu kiirendamine on olnud olemas peaaegu sama kaua kui autod ise. Filmides, päriselus ja autohuviliste unistustes ja unenägudes nagunii. Sest just võidu peale kiirendades eraldatakse terad sõkaldest.
Topeltturbodega V8 mootoriga MB G63 AMG 430 kw (umbes 580 hj) spurdib nullist sajani 4.5 sekundiga. Renault Megane RS-i liigutab 1.8 liitrine turbomootor, mis arendab üle kahe korra vähem võimsust – umbes 210 kw (280 hj), kuid et auto on kergem, saavutab see (paberil) sada kilomeetrit tunnis 5.8 sekundiga.
1.3 sekundit on kiirendusspordis kalendriga mõõdetav aeg ja seetõttu on jõujooned stardisirgel paigas veel enne kui jalg gaasipedaali üles leiab.
Kuna ilm ega rada head rehvipidamist ei soosi, tuleb vahe Mersu kasuks suuremgi, sest RS-i esisild kaabib tühja kuni kiiruseni umbes 70 km/h.
Naastrehvidel AMG kuubik kaabib kah esimesed umbes kümme meetrit, aga vedava nelja ratta abiga saabub stardisirge lõpuks ikkagi hirmuäratav ligi 130 km/h kiirus, mille maha pidurdamine järgnevas kurvis on üsna higistama ajav kogemus.
Mégane RS leiab lõpuks pidamise ja stardis kärisenud vahe MB sabaotsaga kiirenduse lõppfaasis peab. Lõpus vahe hoopis väheneb, sest Mégane RSiga saab gaasi peal hoida kauem ja pidurdada hiljem.
Seetõttu on RSi lõppkiirus kiirendusvõrdluses umbes 120 km/h. Järgneva kurvi läbimiseks polekski vaja pidurdada. Teisel katsel – head asja ei saa ju raisku lasta – jätkab kollane pärast kiirendust pidurdamata sõitu ja läbib kurvi justkui rööbastel. Go, RS!
Kiirenduse võit läheb ikkagi G AMG-le, mille kõige paremas mõttes segane mootor fantastilise hääle saatel raske kastikujulise raua paigast liigutab. Füüsikareeglitest ei ole selle sepapaja insenerid vist midagi kuulnud.
Aga Mégane RSil ei ole midagi häbeneda, sest kaks korda vähem jõudu ja kaks korda vähem vedavaid rattaid lubanuks ennustada hoopis suuremat kaotust.
“Kuule, anna gaasi ka”
Suurt mootori töömahtu ja kaheksat silindrit on helilises mõttes nelja silindriga hoopis keerulisem võita. AMG G-klassi madal mootorimüdin meelitab ligi palju uudistajaid ning stardisirge betoonseinte vahel kajab kõuehääl.
Isegi kui G63 AMG on nurga taga ja liigub rahulikult, on õhu võnkumisest selle lähedus tuntav. Mõnus müdin, mis gaasipedaali vajutamisel möirgeks muutub ning gaasi vabastamisel praksumisi ja pauke toodab.
Ei Mégane RSi rehvivilin, ridaneli mootori kohta hämmastavalt tummine mootorihääl ega ka käiguvahetustel kostuv tore “brurabh!” statement lihtsalt ei kostugi, kui AMG poolt timmitud mootor kõrvalrajal kiirendab.
Palju kiireid ja veel kiiremaid autosid näinud Laitse Rallyparki meeskond vangutab pead ja suud on neil üsna ühetähenduslikult kõrvuni.
Ilmselt seesama V8 mootori hääl ja ebamaine paigaltvõtt on põhjus, miks nad erandkorras naastrehvidega auto rada lõhkuma lasid.
Paar tundi hiljem tagasi linna poole sõites saab AMG V8 biturboga gaasi vajutades põllult vaevata lendu ajada suure linnuparve – seda RS ei oska. Aga kui mersu möirged on kuulatud, asutakse arutlema hoopiski Mégane RSi mootorihääle üle.
Just see omapärane “brurabh!” sekundi murdosa kestva käiguvahetuse ajal meelitab kasutama pluss-miinus käiguvahetushoobasid rooli juures ning heli taas ja taas kuulama.
Mégane RSi hääles on mingi tuttavlik noot viiesilindriliste reasmootorite häälest. Ja see on suur kompliment ühele pisikesele ridaneli mootorile.
AMG-lt ootuspärane nauditav möire, RS-lt mõnus üllatus. Kas lõppkokkuvõttes viik? Jah, loeme selle viiki.
Maastikukatsele läheb üksainus
Laitse Rallypark võimaldab auto proovile panna ka maastikul. Tõusud, pori – you name it. Mégane RS jätab madala kliirensi tõttu igasuguse offroadi vahele ning ootab innukalt järgmist vooru maastikuraja sissesõidul. Autot lõhkudes võiks ju hooga edasi trügida, aga milleks ja kellele seda vaja on?
G-klassi juured on aga justnimelt maastikusõidus ja pöörase mootoriga varustamine selle põhiolemust ei peida. See on maastur, mis maastur.
Raskete haagiste vedamine ning robustne töö on see, mis tegelikult AMG märkide alla peidetud on. “Igati praktiline masin minuvanusele mehele,” tõdeb Marek.
Vaid kiiretes kurvides ei ole G maailma kõige tegijam – kiirenduskatsel mõtlesin kiirust maha pidurdades päris tõsiselt, et see jääb sellele autole viimaseks kiirendamiseks üldse. Ja võib-olla just kurvid on see koht, kus meie omavoolitud “siga ja kägu” ehk võrrelda võrreldamatut võistlus kõige ilmekamalt toppama jääb.
Sest kõik muu – kiirendusvõime, mootorihääl, sõitmisest saadav nauding ja muu emotsionaalne plära on ikka omade “agadega”, sõltuvalt, kes ja kustpoolt vaatab.
Erinevad (üsnagi emotsionaalsed, eks!) argumendid kallutavad kaalukaussi rohkem, kui nii erinevate autode võrdlus esmapilgul arvata laseb.
Isegi praktilisuse küsimus on kallutatav nii-ja naapidi, sest igapäevaelus mahutab Renault Mégane RS tänu luukpärakerele ja klapitavatele tagaistmetele päris palju tavaari.
Samasse olmevaldkonda kuulub ka kütusekulu – pole kahtlust, et kulutatud bensiiniliitrite (vähesuse) eest saadud rõõmu kategoorias võidab Mégane RS.
Üheksa RSi ühe AMG hinnaga
Üheksa korda mõõda, üks kord lõika. See passib siia peatükki kui valatult.
Kuigi Punase Sekundi võtteplatsilt “laenatud” tütarlaps eelistas G-mersut ning Marek, kes enda kohta lakooniliselt ütleb “lihtsalt üks keskealine meesterahvas” oma vanusenumbri juures valiks kah igal juhul G-klassi, tekkis muid argumente kõrvutades väike kahtlus. Kas kõik ikka on nii üheselt ühte väravasse?
Tulevased klassikud on mõlemad, nii RS kui G63 AMG ning keegi ei taha teisele autole liiga teha. Kui aga unistustest ja emotsioonidest päris maailma tulla, siis Mégane RS-i 28 000 eurone hinnalipik on see, mis kõik arvajad mõtlikuks teeb. AMG mersu on umbes 9 korda kallim.
Kas see on ka 9 korda parem, vägevam või kihvtim? Kuivõrd selliseid autosid kõrvutades on üldse võimalik rääkida paremast või halvemast? Ikkagi siga ja kägu!
Kui raha ei pea lugema, siis AMG on ilmselt eksklusiivsem ja isasem valik. Iga sentimeeter sellest maasturist on puhas testosteroon. Või on tõesti kusagil keegi, kes tahaks selle eluka ristida Tutikeseks või Beebsiks?
Isased on loomariigiski edevamad, just seepärast julgen arvata, et AMG, kui see saaks, oleks päris karvase rinnaga – ja igal juhul pole hetkegi, kui see ei hüüaks: “Vaata, vaata mind!” Isegi seistes.
Kuid kas seesama veetlus ja tõmme ei saagi mitte auto ihaldusväärsusele saatuslikuks? Kord saabub päev, mil tahaks rahulikult poodi sõita. Aga ei saa, sest AMG lõugab istumise all rasvase tähelepanu järele.
Kohtunike raske valik
Kokkuvõtteid tehes jõudsime Marekiga arusaamisele, et G63 AMG, olgugi röögatult isane ja raputavalt äge, on kohati natuke üle võlli.
Päriselus sellise isendiga linnaliiklusse sisenedes jäävad kaasliiklejad (või vähemalt osa neist) sulle pikal pilgul järele vaatama. Ja selles pilgus on küsimus: “Mees, mis sul päriselt puudu on?”
Mégane RS mõjub mersu G kõrval kui poisikese mänguasi – erksavärviline, lustakas, energiast pakatav. Et see aga tänavapildis üsna harjumuspärase sõiduvahendina paistab, ei oska möödakäijad kahtlustadagi, et kapoti all peidab end üks omapärane “brurabh!”.
Seega sobib RS neile autohuvilistele, kes ei taha suure kesklinna korteri jagu raha auto peale kulutada, liialt silma torgata, kes hindavad kiiret kurvisõitu ja on sealjuures täiesti normaalsed ja oskajad juhid.
Mersu aga võtavad need, kes…? Tegelikult jääme selles osas Marekiga mõlemad vastuse võlgu. Öelge teie.
Meie käes olnud G63 AMG hind oli üle 200 000 euro. Täpsemalt saab möirakaru kohta uurida siit. Mégane kohta saab lugeda siit.
Video ja pildid: Sten Ottep/Fifty Visual
