Võib öelda, et nüüdseks miniautode valik praktiliselt puudub. Süüdistan selles suurt nõudlust suure pakiruumi ja kõrge kliirensiga autode järele.
Jah, müügisalongi saab ikka sisse astuda ja valida viie mudeli vahel – Fiat 500, Honda Jazz (saates alates 10:56), Kia Picanto, Toyota Yaris ja Mazda 2 (mis on niikuinii põhimõtteliselt Toyota Yaris). Võrdluseks, väikeseid krossovereid saab valida peaaegu 50 mudelis erinevate rahakoti paksuste ja eelistuste järgi.
Inimesed on loobunud väikeautode ostmisest, kuna need on ebapraktilised, lumehanges parkimine võimatu ja väikeautot ei pruugita teel märgata. Täna kirjutan ühest autost, mida saate veel osta ja see üllatab teid väga meeldivalt.
Ootasin Suzuki Ignist testimiseks üle kahe kuu. Põhjus on selles, et neid peaaegu polegi, sest sarnaselt Jimnyle pannakse Ignis kokku Jaapanis asuvas tehases ja on teatud mõttes napp auto. Aga põhjus, miks ta mu tähelepanu köitis, on tema tehnikas. Tegemist on ainsa väikeautoga Eestis, mida saab tellida ka nelikveoga. Ja ainuüksi see fakt paneb mu südame veidi kiiremini põksuma. Lisaks köidab mind väga lihtsa, võib-olla isegi utilitaarse auto filosoofia, mis samal ajal võib olla mugav.
Esialgu tahtsin seda võrrelda Jimnyga, mis oma suurusele vaatamata on suurepärane maastur. Kuid pärast mõnepäevast Ignisega sõitmist võin öelda, et sellel on Jimnyga väga vähe ühist. Üks asi, mis neid kahte autot ühendab, on disaini lihtsus. Seal on 1,2-liitrine mootor koos hübriidsüsteemiga, mis võimaldab linnas hakkama saada 5 liitri kütusega “sajale”.
Nelikveo kohta võib öelda järgmist – jah, see pole pidev, kuid sellegipoolest võimaldab see end lumises metsas mugavalt tunda. Ja mis on eriti oluline, väga nurkadesse paigutatud rataste ja suuruse kohta pika teljevahe tõttu püsib Ignis teel väga stabiilselt. Võib-olla saab selle eest tänada väga visasid Yokohamasid.
Lumega kaetud teedel sõitmine pakkus mulle tõelist naudingut. Kohati oli tunne, et sõidan ralliautoga – sellele tundele aitas kaasa väga suutlik vedrustus, mis võimaldas suurema osa konarustest probleemideta ületada. Selles meetünnis oli paraku ka kärbes ehk väga aeglane roolilatt – ühest servast teise on 4 pööret. See on maastikul väga kasulik, kuid igapäevases sõidus võib see olla ebamugav.
Ignises soovite aega veeta. Jah, seest on see väga lihtne. Nagu Jimny, leiate ka palju viiteid 90ndate ja 2000ndate alguse autodele. Lihtsad uksepolstrid, suured nupud, millele vajutades justkui ajamasina käivitad. Tavalised väikeautode pika käiguga gaasi- ja piduripedaal, mõnus käigukang – käigud vupsavad uskumatult pehmelt sisse, aga gaasi tundlikkusega tuleb harjuda.
Kuid kõik tehnoloogia pole siin arhailine – on võtmeta sisenemine, sõidurajal hoidmise süsteem, Apple CarPlay. Ja eriline kirss tordil on võimalus interjööri muuta – tagumist istmerida saab edasi-tagasi liigutada, lisaks saab istmete seljatuge reguleerida vastavalt kalde tasemele.
Ma pööran sellele harva tähelepanu, kuid seal on auto suuruse kohta tõesti mahukas pakiruum – tõime oma jõulukuuse selle autoga ilma probleemideta. Ja seda kõike turu kõige soodsamas 4×4 subkompaktautos.
Ja siin tahan rääkida hinnast. See on ligi 19 tuhat eurot, rohkem infot leiab siit. Jah, kõikide autode hinnad on tõusnud ja 19 900 eest saab nüüd osta nelikveolise Dusteri. Või pöörake tähelepanu suurele luukpärade ja väikeste krossoverite valikule. Aga ma arvan, et Ignis väärib teie tähelepanu, kui valite autot ilma mõõdulindi ja Excelita. Ta on imeline, iseloomuga ja üsna praktiline. Mida veel vaja, et pereautost rõõmu tunda?
Fotod: Vladimir Niinimäki
Väga mõnusalt kirjutatud! Väärt lugemine!