2018. aasta novembris tegime tõelise koerailmaga 40 kWh Nissan Leafiga asja Riia IKEAsse ja tagasi, et järele proovida, kui mugav on elektriautoga Läti poolel asju ajada. Aastaga on üht-teist muutunud, aga Lätis e-autoga reisimisel peab siiski ka üllatusteks valmis olema.
Lätis tankimine, “tankimine” ja IKEA külastamine on küll hääbuv trend, aga siiani on nädalavahetusel Riia ning lõunapoolsed piirilinnad eesti keelt kõnelevatest päevaturistidest pungil. Isegi kui päriselt midagi odavamalt ei saagi, on teisel pool muru rohelisem ja leival teine maitse.
Olles 40 kWh Nissan Leafiga varakevadel Genfi ja tagasi juba sõitnud, tunduski toreda väljakutsena võtta ette nädalavahetuse reis Riiga.
Lätlased on tõsiselt ette võtnud kahestandardilise kiirlaadimisvõrgu kiirmarsil arendamise, suured magistraalid 50 kW on enamuses juba “postidega” kaetud ja elektriautodki soositud. Nii paistab see väljast tulijale.
Portaali Uzladets.lv andmetel on 2019. aasta novembri seisuga Lätis 805 elektrisõidukit ja 79 kiirlaadijat. Plug Share äpist leiab ka suurtes kogustes n-ö keskkiireid ja aeglasi laadijaid. Ühesõnaga, asi areneb.
Kus ja kuidas Lätis laadida saab?
Varasemalt oli lihtne: kui sul Eestis oli taskus Elektritranspordi liikmekaart, sai sellega laadida ka Lätis e-mobi võrgu laadijates. Kui e-mobi kaarti vaadata, paistavad sealt ka näiteks Tallinna T1 kaubanduskeskuse laadijad.
Möödunud suvel muutis e-mobi.lv aga oma roamingu-tingimusi ning Elektritranspordi kaart Lätis enam ei aita. Nende kaardiga võib Soomes ja Rootsis laadida (teatud kohtades).
E-auto Lätis kiirlaadimiseks tuleb end e-mobi liikmeks registreerida ja tellida nende kaart: selle saab postiga tellida Eestisse või siis tööpäeval Riiga ise järele sõita.
e-mobi kõrval arendavad oma väikevõrke veel mitu Läti firmat: näiteks Elektrum, mis on avanud esimesed 100 kW kahestandardilised kiirlaadijad Jurmalas ja Riias. Nende jaamades laadimiseks tuleks nutitelefoni tõmmata Ionity, Plugsurfi või Intercharge’äpp.
Kõige rohkem infot koondab – ja võimaldab kasutajatel omavahel sõnumeid saata – Plug Share.com kaardi- ja mobiilirakendus.
Jällegi: tuleb registreeruda liikmeks, et saada ligi rohketele äpisisestele valikutele nagu juba mainitud suhtlus, e-auto eripärasid arvestava teekonna planeerimine, ülevaade kes, kus ja millal on laadinud jne. Plugshare on võtnud suunaks kasvada üleilmseks laadimispunktide infot koondavaks rakenduseks.
Ja tore on, sest ehkki Euroopa Liidu tasandil nõutakse elektriautode revolutsiooni nüüd ja kohe, ei räägi keegi ühtsete kasutajastandarditega taristu loomise vajadusest. Või kui räägitaksegi, siis on ärihuvid pühad ja palju kaugemale toredatest mõtetest pole jõutud.
Laadimissegadik vähendab e-auto väärtust
Nagu mujal nii ka Eestis on laadimispunktide avamisel alanud võidujooks: ELMO laadimisvõrgu lõputuna näiva piina lõpetas riigikohus, mis jättis õiguse Elektrilevile, miska on lootust selle võrgu ajakajastamisele ja uutele kaasaegsetele kiirlaadijatele.
Lisaks Elektrilevile laiendab oma haaret Elektritransport, ühistulisi lahendusi pakuvad Level2 ja Ensto, küllap on tegijaid veelgi, aga me lihtsalt ei tea neist.
Nagu on kinnitanud meie korduvad eksperimendid, võib olemasolevate e-autodega Eestist välismaale reisida küll: sõiduraadius kodu lähedal kinni ei hoia ja laadimistsükli ajal leiab hulgani sisukaid tegevusi. Kõik algab oskuslikust ajaplaneerimisest.
Isegi standardiprobleemi ei ole: suur osa uutest kiirlaadijatest on n-ö kahetaktilised, CHAdeMO ja CCS, 22kW ja 11 kW keskkiirete laadijatega tuleb ühendada nagunii autos kaasas olev laadimisjuhe.
Murekohaks on aga jätkuvalt laadimine, ja Saksamaa näitel, kus üleöö kiirlaadijad omanikku vahetavad, tasuta punktist saab tasuline ja ligipääs on piiratud saksa telefoninumbri ja eelregistreerimisega, ei muutu asi sugugi paremaks vaid isegi hullemaks.
Kui palju “nublusid”, kaarte, registreerimistunnistusi peab Euroopas reisides taskus ja salasõnu peas olema, et vajadusel saaks kõikjal energiat juurde tankida?
Kuni laadimine on nii komplitseeridud, ei saagi elektriautod linnast välja ja jäävad pikemate teekondade puhul marginaalseks liikumisvahendiks. Inimesed lihtsalt pelgavad kaasnevat ajakulu ja bürokraatiat.
Tõenäoliselt ainsad, keda laadimismure vähem puudutab, on 500+ km sõiduulatusega e-autode omanikud , sest neile piisab oma superlaadijatest (Tesla) ning pika sammuga superkiirlaadijatest nagu Ionity.
Seda ohtu, et Eestist Poolani lähiajal e-autode plahvatus toimuks, ei ole, niisiis peaks laadimisvõimalusi jaguma nii omadele kui lähikonna turistidele.
Puudu ongi vaid ühtne laadimisvõimalus: ELMO või Elektritranspordi kaart või äpp või mobiilne maksevõimalus, mis annaks juurdepääsu suurematele Euroopa (ja miks mitte maailma) laadimisvõrgustikele ja kindlustunde, et teel hätta ei jää.
Koerailmaga on energiakulu suurem
Palju kehvemat ilma elektriautoga Läti poole teele asumiseks annab välja mõelda. Iiliti tormas tuul 26 m/s vastu ja külma oli viie kraadi jagu, kui Tallinnast meile juba Genfi reisist tuttavaks saanud uue 40 kWh Nissan Leafiga Riia suunas teele asusime.
Koerailmaga on Leaf sõiduulatuse osas pigem tagasihoidlik: sõites sellega nagu tavalise autoga, on elektrikulu 20 kWh/100 km kohta ja sõltuvalt tuulest, ka üle selle.
Koostoimes 40 kWh mahutavusega akuga sundis see esimest laadimispausi otsima Pärnus, sest lootus jõuda Lätti kustus juba enne Kernut, rääkimata Riia suunas ootavast hotellist.
Suvel ja ökonoomse sõidu võtetega peaks Riia olema 40 kWh Leafile ühe jutiga igati jõukohane, kuid novembri viimasel päeval püsis elektrikulu vastutuule tõttu kohutavalt kõrge ka pärast tunniajast laadimist Pärnus.
Svetciemsi kiirlaadijas otsustasime igaks juhuks pooltunni jagu elektrit juurde ammutada, sest alahindasime Läti laadimisvõrgustikku ning pelgasime perspektiivi kusagil metsavahel tühja akuga tormi nautida.
Tõe huvides: meil oli maaletooja poolt kaasa antud vajalik kaart laadimisprotseduuride teostamiseks. Minut 50 kW kiirlaadijas maksab Lätis 15 eurosenti.
Istusime mittemingivaatega laadijas tunnikese, sest polnud sugugi kindel, kas hotellis öösel laadida saab. Igaks juhuks varusime voolu niipalju, et Riiani välja veaks. Andsime Plug Share äpis endast ka viisakalt teada.
Hotellis saab laadida, Riias on hõredam
Birinu Pils hotell pakub mõistliku hinnaga majutust koos hommikusöögiga ning elektriauto laadimise soov ei aja hotellipersonali rööpast välja: maksad 15 eurot lisaks ja saad laadida.
Muuseas, “15 eurot lisaks” tundubki olevat hotellide ühine taks nii Lätis kui ka Eestis: kogetud ka Ida-Virumaa peenes spa-s Hyundai Kona EV-ga.
Esimese hooga näitas abivalmis Birinu Pilsi teenindaja kätte pistikupesa hotelli juures, millele paraku ligi ei saa ühegi autoga.
Kuid hotellist mitte väga kaugele jääva hobusetalli seinas leidus “notsu”, mille ette autoga sõita, juhe pistikusse panna ja laadimine 3 kw võimsusega võibki alata.
Riia laadijas järjekord
13 tundi kümnekraadises pakases tavapistikus ei turguta Leafi akut päris täis, kuid 89% ja 196 km sõiduulatust laseb muretult jõuda ca 50 kilomeetri kaugusele Riiga ja seal ringi sõita.
Plugshare näitab Riias suurt hulka laadijaid, kuid enamus neist on tavalised pistikud näiteks kaubanduskeskuse parklas või kellegi hoovis.
IKEA parklas on üleval elektriautode laadijate märgid ent kui parklatöötajalt uurisime, kus need asuvad, laiutas ta käsi: “Pole veel.” Ja kui Plug Share’i uskuda, pole asi aasta hiljem parem: kaardil pistikuid ei ole.
Kiirlaadijaid paistab kaardilt veelgi vähem, IKEAle üks lähemaid asubki Bikernieki ringraja kõrval automuuseumi seinal. Muuseum on küll laupäeval kinni, aga laadida saab.
Ilmselgelt on tegu popi kohaga, sest laadimisjärjekorda tuli üle 20 minuti oodata. 30 minutiga sai kiirlaadijast energiat ammutada nii palju, et 168 kilomeetrit lubas optimistlik Leaf veel sõita. Marutuul oli pisut vaibunud.
Teeme juba tuttavaks saanud Salacgrivas kiirlaadija juures siiski veel ühe peatuse, et muretult Eesti piir ületada ja siis juba edasi vaadata, kuidas Tallinna saame.
Kaks kiiret sutsu elektrit juurde
Häädemeestele jõudes oli aeg võtta kohvi ning natukene pagasiruumis sobrada. Bensiinitanklas asuv ELMO kiirlaadija on üks neist Eesti laadijatest, mis natukenegi on arvestanud inimeste hädavajadustega.
Näiteks Märjamaal, kohaliku omavalitsuse pimedas hoovinurgas, kus me tagasiteel igaks juhuks natuke aega laadisime, võib jõllitada kuusehekki. Poed on kusagil…seal. Eriti nende jaoks, kes kanti ei tunne.
Häädemeestel kohvisoovist ja pakiruumi ümberpaigutamise vajadusest tekkinud plaaniväline, veerandtunnine kiirlaadimine andis Leafile nii palju sõiduulatust juurde, et tekkis optimistlik plaan selle “kütusega” Tallinnasse välja jõuda.
Sõidutempos allahindlust ei teinud, see oli ikka 95 km/h spidomeetri järgi, kuid kabiinikütet sai maha võetud ja valitud siledam sõidujälg, et kulu vähendada.
Tallinna mõttest sai siiski Kernu ja kui Märjamaale lähenedes järele jäänud kilomeetrite loendur arusaamatul põhjusel kaks kilomeetrit läbitud kilomeetri kohta kukkuma hakkas, sündis otsus kuusehekis veel pool tundi laadida.
Kernusse oleks jõudnud ka ilma lisavungita, aga endiselt ei tundu liiga tore riskida elektri lõppemisega talvisel ja hilisõhtusel maanteel.
“Oleksid”, mis toonuks Riia kiiremini kätte
Nüüd tuleb terve rida “olekseid”. Kui oleksime teele asunud 100% täis akuga ja teinud ökosõitu, oleks hakkama saanud ühe vahelaadimisega. Kui ei oleks olnud koerailma.
Läti suunal tunnike Häädemeestel, tagasi tulles sama koht ja kohv. Riias lumpsti! aku täis ja tehtud, suuremate järeleandmisteta mugavuses. Seda muidugi juhul, kui e-autode kontsentratsioon laadijates olekski ainult meie.
Kodus on nii mõnus
Pärast Riia-reisi suristasime Leafiga veel paarsada kilomeetrit Tallinnas, laadisime autot ainult öösel kodusest pistikust.
Linnasõitudel pole lootust isegi väikesele stressamisele, sest 150 kilomeetrise linnatiirutamise päeva kattis üks öine laadimine kenasti ära. Isegi koerailmadega!
Kuniks elektriautosid veel väga palju ei ole, pakub omamoodi rahuldust võimalus bussiradadel sahistada ning kui mingitel hetkedel jääb elektriauto majanduslik kasu häguseks, siis näiteks kesklinnas tasuta parkimine on iga autostunud linnavurle jaoks väga oluline motivaator just elektriauto poole kiigata.
Talviste oludega ongi energiakulu suurem
Lühike reis Riiga ja tagasi näitas, et talvises päriselus kulub isegi ökonoomitades ühe kilomeetri läbimiseks ca 1,2 kilomeetri jagu elektrit. Sellest piisaks rahuliku ja ökonoomse tempoga Riiast Salacgrivasse jõudmiseks.
See poleks aga jätnud reservi puhuks kui loodetud laadija tuksis olnuks. Lahendus? Nissani 24/7 autoabi oleks sel puhul muidugi olemas, aga kui ise tahaks hakkama saada!?
Salacgriva laadijat muuseas julgekski soovitada: see on kiire (aku laadis alguses 45 kw laadimisvõimsusega) ning ümberringi on poed, et laadimise aeg kasulikult natukene odavama toidukraami hankimisele kulutada.
Söögi ja kohvipausid ongi iga autoreisi tore, ehkki kulukas osa ja kui laadijate valik oleks laiem, siis on tunnine laadimisaeg täpselt sobiv, et rahulikult sirutada, jalutada ja einestada. Need ON elektriautoomaniku eluviisiga kaasnevad boonused: aega on rohkem.
Rahajuttu ka
Leafi-kuu elektriarve räägib sellest, et elektri eest tuleb kodupistikus maksta 0,13 eur kWh. Arvestades, et pika nädalavahetuse lõplik keskmine elektrikulu oli 19 kWh/100 km, annab matemaatika 100 km hinnaks 2,5 eurot.
Meenutame siinkohal CNG mootoriga Octaviat, millest võlusime väga ökonoomse sõidu võtteid kasutades välja samasuguse kütusekulu hinna.
Tõsi, vahe on küll selles, et Leafiga ökonoomset sõitu ei püüelnudki ja ilmselgelt oleks koerailmadega ka CNG kulu suurem: olenemata kütuseliigist tuleb masinal võidelda loodusjõududega.
2017. aasta Dacia Logan MPV-ga sõites maksab sada kilomeetrit 9 eurot. Võrdlust siia nihutades on elektriauto saja kilomeetri kohta küll 6,5 euroga võidus.
Aga Leaf maksab umbes 38 000 eurot ning Dacia 13 000 eurot. 25 000 eurose hinnavahe tagasi võitmiseks tuleb sõita ca 380 000 kilomeetrit.
Pildid, videod ja ajakajastamine: Ylle Tampere
Hotellis 15 EUR laadimise eest lisaks maksta on küll häbematus.
Reaalne elektrikulu Leafi aku jaoks on max 5 EUR.
Ise olen siiani kahes Läti hotellis saanud tasuta laadida.
Äri on äri. Tahan, küsin 15, tahan, küsin 50. Mis sa hing ikka teed kui ümberringi on igav liiv ja tühi väli ning laadijaid ei leidu 😛