Juba mitmendat aastat toimub Leedu suvituslinnas Palangas traditsiooniline kestvussõit Aurum 1006 km, mille raames sõidavad väga kiired ja võimsad autod mööda suletud teid, kuid samaaegselt toimub ka mitmeid teisi tehnikaspordiüritusi. Üks neist on juba traditsiooniks muutunud sõit elektriautoga ümber Leedu.
Kui siiani oli see puhtalt kohalike siseasi – üks autoajakirjanikest koosnev meeskond püüdis parandada oma eelmise aasta tulemust – siis tänavu oli asi teisiti. Põnevust jagus tunduvalt rohkem, sest lisaks soovile lüüa kehtivat rekordit oli konkurentsi tulnud pakkuma eesti ekipaaž.
Täpsustus pealkirjale: 16 tundi on kahe võistkonna tulemuse mitte kõige täpsem keskmine, vaid suurusjärk, kui kiiresti üldse on võimalik liikluseeskirju järgides Leedule ring peale teha. Senine rekord, mida mõlemad tiimid lööma läksid, oli sõidetud KIA e-Niroga ja selle raames läbiti 1160 km 20 tunni ja 30 minutiga. Kes kaugemale ei viitsi lugeda, siis tänavu sõideti KIA EV9-ga ajaks 15 tundi ja 45 minutit.
Tallinn-Palanga
Kui elektriautoga Eestist välja sõitmine võis veel paar aastat tagasi tunduda piisavalt masohhistliku ettevõtmisena, et seda vabatahtlikult mitte teha, siis ajad on muutunud väga kiiresti. Veidi üle 600 km teekonnast on vähe rääkida, sest tänapäeval pole see mitte mingi väljakutse. Oma roll on muidugi akutehnoloogia arengul, mis tähendab, et autod suudavad laadida kiiremini ja sõita kaugemale.
Kuussada kilomeetrit on tegelikult nii lühike vahemaa, et kiirlaadijatega hästi kaetud Baltimaades möödub see elektriautoga ilma mingi peavaluta. Kogu distantsi peale sai tehtud ainult kaks peatust – üks Häädemeeste Circle K jaamas asuvas Ionity laadijas ning teine Riia servas paiknenud Eleporti omas.
Mõlemal juhul oli saba auto küljes ainult nii kaua, kui oli tarvis muudeks toiminguteks, olgu selleks siis tualettruumi külastus, kohvi ostmine või kerge lõunasöök. Ühtekokku kulus pärale jõudmiseks koos pausidega üheksa ja pool tundi, kuid tegu polnud võidusõidu, vaid kõige tavalisema rahuliku kulgemisega.
Palanga-Palanga
Kohe järgmise päeva hommikul algaski kauaoodatud sõit ümber Leedu. Kaks KIA EV9 seisid Aurum 1006 km stardiväravate ees, olles üldse esimesed autod, kes selle ürituse raames võistlustulle asusid. Tumedat värvi masinas oli Leedu ekipaaž, sinises Eesti oma, mis nähtub ka registreerimisnumbritest.
Leedukatel oli loomulikult koduväljaku eelis, kuid sellest ei pruukinud piisata. Vahetult enne starti otsustas loos, kumb auto mis suunas marsruudi läbib, sest kõrvuti üksteise sabas sõita (kiiruspiirangud!) polnuks mingit mõtet ja saateautot sellises olukorras vaja ei ole. Leedu autole langes osaks õnn sõita päripäeva ning see otsustas juba esimese kolmandiku jooksul võistluse võitja.
Meie valitud strateegia oli väga lihtne: sõita ühe laadimisega nii pikalt kui võimalik ning laadida nii suure kiirusega kui võimalik. Sellegipoolest vajas see marsruudi täpset optimeerimist: kas jääda laadima teekonnast kõrvale kaldumata (võita veidi ajas, kuid kaotada laadimiskiiruses) või vastupidi (keerata teelt maha, kaotada seeläbi mõned kilomeetrid ja minutid, kuid külastada kiireimat laadijat).
Laadimisi tuli kogu võistluse jooksul teha vaid kaks. Esimest korda sai peatutud Ignitise omas, kui auto saanuks edasi liikuda veel 44 kilomeetrit ning aku täituvus jäi alla kümne protsendi. Aega kulus seal 1.02.14 ning selle jooksul mahutasime veoakusse 89,83 kWh. Nagu hiljem selgus, oleks vähemaga keeruliseks läinud.
Kuigi laadija pakkus teoreetiliselt kuni 150 kW laadimisvõimsust, tuli sealt pea kogu aeg täpselt 111 kW ja ei vattigi rohkem. Asi polnud meie autos, sest kui konkurendid ringiga sinna jõudsid, nägid nad täpselt sama kiirust. Miks operaator just seal võimsust sedasi piirab, jäi muidugi teadmata.
Teekond eeldas praktiliselt kogu aeg ühesuunalist sõitu ja nii tuli edasi-tagasi haake ette vaid kaks, kui mitte arvestada mõnekümnemeetriseid kõrvalepõikeid tee äärde jäänud vaatamisväärsuste juurde, olgu selleks siis teeäärne tuulik või lihtsalt rahvusparki tutvustavad tahvlid.
Esimene kõrvalepõige viis Leedu kõige idapoolsemasse linnakesse. Oleme harjunud teadmisega, et Leedus oli (nüüd juba aastaid suletud) Ignalina aatomielektrijaam, kuid vähesed teadsid, et tegelikult asus see Ignalinast tervelt 40 km eemal Visaginases. Paraku polnud aega tuumaenergeetika ajalooga lähemalt tutvuda, sest tegu oli ikkagi võidusõiduga.
Teine kõrvalepõige toimus juba pilkases pimeduses, kui Pasvalyse lähedal asuvasse Neste laadimisjaama jõudes lubas auto vaid 19 km jagu sõita (täpselt sama palju oli akus ka leedu tiimi autol). Sedapuhku käitus võimsam laadija tunduvalt meeldivamalt kui Ignitise oma, andes korra välja isegi 186 kW.
Kuna kõik teenindajad olid pärast kl 22 koju läinud ja midagi muud peale elektri ei pakutud, siis seal jaamas oli vaja tõesti aega surnuks lüüa. Laadisime aku 76% peale, mis võimaldas rahuliku südamega Palanga poole siirduda teadmisega, et rohkem pole juhtme otsas vaja aega veeta. Kuna Neste lubab ühekorraga laadida vaid 29 euro eest, siis tegelikult tegime seal kaks laadimissessiooni, vastavalt 59,16 kWh ja 16,52 kWh.
Finišisse jõudes lubas auto veel 84 km sõita, mis tähendab, et oleksime võinud eelmises peatuskohas nii mõnegi väärtusliku minuti säästa, kuid selleks ajaks oli juba selge, et mullune rekord on igal juhul löödud ning liidreid me samuti enam kinni ei püüa. Võistlusreeglid välistasid “hullu panemise”.
Palanga-Tallinn
Nagu eespool öeldud, on nii lühike vahemaa võimalik läbida rahulikult üheainsa väikese laadimispausiga. Praktikas tuli neid ette siiski kaks, ehkki mitte-laadimise peatusi tuli teha rohkemgi ehk täpselt sama palju kui neid tulnuks teha ka sisepõlemismootoriga auto puhul.
Esimene laadimispaus toimus umbes 185 km pärast starti juba Lätis Bikstis Eleporti 200 kW laadimisjaamas, mille juures ka läti konkurent oma aeglasema posti on püsti pannud (ja meie õnneks lätlased kasutavad rohkem seda). Ühtlasi sai seal ka kerge eine võtta, kuna kohalik kohvik on igati viisakas.
Rohkemate peatuste jaoks igasugune vajadus puudus, ent kuna Ignitis oli just avanud Ikla Hesburgeri parklas oma uusima võimsa laadija, siis puhtalt uudishimu pärast sai ka seal korraks peatutud. Põnevust lisas asjaolu, et Ignitise äpp töötab vaid Leedus ning Lätis tuleb laadimiseks kasutada Mobilly teenuseid.
Järeldused
Elektromobiilsus on täiesti märkamatult aastataguse ajaga (siis, kui peaaegu kõik autotootjad lubasid täiselektrilist tulevikku juba käesoleva kümnendi lõpuks) võrreldes sisse saanud hoopis teise käigu. Avalik laadimistaristu areneb seitsmepenikoormasammudega ja konkurents operaatorite vahel päriselt toimib. Võidavad kõik, sealhulgas tarbija.
Eelmise aasta rekord sai purustatud mäekõrguselt, 4 tundi ja 45 minutit lühem sõiduaeg oli KIA EV9 tõeline jõudemonstratsioon eelmisel aastal võistelnud KIA e-Niro ees. Vähem laadimiskordi ja lühem laadimisaeg tõid sedavõrd võimsa võiduaja – juht oli sama, üksnes auto oli teine.
KIA otsus paigutada suure auto edasiliigutamiseks sinna ka vastavalt suur aku on end igati õigustanud. Mis meid kõiki aga hämmastas, oli sedavõrd madal elektrikulu, sest 21 kWh/100 km on väike energiatarbimine isegi arvestades, et sõidu jooksul tuli jälgida kõiki kiiruspiiranguid.
Kuidas edasi? Järgmisel aastal sama rekordit lüüa on juba väga keeruline, kuid kas seda siiski üritatakse, selgub hiljem. Küll aga kordame tõenäoliselt talvel Vladimiriga oma reisi ümber Eesti, ent sedapuhku juba hoopis karmimates tingimustes, sest sõit saab kulgema paljuski mööda täistuisanud teid. Kuidas täpsemalt, see selgub juba mõne aja pärast.
Fotod: Indrek Jakobson
