Ylle Tampere on kaks kuud omal nahal ja oma vahenditega läbi viinud eksperimenti “võidab see, kellel on ainult need asjad, mida tal vaja on” ning proovinud netis maha müüa üle olnud esemed. Ehkki eksperimendi käigus tuli manti hoopis juurde, on kogemus, mida teha kui on üle või on puudu, hindamatu. Fookuses on levinud interneti müügikeskkonnad.
Vahepeal oli mu arvelduskontol kõigest 27 eurot ning osa arveid õigeaegselt maksmata – sattusin eksperimenti tehes nii hasarti, et kaotasin reaalsustaju ja hakkasin ahnitsema asju, millega piltidel silma nuumasin.
Olgu see hoiatuseks neile, kes arvavad, et elu on lihtne ja müümiseks-ostmiseks piisab netiühendusest – kõige tähtsam ostu-müügi abimees on mõistus, seejärel seadusetundmine (sellest kirjutan eraldi pikema loo).
Lisaks on netis ostes-müües tihti vajalik suhelda inimestega silmast-silma, panna teele ja vastu võtta pakke, ja mõnikord minna soovitud esemele päris kaugele järele.
Nagu loo alguses viitasin, suurim oht on sattuda kõigest sellest sõltuvusse, sest imetoredaid asju meie ümber on lugematu hulk ja kellelegi mittevajalikku või vastupidi, toiduraha saamiseks vajalikku (kasutatud) eset ostes ei saa end õigustada keskkonnasõbralikuks olemisega. Keskkonnasõbralik oled sa asju mitte ostes, punkt.
Esimene valik: Facebooki teemagrupid ja turuplats
Uskumatu, aga tõsi. Facebooki teemagrupid töötavad paremini kui osta.ee oksjonid. Esiteks on müüjal olemas oma nägemus võimalikust müügihinnast, teiseks ei pea (korraliku kauba ja õige hinna-kvaliteedi suhte juures) uut ostjat kaua ootama.
Facebookis on olemas alajaotus “Marketplace”, kus saab ülilihtsalt ja paari liigutusega oma müüke korraldada, ja neist jääb ka ilusti jälg maha. Lisad fotod, paned hinna, kirjeldad toodet, kategoriseerid, valid müügigrupid ja ongi tehtud.
Müügigruppidega liitumist võiks alustada lähimatest: näiteks Nõmmel on olemas taaskasutusgrupp, Kalamajas ja Pelgulinnas omad müügigrupid jne. Mööbliesemete vms suuremate asjade puhul on kohaliku elanikuga päris kindlasti lihtsam asju ajada, sest kauba nägemiseks ei pea linnale või maakonnale ringi peale tegema.
Erilisemate soovidega – vanad autod, uunikumide taastamiseks vajalikud varuosad, ajaloolised esemed, iidsed nõud jms. tasub otsida ka Läti, Leedu, Soome, Rootsi, Saksamaa jne. gruppe.
FB turuplatsil saab määrata piirkonna, kust konkreetset eset leida loodetakse ja vastava otsisõnaga “kammida” läbi kõik uued kuulutused. Proovida võib ka inglise, vene, soome keeles. Minu “piirkond” on 200 km…
Nipp: kui midagi müüd, tee korralikud pildid ja põhjalik kirjeldus koos mõõtude, aastaarvude, puudustega. Ka võid panna kirja oma loo või siis anda vihje, kellele antud ese võiks sobida. Näiteks “stiiliplahvatus”, “Kalamaja ei ole selle toolita tõeline Kalamaja” jne.
Nipp: kui midagi ostad, ära torma uisapäisa. Vaata üle sarnased tooted n-ö pärispoes, sest mõnikord on käest – kätte hind kallimgi, otsi konkurente, kaalu, suhtle müüjaga – saad ruttu aru, kas tehing tasub end ära või ei.
Tõdemus: See “kas tasub ära või ei” tuleb muidugi kogemusega ega ole niisama omandatav. Kirjeldusele mitte vastavaid asju, puhast praaki, täielikku jama tuleb esialgu kõvasti korralike ostude vahele, see on kooliraha.
Kui aga ise oled hea, korralik, abivalmis ning aus müüja, tekib sul peagi oma suhtlusvõrgustik, kes su müüke alati ka huviga vaatavad. Tee endast kõik sõltuv, et ostja ei peaks pettuma. Ja ostjana ole samuti otsekohene ja viisakas!
Osta.ee oksjonikeskkond
Osta.ee on Eesti suurim ja toimivaim ostu- ja müügikeskkond, mis paraku on nõrgemad välja suretanud. Osta on “kõikide muude asjade” auto24, selle erisusega, et seal toimuvad oksjonid. Ja need on põnevad!
Mul on paar lihtsat nippi osta.ee igapäevaseks ülevaatamiseks (olge hoiatatud, isegi ühekordne skrollimine viib tunni-poolteist, sõltuvalt kas piirdute ühe eseme otsimisega või piinate end veel ja veel).
Sisestan otsisõna, jätan alles kõik kategooriad ja valin kas “varsti lõppevad”, kallimad vms pakkumised. Lihtne otsisõna annab parema tulemuse.
Proovige näiteks “Tarbeklaas” – saate sadu vastuseid, sh “võibolla TK”, “kas TK”, “ilmselt TK”, “varane TK”, “TK öötöö” jne, jne. Selle konkreetse näite puhul üritatakse teile pähe määrida igasugust klaasilaadset kraami, sest Tarbeklaas on praegu kuum sõna.
Niisiis enne kui buumiharjal oksjonil osalema tormate, et endale mõnd ihaldatud eset osta või võita, tehke asi selgeks – appi tulevad FB teemagrupid “Eesti Tarbeklaasi fännid”, “Fantastiline klaas” jne. Netis on digiteeritult vanad tootekataloogid, isegi kui te ei kavatsenud midagi osta, on pärast kataloogide sirvimist (minimaalselt) kolm vaasi, mida teil on kohe väga vaja…
Aga see oli vaid üks näide. Ostast võib saada kõike, taskurätist auto ja traktorini. Ja muidugi saab müüa. Kui on mõni asi, millest tahate kindlapeale vabaneda, märkige alghinnaks 10 või 15 senti ja lootke, et keegi tuhandete pakkumiste seas just teie oma märkab. Võib-olla aitab seesama “Tarbeklaas” edasi? “Jope, mille omanikule meeldib Tarbeklaas” – näiteks. “Auto, millega on sõidutatud TK vaase ja ükski pole katki läinud…”
Nipp: Pilt võib rääkida rohkem kui tuhat sõna, ka selliseid sõnu, mida te osata ei oodanud. Mul on õnnestunud osta “kohviserviis”, mis sobiks nukule, sest eelmisel sajandil kasutasid seda ilmselgelt maailma kõige väikesemad inimesed.
Olen saanud “hallitanud” ehk oksüdeerunud tsaariaegse vaasi jne. Ma ei ole viitsinud esitada ei pretensiooni – selle peale hakkab müüja sind vihkama ja vallandub p..alaviin – ega asjast loobuda, sest tagasisaatmine oleks kallim ja tülikam kui eseme ära viskamine. Eks see nn kooliraha on; ja ma olen saanud seda korralikult maksta.
Soov.ee jt kuulutustelehed
Kuldne Börs ei toimi. Pildid on väikesed, kujundus üle-eelmisest sajandist, müüjatega suhelda pole praktiliselt võimalik, ehkki tehtud on mingi algeline tšätiversioon, mille saab kui teha kasutaja. Kahjuks müüja tšätti ei näe, ostja kirjutaks kui musta auku – tagasiulatuvalt pole võimalik kirjavahetust üles leida.
Soovi seevastu on üsna mugav kasutada, kuid suurem osa kuulutusi on nagunii seotud osta.ee keskkonnaga, niisiis pole ma oma aega seal ringisebimisele raisanud, osta.ee kärab küll.
On veel haamer.net ja okidoki ja muid väiksemaid kohti, nende valik ja kuulutuste ajakohasus ei kannata paraku kriitikat – üheksal juhul kümnest on kuulutus kas aegunud, omanik võtnud koera või “kõik osteti kohe ära”. Ole inimene, võta siis kuulutus maha!
Ostas on sellega superhästi: oksjon lõppes, ese müüdud, raha laekunud (kasutan deposiitmakse võimalust, ja vabastan raha siis kui ese käes ja olen sellega rahul), ostja-müüja teineteisele tagasiside jätnud. Samuti säilib aasta(kümnete) pikkune ostude-müükide ajalugu ja kulutatud summad. Mingil hetkel saab see fakt oluliseks – ja see on juba uue (surm ja maksud) loo teema.
Etsy ja Ebay
Ebay pole mulle isiklikult kunagi eriti meeldinud, Etsy-s on aga suhtlus märksa isiklikum ning infovahetus sujub tšäti vahendusel väga kiirelt. Sealt leiab ka Eesti müüjaid (vaata, kust soovitud ese toimetatakse), kes on nõus otsesuhtluseks, et ostja ei peaks tasuma hiiglaslikku kohaletoimetamise kulu.
Sattusin Etsysse, otsides infot Sõbralt-Sõbrale kauplusest näppu jäänud Rörstrandi taldriku kohta. Pildiguugel andis mulle vastuseks imeilusa Stella-kohviserviisi, mis ei andnud enne rahu kui olin selle Etsyst kätte saanud.
Stellaga on lugu seda värvikam, et kolleeg ja abikaasa, kes samal ajal Londonis oma tööasju ajas, käis kvartalis Etsy aadressi järgi poodi isegi otsimas, et ostab ja võtab naisele serviisi kohe kaasa. Paraku ei saanud müüjaga otse kontakti ning poekese asemel oli kortermaja, niisiis otsustasin serviisi ikkagi otse Eestisse tellida.
Saatmise tasu pea 50€ tundus väikese arvutamise järel igati mõistlik – kui Uku küsiks minult ausalt transpordi hinna, oleks see umbes kaks korda kallim ning selleks, et Londoni kesklinnast suur serviisikast autosse tõsta, pidanuks maksma ULEZi (heitevaba tsoon) sisenemise tasu 30€. Ei, aitäh. Las DHL veab.
Teist nädalat on olukord püsinud muutumatuna – Uku jõuab Eestisse nädala lõpus ja samaks ajaks on DHL oma teates märkinud ka serviisi jõudmise. Eks näis, võidu nad igatahes sõidavad.
Amazon.de
Amazon on paljudele tuttav, ja Saksamaa .de on lähemal ja kiirem kui .co.uk. Ka kohaletoimetamise tasud pole röögatud.
Soovitan regada end Prime-kliendiks, aga veelgi rohkem soovitan leida Saksamaal mõni hea sõber, kel on koht, kuhu saab asju tellida ja neid seal mõni aeg hoida, sest mitte kõike ei too isegi Prime Eestisse. Saksamaal käib asi siuh-viuh, paari päevaga on soovitu käes.
Mu kaks parimat ostu Saksamaa sõpsi abiga on kahtlemata kella näitav Alexa ja hiiglasuur rullpadi. Järgmisena vaatan söögiriistade poole, sest Eestis on minusuguse segase jaoks valik natuke… üheülbaline.
E-poed ja telefonikõned
Kas mäletate, et olemas on ka päris maailm, päris inimeste, vanakraamiturgude, autoplatside, poodidega? Kui midagi jääb teises Eesti otsas silma (pilte satub ju netti ikka ja grupis naised räägivad!), ongi abiks helistamine. See lihtlabane “võta telfa ja räägi inimesega”- meetod.
Olen saanud Elvast infot mind huvitanud serviisi kohta ja Turbas broneerida “kõik need sinised asjad”, Tatari tn Uuskasutuskeskusest kontrollida, kas tõesti on seal lätlaste “Laimat” nagu väideti FB grupis (ei olnud!). Ette on tulnud sedagi, et telefonis müüja juttu kuuldes otsustan kiirelt, et jätan asja katki.
Oma pea, oma jalad, telefon ja silmast-silma suhtlemine on lõpuks see, mis päeva päästab. Mitte keegi ei saa kedagi sundida ostma kaupa, mida see ei taha/ei vaja. Ja mitte kellelegi ei saa müüa kaupa ebaausate võtetega kui olemas on n-ö vanamoeline kontakt. Näed inimest ja saad aru, kas tuleb jaht või ei tule.
Väga paljudel juhtudel ei tulegi. Ja hea on, sest mida vähem me tarbime, ka kasutatud asju, seda julgemalt võime võtta sõna maailma päästmise teemal. Parim ost on sooritamata ost.
Minu ravi veel kestab, kaks kuud on parasjagu nii pikk aeg, et sõltuvusse sattuda. Teie ostke saadaolevaid, mulle mittevajalikke asju. Müün, aga enam ei soeta juurde tavaari, mida ma ei vaja. Tõsi, nende mittevajalikkus selgub alles töö käigus.
Kaanepilt: Ylle Tampere
