Volvo tõi aastake tagasi maailma avalikkuse ette korraga kolm uudist: teatas elektrifitseerimise pidurdamisest, näitas värskendatud XC90 ning uuele platvormile ehitatud täiesti uut, suurt ja ülimalt turvalist EX90. Nüüd sõidavad need autod ka Eestis.
Autod on nagu imetajad – evolutsiooni käigus võib olla küll tagasilööke, kuid pikas perspektiivis muutuvad nad kogu aeg suuremaks. Elusolendeid suunab darvinistlik looduslik valik, meie liiklusvahendeid turvanõuded ning aktsionäride kasumiahnus. Ahjaa, klientide nõudmised muidugi ka.
See on halb uudis kitsastele linnatänavatele ja maaomanikele, kes peavad oma parklates kohti laiemaks joonima, aga hea uudis suurtele peredele. Pealegi mõistavad tootjad, et nende kliendid ei soovi olla autodes kokku pressitud nagu kilud karbis.
Kui teil juhtus olema üle kolme lapse, siis viiskümmend aastat tagasi oli ainult kaks valikut – aeglane ja tolmune buss või idanaabreid täis rong. Kakskümmend aastat tagasi oli elu juba tunduvalt parem, ent arvestatavaid valikuid oli jätkuvalt vaid kaks (ehkki paberil loomulikult rohkem): Renault Espace või Sharalaxy (Sharan-Alhambra-Galaxy).
Tänapäeval on elu tunduvalt parem, sest pea iga tootja mudelivalikus on mõni seitsmekohaline maastur ning lattu võib kogemata olla vedelema jäänud isegi mõni maht- või päris universaal. Kõigile ja kõigele on mõeldud, enamus tootjaist rõhub elustiilile, selline auto mahutab lisaks suurperele ka vanaema koos paari koti kartulitega (mille koju toomine ja hoidmine on tänapäeval ka elustiili osa). Volvo pole siin erand.
Disainitud Rootsis, toodetud Ameerikas
Kui 2024. aasta septembris esitles Volvo ühekorraga oma kaht suurt linnamaasturit – XC90 ja EX90, mainis toonane tegevjuht nagu mokaotsast, et Volvo on muuseas loobunud täiselektrilisuse eesmärgist 2030. aastaks ning nihutab selle sinna, kuhu seadusandlus nõuab ehk 2035. aastasse.
See teade ületas momentaalselt uudisekünnise ja ringles üle Maakera, võttes endaga kaasa mõnikord ka teadmise, et sealjuures on valminud seni suurim ja turvalisim Volvo, mis on loomulikult täiselektriline ja mõeldud tulevikus XC90 järeltulijaks. Millal see tulevik saabub, ei öeldud siis ning keegi ei tea tänaseni, kuid EX90 on juba olemas, siin ja praegu.
Et kõik oleks veelgi tavatum, nihutas Volvo EX90 tootmise USA-sse Lõuna-Carolina osariiki (seal valmivad ka mitmed BMW ja Mercedese mudelid), et seda oleks lihtne üle maailma eksportida vahetult enne Donald Trumpi valitsemisaja algust. Kas nad tõesti nägid vabariiklaste võitu nii pikalt ette?
Turvalisus eelkõige!
Volvo poleks see, kes ta on, kui ei räägiks turvalisusest ja kestlikkusest, viimase märksõnad on taaskasutus ning sertifitseeritud puit. Et aga EX90-st saaks kõige turvalisem Volvo läbi aegade, topiti auto nii täis igasuguseid ohutustehnoloogiaid ja juhiabisid, et sellega õnnetusse sattumine muutub lausa keeruliseks.
Kuid tootja kipub saatanat peltsebuliga välja ajama, kaotades autodest nupud juba 2015. aastal ning viies kõik funktsioonid püstist tahvelarvutit meenutava ekraani taha. EX90 puhul on mindud äärmuseni, peeglite reguleerimiseks või raadiojaama vahetamiseks tuleb sukelduda keskekraani menüüdesse. Õnneks ei ärrita suur Volvo juhti piiksumisega sedavõrd nagu paljud konkurendid Korea poolsaarelt.
Numbrite keeles: EX90-l on 8 kaamerat, 16 ultraheliandurit ja 5 radarit, mis tähendab, et see suudab hädaolukorras ideaalselt toimetada ja teel olevaid takistusi jälgida. Lidar suudab jalakäijaid tuvastada enam kui 250 meetri kauguselt, mis vähendab pimedas kellelegi otsa sõitmise ohu peaaegu nullini.
See “taksoplafooni” meenutav kühm auto katusel suudab teha 250 triljonit tehet sekundis – muidugi ainult juhul, kui kõik toimib nii nagu peab. Praegu pole Volvo seda tänu probleemidele allhankijaga käima saanud, kuid varem või hiljem saavad asjad korda. Ja loomulikult toimub tarkvara värskendamine üle õhu.
Kõrvulukustavalt vaikne
Loomulikult ootame igalt uuelt Volvolt järjest puhtamat disaini ning EX90 järgib seda stiili. Esiosa on palju lihtsam kui tinglikul eelkäijal XC90-l, kuid siiski on eksimatult tegu Volvoga. Mõistagi käivad sinna juurde iseloomulikud esituled, mida turundajad kutsuvad “Thori haamriks”.
Kuid välimusest tähtsam on sõidukogemus. Seda äraleierdatud ja üleekspluateeritud mõistet võib siin rahuliku südamega kasutada, sest kahes aspektis suudab Volvo tõeliselt üllatada: need on vaikus ja kurvivõimekus.
Esimese kallal neist on insenerid sedavõrd head tööd teinud, et maanteekiirusel võib lausa sosinal rääkida, ilma et ükski nüanss kaotsi läheks. Kui aga eelistate mingitki heli, siis selleks on autos 25 kõlariga Bowers & Wilkinsi helisüsteem koos Dolby Atmos ruumilise kõlaga – süsteem, mille kvaliteet ei vaja tõestamist.
Arvestades hinnalipikut (proovisõiduauto puhul oli see kuuekohaline) ei tohtinuks EX90 halvasti sõita, kuid Volvo on saavutanud enamat. Tundub, et tehtud on kõik mis võimalik, et üle kolmetonnise täismassiga hiiglane panna liikuma nii, et seda on võimalik unustada. Jah, justnimelt massi, seda pea kõigi särtsukate häda ja õnnetust, kui nendega pisutki kiiremini sõita tahta.
Suur Volvo ei tekita loomulikult soovi rehvide vilinal kurve võtta või sirgel selg istmesse suruda – auto sunnib oma olemusega rahulikuks. Kuid see on petlik – tänu keerukale vedrustusele, sh kahekambrilisele õhkvedrustusele suudab EX90 läbida kurve hämmastava sujuvusega ning vajadusel tuleb “sada” kätte 5,9 sekundiga. See on kiirem kui oma-aegne BMW 850 oma legendaarse V12 mootoriga ning ülivaldavale enamusele inimestest on see täiesti piisav.
Ja kui peaksitegi kuuluma nende imeväheste sekka, kellele on sellest veel vähe, siis palun väga, teie jaoks on olemas Twin Performance versioon. Sel on küll samuti vaid kaks elektriajamit, kuid tagumine on palju suurem ja suudab ka pöördemomenti vajadusel ümber jagada, mis tähendab, et see asendab omal moel piiratud libisemisega diferentsiaali.
Sel juhul peidavad end põhja (mitte enam kapoti – seal on 50-liitrine “frunk”) all 380 kW/516 hj ning pöördemoment on piiratud 910 njuutonmeetri juurde (mida on sama palju kui kahel Porsche 911 GT3-l kokku!). Kiirendus “sajani” võtab nüüd aega vaid 4,9 sekundit ja tänu 40 cm läbimõõduga piduriketastele saate muretult peatuda.
Selle kõige liikuma panemiseks on paraku vaja energiat, ja mitte vähe. Põhja all peidab end hiiglaslik 107 kWh netomahutavusega veoaku, millest peaks WLTP järgi piisama üle 600 kilomeetri läbimiseks. Päriselu on loomulikult teistsugune ning reaalsuses võib arvestada pigem 450-kilomeetrise “lennukaugusega,” mis on ka väga hea tulemus.
Selle kõigega on seotud veel üks üllatus. Ajal, mil noobelmargid nagu Porsche, kuid ka vähem luksuslikud Hyundai ja KIA mudelid on loodud 800-voldisele platvormile, ajab Volvo jätkuvalt läbi 400-voldisega, kuid seejuures lubab valmistajatehas lausa 250-kilovatist laadimisvõimsust. Kuidas Volvo seda suudab, pole täpselt teada, kuid uhke tulemusega on tegu igatahes.
Kokkuvõtteks
Alghinnaga 88 990 eurot – või 113 870 eurot Twin Motor Performance’i versiooni eest – ei maksagi EX90 oluliselt rohkem kui XC90, mille hinnakiri stardib 74 450 euro juurest. Samas on elektrilisel KIA EV9-l, millega sõitsin nii ümber Eesti kui ka Leedu, silmatorkav välimus, sama palju ruumi, sarnane sõiduulatus, kuid alghind isegi 1000 eurot kõrgem kui Volvol. Kes ütles, et KIA on uus Volvo?
Ilmselgelt vajab maailm seda autot, et tänapäevase luksuse definitsioon oleks võimalik valada metalli ja plasti. Seitse istekohta sobib peredele, kes otsivad suurt linnamaasturit, mil oleks tohutu võimsus ja millega sõit oleks puhkus, mitte töö.
Iseküsimus on loomulikult, kui palju peresid saavad omale lubada maksta 100 000 eurot auto eest – aga kui see võimalus eksisteerib, pakub Volvo EX90 kulutatud raha eest vastu ohtralt luksust ning tipptasemel turvalisust.
Meeldis:
- Vaikus
- Helisüsteem
- Sõiduomadused
- Laadimiskiirus
Ei meeldinud:
- Kõik toimub ekraani vahendusel
Fotod: Indrek Jakobson