Ilona, Aleksei ja nende kaks last on mitu kuud otsinud pere vajadustega sobivat autot. Läbi on proovitud erinevaid sõidukeid, luukpärast linnamaasturini. Nüüd on järg viienda kandidaadi, Toyota RAV hübriidajamiga linnamaasturi käes. See auto jääb Budõlinite pere jaoks viimaseks. Miks, sellest kirjutab pikemalt Ilona.
Meie viimane, aga sugugi mitte hapupiimane proovimasin, hübriidajamiga linnamaastur Toyota RAV4 ootas kannatlikult meiega kohtumist. Ühel sügisõhtul lõpuks õnnestus meil pere kokku saada ja korraldada plaanid nii, et saime võtta aja pikemaks proovisõiduks.
Aleksei oli juba varem sellele sõidukile silma peale pannud, seda enam, et meie staažikas raudruun on samast suguvõsast pärit. Toyota “igikestva auto” maine on olnud üks põhjusi, miks me pole siiani suutnud otsustada, milline võiks olla me pere järgmine neljarattaline sõber.
KESKKLASSI AUTOD ON KÕIK ÜHTMOODI HEAD
Eri autode katsetamiste käigus oleme selgeks saanud, et keskklassi autode maailm on hoopis rikkalikum kui eemalt näis ja pole võimalik selgelt öelda, et üks on teistest peajagu üle või mingi mudel allapoole arvestust.
Keskklassi autod on saavutanud nii korraliku taseme ja kvaliteedi ning väga hästi varustatud. Kirtsutada mõne sõiduki peale nina oleks rumal. Kuna kõik on nii hea, nii hea, astuvad mängu isiklikud margieelistused (mis vahel tähistavad kujuteldavat staatust ning ei süvene masina eelistesse), ja autole seatud ootused.
Me oleme mitme kuu jooksul läbi sõitnud viis autot, millest mulle on meeldinud kohe päris mitu. Nissan Pulsar näiteks tundus oma mõõtudelt ja käsitsemislihtsuselt täpselt mulle sobiv. Ka rabas see mind mahuka sõitjateruumiga, ehkki väljast oli auto kompaktne. Pulsari kerguses ja liikuvus lummasid mind.
Renault Kadjar oli vapustavalt rikkalik erinevate nuppude ja süsteemide poolest ning mõjus kõige uuenduslikumana. KIA Niro tähistas harmooniat kaasaegse autotööstuse ja looduse vahel, see oli väike, armas, väle, ilus ja steriilne.
Hyundai Santa Fe kulges segamatult mööda kõiki pinnaseid, sellest hõngus soliidsust ja tugevust ja “sisemist rahu” ning selles leidus vahvaid luksusvidinaid – näiteks ventileeritud istmed!
TÄHTIS ON TUNNISTADA: SA EI PRUUGI TEADA, MIDA OTSID
Kui otsiksin autot ainult iseendale, ei kõhkleks ma kaua. Tean nüüd, mida autolt tahan ning mis autot tahan. Meie ülesanne seekord on aga leida pereauto. Mäletate – ema, isa, kaks üsna suure vanusevahega last – pikad sõidud, lühikesed otsad, linn ja maa.
Eri autodega pikki proovisõite tehes sai selgeks üks asi – me ei teadnud täpselt, mida otsime! Ja seda enam oli ülioluline, et saime valida ja proovida väga erinevaid autosid. See, et meie ei teadnud, ei tähenda nagu oleksime kuidagi erilised.
Enamus inimesi alustavad samast kohast – nad ei tea täpselt, mida nad otsivad. Siis ongi vaja proovida, katsetada. Panna kirja oma tegelikud vajadused ja suured unistused ja kõrvutada see kõik rahakoti võimalustega. Lõpliku valiku langetamisel hakkavad mängima pisiasjad.
VÕIDAB SEE, KES DETAILE MÄRKAB
Toyota RAV4 linnamaasturile järele minnes löödi meid kohe alguses täiega pahviks. Toyota Mustakivi Auto klaasmajja sisenemisel ootas meid juba terve delegatsioon käsi pikalt ette sirutatud.
Vaatasime Alekseiga teineteisele otsa ja pilgutasime silma, kas meid aeti kellegagi sassi või nii peabki olema? Meid valati sooja tähelepanuga üle, jagati teavet auto tehniliste omaduste kohta, suruti võtmed pihku ja saadeti sõbralikult seitsme tuule poole. Keskklass, mis mõjub täiesti VIP-ilikult!
Aleksei palus ekstra hübriidmootoriga sõidukit. Esiteks saime hübriidikogemuse kätte Kia Niroga, ja see oli fantastiline. Teiseks, sellineauto on loodussõbralikum, ökonoomsem ja ka vaiksem.
Vähetähtis pole seegi, et kui me Aleksei juurde Šveitsi peaksime kolima, on hübriidsõiduk ainuõige tulevikkuvaatav lahendus sealsete keskkonnanõudmiste kohaselt.
Kuulsime müügimehelt, et RAV4 hübriid on Toyota kõige enam müüdud mudel ning Eestis omas klassis absoluutne tipp. Ja nagu ikka – kui ise sõidad, siis märkad, et paljud teised sõidavad ka. Linn on täis RAV4 maastureid. Nagu nad ütlesid, enamusel neist sinine hübriidi märk peal.
Ma pole selline naine, kes naerataks rahulolevalt, kui keegi talle samasuguse kleidiga peol vastu tuleb, aga autoga on lugu teine. Tahad eristuda, eks osta kuuri alla Trabant. Vaatamiseks. Sõita sellega ilmselt ei tohi.
RAV4 – KÕIK SOBIB, KÕIK ON HEA…
Öelda, et Toyota RAV4 teistest omataolistest millegi poolest kardinaalselt erineb, on keerukas. Kuid see on linnamaastur, mis tähendab kogukamaid mõõte ja see vastab meie neljaliikmelise pere vajadustele kenasti.
Auto kokkupanemisel on kasutatud turvalist hulka metalli ja see ei mõju õblukesena. Samal ajal on sõiduk väga kergesti manööverdatav ning seda testis Aleksei suurel kiirusel minu juuksejuurte suureks rõõmuks korduvalt.
Toyota RAV4 on ilus auto, mis pole sugugi kõrvaline asjaolu. Varustuses on olemas kõik see, mis peab olema ja veidi edevatki, aga tänapäeva autod ongi sellised elektroonikaimed, mis muudavad autojuhid heas mõttes oma reisisaatjateks.
Alekseile meeldis väga, kui pehme see sõiduk on: kohalt võttes ning kiirendades ei ole auto käitumises kröömikestki nurgelisust ega müra ning see omadus läks mu tundlikule judovõlurile kuidagi eriti hinge.
JAH, ALEKSEI PEABKI LÕPPOTSUSE TEGEMA!
Üldjoontes olen ma pereauto valiku protsessi jooksul lasknud end kaasa viia Aleksei tunnetel ja muljetel, sest uuest autost saab tema tähtis sõber. Seega olen lasknudki Alekseil otsustada, millise auto me lõpuks koju veeretame. Kui üldse hea lahenduse leiame…
Seda ei ole olnud raske teha – nagu ülal kirjutasin, olen prooviperioodi jooksul aru saanud, mida tahaksin oma autolt. Pereauto puhul tuleb teha kompromisse, panna kasvõi peas ritta tegelikud vajadused. Meie pere üks vajadusi on, et Aleksei tunneks end roolis mugavalt ja muretult.
Ja Aleksei võttis mõtlemiseks aega. Viis autot. Viis kogemust. Käisime veel korra üheskoos läbi meie tarbimisharjumused, sõiduoskused, trajektoorid ja päevakavad. Vaatasime rida-reahaaval üle sõidukite tehnilised omadused, varustuse, garantii, hinna.
OTSUS ON TEHTUD. UUS AUTO TULEB
Kõige lõpuks lasime tuppa “kõhutunde”. Emotsioonid valla meil kõigil – kellele mis meeldis ja mis võib-olla mitte niiväga? Aleksei võttis veelkord mõtlemiseks aega. Ja siis tegi ta kindla otsuse: viies jääb viimaseks. Toyota RAV4 ongi meie uus pereauto. Ja Aamen sellega!
Tänaseks oleme löönud automüüjaga käed ja ootame pereliiget, mis uue aasta alguses otse judo sünnimaalt, Jaapanist, Eestisse saabub.
Seni krigistame oma vana hea Toyota Aurise käigukasti ja pritsime pori Tallinna tänavatel, sest autosõit on ajavõit… ehkki just praegu tahaks, et aeg ruttu-ruttu lendaks päevani, mil meile ulatatakse uue sõbra võtmed. Toyota RAV4, viimane, ent mitte hapupiimane!
Mõtestatud autovalikuid, head sõbrad! Julgustan teid kauem valima, et kaunike, ja vajadustele vastav otsus edukalt tehtud saaks.
Vaata Toyota RAV4 maasturi kohta rohkem siit
Tekst: Ilona Toots. Pildid: Ilona Toots, Ylle Rajasaar