Tehase andmetel võimaldab uue generatsiooni Toyota Priuse pistikhübriid sõita elektriga kuni 50 kilomeetrit. Sellest piisab, et päeva jooksul linnas vajalikud sõidud tehtud saaksid sisepõlemismootorit rakendamata. Pikk sõiduproov kinnitas, et “null” bensiini on tehtav.
Uue Toyota Priuse pistikhübriidi aku mahutavus on 8,8 kWh, mis elektriautode maailmas just erilist furoori ei tekita, “notsuninade” seas on aga tubli saavutus, jättes seljataha mõnegi noobelklassi pistikhübriidi.
Varasemad 4,4 kWh nikkel-metallhüdriidakud on asendatud kaks korda rohkem energiat mahutavate, kiiremini laetavate, suurema energiatihedusega ja kergemate liitium-ioonakudega.
Võrreldes eelmise põlvkonna Priusega on särtsuraadius kahekordistunud. 50 km ühe laadimisega on piisav, et lühimaasõidud saaks teha üksnes elektriga. Kui läheduses on tavaline seinakontakt, saab päeva jooksul elektrit juurdegi laadida.
Testauto katusel oli ka päikesepaneel, mis meie laiuskraadil suudab vaheakut laadida arvestuslikult umbes 700 kilomeetri jagu aastas. Meie testiperiood jäi sügavasse sügisesse ning seetõttu me harvade päikesehetkede üle eraldi arvestust ei pidanud.
Rohelise (auto)maailmavaate sünonüüm
Kuigi tootmises oleva põlvkonna Prius ei ole enam kaasaegses maailmas mingi tehnoloogiline ime, on säilinud 90ndate lõpus esimese põlvkonna Priuselt külge jäänud teerajaja oreool. Paljude jaoks on hübriidide ning rohelise (auto)maailmavaate esimene sünonüüm just Prius.
Auto ufolik välimus kas meeldib või ei meeldi, kuid see polegi tähtis – Prius on rõhutatult aerodünaamiline ja isegi selle tagumine klaas on voolujooneliselt kumer. Disain on öko teenistuses igas detailis.
Põnevam uuendus lisaks suuremale akule on Active Solar varustuses auto katusel asuv päikesepaneel, mis laeb spetsiaalselt päikeseenergia salvestamiseks mõeldud akut.
Ehkki solaarkilomeetrid jäid seekord kokku lugemata, julgeme anda soovituse, paneel komplektis võtta, sest see lisab autole veelgi rohkem “ufot”. Mis on äge!
Nippidega “null”
Toyota lubab Priuse pistikhübriidi kütusekuluks 1 liiter / 100 km kohta. Kuigi meie sõitsime päevade kaupa lausa 0 liitrit / 100 km kohta, on selle tulemuse saamiseks vaja teada salanippe.
Esiteks on Priuse kütusekulu pisike ainult siis, kui juhi sõidustiil on ökonoomne. Kui istuda autosse ja kukkuda harjumuspäraselt pidurit ja gaasi tallama, ei erine kütusekulu tavaauto omast kuigivõrd.
Igasuguse ökosõidu eelduseks on rahulik ja ettemõtlev sõidustiil ning pidurdusenergia teadvustatud kasutamine. Rahulikult sõites on võimalik terve päev linnas liikuda piduripedaali aeglustamiseks kasutamata.
Ka eeldab”nulli” saavutamine Priuse pistikusse ühendamist. Kuna auto aku on pisike, jätkub salvestatud energiast umbes 50-kilomeetriseks sõiduks. Kui seinakontaktist ammutatud elektronid ära tarbitud, laeb akut ainult sisepõlemismootor ja pidurdusenergia.
Eks needki aitavad kütusekulu vähendada ja isegi 5-liitrine bensiinikulu ei ole üleliia suur. Põhjus, miks auto ilma lisaelektrita maailma ökom ei ole, peitub Atkinsoni tsükli kasutamises – see töötsükkel on ökonoomne töötades koos elektriga, aga ei ole seda tavalise bensiiniauto tavalises kasutuses.
Toyota Priuse pistikhübriid eelistab igas asendis elektrilist töörežiimi. Kui aku on piisavalt laetud, ei pea juht midagi tegema – auto on vaikimisi elektrisõiduk.
Seda isegi maanteel, aga nutikas juht lülitab maanteel peale tavahübriidi režiimi, sest elektrikulu maanteesõidul on suur, aga bensiinimootor pakub samal ajal efektiivset sõitu. Oskuslikult kombineerides on kütusekulu 1-3 l/100 km täiesti realistlik tulemus.
Algus tühja akuga
Priuse pistikhübriidi saime esindusest tühja “elektripaagiga” ning esimese päeva 76 km linnasõidu keskmine bensiinikulu jäi 4,6l/100 km kohta.
Esimesel õhtul pakkis aku endasse 7,86 kWh elektrit. Umbes 1 kWh, mis idee poolest veel akusse võiks mahtuda, oli ilmselt “seeme,” mille kogus hübriid ise sõitmise jooksul.
Kui aku on tühi, toimub laadimine umbes 9,8- amprise jõuga, võimsusel ca 2100 vatti. Värskeim elektriarve ja matemaatika ütlevad, et üks kWh elektrit maksab tarbijale 0,13 eurot.
Seega esimene laadimine maksis laias laastus euro ja kolm senti. Arvestades, et ühe akutäiega saab sõita kuni 50 kilomeetrit, lubab arvutus heades tingimustes liigelda hinnaga umbes kaks eurot saja kilomeetri kohta.
Karm hommikune olmering
Hommikune 19-kilomeetrine “piimaring” pidanuks Priusele olema paras katsumus: laps kooli ja teine arstile pluss ummik, raadio, istmesoojendused ja täiega küte, et autos oleks soe.
Hommikusse mahtus ka 30-minutiline autos ootamine, kogu selle aja lasin muusikal mürada ja kabiinil küdeda. Bensiinimootor ei rakendunud hetkekski, sõitsin EV-reziimis.
Ringilt tagasi jõudes näitas pardakompuuter, et elektrit on akus veel 15 km jagu. Ühendasin taas “notsu” pikendusjuhtmesse. 2150-vatise võimsusega hakkas pistik isuga autot laadima. Infotabloo teatas, et full charge 2h 50 min, mis, tõsi, ei ole just üleliia kiire laadimine. Aga see siin pole ka elektriauto, eks.
Kolm tundi hiljem näitas elektrikulu mõõtur, et 4.9 kWh elektrit on Priusesse juurde surutud, mis tähendas seda, et hommikuse täiesti ebaökonoomse olmeringi keskmine elektrikulu oli ligi 26 kWh/100 km kohta.
Seda numbrit konteksti pannes võiks ju pead vangutada: Nissan Leafiga Genfis käies opereerisime kohati 13 kWh/100 km kuluga, Hyundai Kona Electricuga oli keskmine kulu alla 16 kWh /100 km kohta.
Aga ei maksa unustada, et 30 minutit tegeles auto ainult kabiini kütmisega. Ja õues oli 5 kraadi sooja. Tavalise sõitmisega elektrikulu nii suur ei ole, isegi kui sõita raske jalaga.
Suburbiasse ainult elektriga
Täis akuga võtsime ette maanteesõidu. Hiiu-Laagri-Aruküla marsruudi pikkuseks on täpselt 43 km. Minnes kulgesid kaks kilomeetrit kõige ökonoomsemas võimalikus stiilis, sest akut oli järel paari kilomeetri jagu ja iga hinna eest oli vaja hoida bensiinimootorit käivitumast. Õnnestus!
Panime auto kolmandat korda sel päeval pistikusse, pooleteise tunniga ammutas Priuse aku 6,45 kWh juurde, kuid ei jõudnud päris “triiki” täis saada, enne oli aeg minna.
28 kilomeetrit linnakoju kulgesid igasuguse ökotamiseta lubatud sõidukiiruste tempos peamiselt maanteel ning aku sai taas peaaegu tühjaks.
Kogemata näppisin viimases etapis sõidurežiime ja üle tavahübriidne sõiduviis lülitas bensiinimootori tööle. Paar minutit see töötas ning rikkus unistuse pelgast elektrisõidust – päeva saldos kajastus see näpuvääratus 0.1 l / 100 km bensiinikuluna.
Mitmekülgse testisõidupäeva lõplik järeldus – kui päevatoimetuste vahel paar korda laadida saab, siis pole 94,4 kilomeetri läbimine puhta elektri jõul mingi maailmaime. Tehtud!
Bensiini-elektri segaminipäev
Ühe hommikupooliku sõitsime taas ainult hübriidirežiimis, kuid akus oli eelmisest päevast nii palju elektrit alles, et bensiinimootor lülitas ennast välja praktiliselt iga kord, kui sõit ühtlasem oli.
Ilma laadimata, ainult hübriidsena kogunes kilomeetreid 52, millest julge pool maanteel. Pardakompuuter näitas keskmiseks kuluks veidi üle 5l/100 km kohta. Päev hübriidirežiimis tootis ise natuke elektrit, ja aku täis laadimiseks kulus lisaks 6.2 kWh elektrit. Rahaliselt teeb see 80 eurosenti.
Pärast aku täis laadimist viis sõit jälle maanteele. 28 kilomeetrit ainult elektri jõul kukutas kogu päeva keskmise bensiinikulu 2.9 liitrini saja kilomeetri kohta ning elektrit jäi alles 11 kilomeetriks.
Seda samal teekonnal, mis varasemalt aku peaaegu tühjaks kulutas. Suurema elektriökonoomsuse taga võib näha asjaolu, et enne viimase maantee-etapi alustamist küttis Prius end kohapeal töötades ainult bensiini jõul soojaks. Samas kajastub see umbes veerandtunnine tühikäigul tiksumine bensiinikulus.
“Null” on tehtav väikese vaevaga
Priuse pistikhübriidi 8,8 kWh akumahutavus on natuke liiga pisike, et keskmiselt ca 80- kilomeetriseid päevi mugavalt ainult elektri jõul läbida. Sõltuvalt päevakavast on see aga täiesti tehtav, kui läheduses on pistik ning sõitude vahel aega laadimiseks.
Test, millest selles loos oleme välja toonud mõne markantsema päeva, näitas sõnaselgelt, et ühe euro jagu elektrit akusse lisades võtab saja kilomeetri kohta kütusekulust maha umbes poole.
Sõltuvalt päevasest kogudistantsist ja sõiduvõtetest ei pea olema Chuck Norris, et Toyota tehase lubatud bensiinikulu 1l/100 km kohta saavutada.
Pikk proovisõit Priuse pistikhübriidiga ei pretendeeri teaduslikule täpsusele, sest ühesuguseid tingimusi luua ei olnud võimalik – ilm on igakord isesugune, ka ummikud tekivad eri kohtades ning ajagraafikud varieeruvad.
Küll aga saab öelda, et numbrid, mis ette lõid, pärinevad päris elust ning sõidud, mida tegime, on omased neile, kellele Priuse pistikhübriid mõeldud – linnainimestele, kel tööpäeval “otsad” lühikesed, muul ajal aga juhtub sekka igasugust erinevat seiklust.
Erinevalt elektriautost ei jää Priusega sõit kunagi katki ega pea paanikas otsima laadijat, kui särts akust lõpeb. Elektri otsa saades käivitub bensiinimootor ja sõit jätkub, oluliselt ökonoomsemalt kui seda bensiinimootoriga sõiduautoga teha saaks.
https://www.youtube.com/watch?v=mfYbHgo57K8
Võrdluses alternatiividega
Kokkuvõtvalt võib öelda, et Toyota Priuse pistikhübriid on normaalse sõidu korral võimeline jätma kütusekulu 0-5-liitri juurde 100 km kohta. Rahasse ümber arvutatuna teeb see 2 – 5,4 eur.
Kindlasti saab sõltuvalt tingimustest kõiki numbreid veel pingutada mõlemas suunas. See omakorda tähendab seda, et teadlik ja ökonoomse sõidu võtteid rakendav juht saab Priusega vajaduse korral väga odavalt liigelda, lausa elektriautoga võrreldava hinnaga. Boonusena on tal kombineeritult kasutada suurem sõiduulatus.
Surugaasiga võrreldes on sõidu hind umbes sama, aga seda vaid praeguste surugaasi hindade juures. Samas muutuvad kõik numbrid iga päev ning hinna püsimise kindlust ei ole ei bensiini, CNG ega elektri tarbijal.
Toyota Priuse pistikhübriidi hinnad algavad 33 990 eurost. Seda on natuke rohkem kui lihtsal CNG-autol, aga vähem kui moodsatel elektriautodel. Kogu elukaare lõikes on pistikhübriidil seega üsna hea positsioon.
Natuke numbreid ka
Minimaalne keskmine elektrikulu EV režiimis – 15 kWh/100 km
Sõiduulatus EV režiimis maanteel – 30-40 km
Keskmine kütusekulu tavasõidul hübriidina ilma seinast laadimata – 4-5 liitrit/100 km
Keskmine kütusekulu tavasõidul 100 km kohta ühe laadimisega – 2-3 liitrit/100 km
Keskmine kütusekulu hübriidina ökosõidu võtetega ilma seinast laadimata – 3 l / 100 km
Keskmine kütusekulu 100 km sõidul hübriidina ökonoomse sõidu võtetega ja ühe laadimisega – <1 l / 100 km
Rahakulu* 100 km tavasõidul hübriidina, ilma laadimata – 5,4 eur
Rahakulu 100 km tavasõidul ühe laadimisega – 3,7 eur
Rahakulu 100 km ökosõidul ilma laadimata – 4 eur
Rahakulu 100 km ökosõidul koos laadimisega – 2,35 eur
Rahakulu 100 km ainult elektriga söites – 2-3 eur
* 13.11.2018 hinnad
Meie Priuse-testi ajal viibis Eestis Mike, graafiline disainer Portugalist. Seda, mida arvab kunstiinimene, ning miks vaimustab teda just pistikhübriid, saab lugeda järgmisel korral. Andres Kruusi proovisõidulugu saab aga uuesti lugeda siit.
Kas elektrilises režiimis tohib Priusega sõita Tallinnas ka ühissõidukite rajal? Sellele küsimusele otsivad targad pead linnavalitsuses alles vastust.
Pildid: Ylle Tampere
