Saksa disainer Stephan Henrich võttis ja kukkus jalgratast leiutama. Tulemuseks on omapärane lõpmatuse märgi kujuline sõiduriist, millel harjumuspärased rattad puuduvad.
Disainides võttis Henrich aluseks küsimuse “mis teeb jalgrattast jalgratta” ning asus seda dekonstrueerima. Henrichi ratta näol on tegu pigem roomiksõidukiga, mille teeb eriliseks see, et mõlemal “rattal” on vedu.
Isemoodi ratas võimaldab muuhulgas sooritada ka trikke, mis tavarattaga võimalikud pole. Lisaks olevat pidamine parem, kuid kogu projekti suurimaks väärtuseks paistab olevat siiski uudne disain.
See viibki suure küsimuseni – miks? Albert Einstein on öelnud, et kõige lihtsam töötav disain on ühtlasi parim. Kas jalgratast ikkagi peab taasleiutama? Iga uus disain toob uusi probleeme ning Henrich tegelebki hetkel peamiselt esile kerkivate murede lahendamisega.
Juba aga on tema projekti vastu palju huvi tuntud – peamiselt tootmisküpsuse saavutamise osas. Kuid mitmed küsimused siiski jäävad – kas “roomik” saab ka kaitsva katte, et mitte riideid vahele tõmmata? Ja kordagi ei tule videos jutuks ka põhiline – kuidas uus jalgroomik keerata saab?
Kuid uute lahenduste osas küüniline olla oskab igaüks. Disain eksisteerib 2009. aastast, kuid aktiivne arendus algas hiljuti. Kes teab, ehk on tulekul jalgrataste revolutsioon?
Meedia: Stephan Henrich/Robotikdesign und Architektur
