Luksusest on autode interjööris siiani kõnelenud nahk ja puitdekoor. Selleks, et ühe auto salong saaks kallihinnalise katte, jätab oma elu mitu veist või siga. Kahtlemata on ebaeetiline tappa looma üksnes inimese silmailuks, hoopis keerulisem probleem on keskkonnamõju, mis kariloomakasvatusega kaasneb. Autotööstuses on aastaid otsitud keskkonnasäästlikumaid ja odavamaid lahendusi.
Ehtsa loomanaha kõrval on siiani laialt kasutatud ka “kummilooma nahka” ehk kunstmaterjale, mis määrduvad vähem ja on kergesti hooldatavad. Peaaegu sama luksuslik ja kallis kui pärisnahk on nappanahk ehk aniliinnahk, millele on võimalik peale pressida pärisnahaga sarnaseid mustreid. Levinud on ka vinüülnahk, mis aja jooksul hapraks muutub ja kaotab oma algse kaubandusliku välimuse.
Tundub, et fossiilid saavad edaspidi maapõues rahulikult lebada ning ökohullud PVC kahjulikkusest kõnelemise kõrval muudele teemadele pühenduda; üks teise järel on turule jõudnud mitmed põnevad materjalid, mis lisaks headele kasutusomadustele on ka märksa odavamad ning nende tootmine keskkonnasäästlikum.
ISEPUHASTUVAD JA ISETAASTUVAD KANGAD
Uudsete materjalide levikul on mitmeid põhjusi – juba ülalmainitud keskkonnasääst, aga ka väljakutse, luua nutikaid tekstiile, mis suudavad end ise taastada, puhastada, soojuse mõjul värvi ja kuju muuta jms. Ja olgem ausad, nahksisu ongi juba liiga mainstream, ostjate tähelepanu võitmiseks on vaja innovaatilist lähenemist!
Sünteetiline, spetsiifiliselt lõhnav istmekangas on saanud vaikimisi sildi “ma olen kitsi või lihtsalt vaene, et osta korralikku autot”. Samas on seegi arusaam muutumas, sest mitmed autotootjad on kasutusse toonud huvitavaid ja sugugi mitte odava väljanägemisega sünteetilisi kangaid.
Näiteks Toyota on leiutanud kanga, mis suudab naturaalsest nahast kiiremini kuivada ja on oluliselt vastupidavam. BMW ja Volkswagen kasutavad Bayeri laborites leiutatud kihtplaste, mis näevad välja – ja isegi lõhnavad – nagu päris nahk, aga on oluliselt vastupidavamad, kergemad töödelda ja muidugi odavamad. Superautodes on kasutusele võetud ülikerge ja ülitugev süsinikkiudkangas, mis ei idane, ei mädane ega lisa autole eriti kaalu.
IMELAPS ANANASS
Üks eksootilisemaid materjale tuleb aga hoopiski taimeriigist. Troopilist päritolu rohttaim ananass, mille vilju me naudime lootuses, et need põletavad me kehalt üleliigse rasva ja kingivad tervise ja nooruse, on osutunud tekstiilitööstuse imelapseks.
Ananassi lehekiust saab valmistada suurepärast seemisnahalaadset materjali, mis kaalub naturaalnahast neli korda vähem, mida on suhteliselt lihtne tööstuslikult valmistada ning mis on oluliselt odavam kui loomanahk.
Hispaanlanna Carmen Hijosa, kes juba aastaid Filipiinidel tekstiilitööstuse konsultandina töötanud, andis oma leiutatud “ananassinahale” nimeks Piñatex.
Hispaania keeles tähendab “piña” ananassi, “tex” on lühend sõnast tekstiil. Piñatexi on juba edukalt kasutatud kingade, rõivaste ja käekottide tootmiseks. Autodele istmekatete tootmine on algusjärgus.
Hinnanguliselt toodetakse kogu maailmas aastas 25 miljonit tonni ananassivilju, taime lehed aga pole senini tööstuses mõistlikku kasutamist leidnud. 63-aastase Hijosa eestvõttel on ananassinahast interjöörimaterjalide tööstuslik tootmine käivitatud Filipiinidel. Kui tehnoloogia end tõestab, võib ananassist autoiste saada peagi uueks normaalsuseks.
[dropcap]ACCELERISTA KOMM [/dropcap]Juba on kuulda ökohullude halinat teemal, et ananasse kasvatatakse monokultuurina ning neid väetatakse ja mürgitatakse selleks, et kasvu kiirendada ja kahjureid tappa. Ja siis istume me autos selle jama otsas, mille taim on oma lehtedesse talletanud. Ka pole midagi teada sellest, kuidas lehtedest kangas saab, kui palju ja milliseid kemikaale kasutatakse jne.
Teises toas nutavad veganid (moodsa sõnaga enesepiirajalikult toitujad), kes võitlevad ananasside õiguste eest elada vabalt ja surra loomulikult. Ananass on samasugune elusolend nagu lehm või siga ning ta ei ole kohustatud andma midagi kasuahnele inimesele, kui ta seda ei taha.
Ühesõnaga, lugupeetavad, sõitke parem jalgrattaga. Ilma sadulata, sest see on ju ka nahaga kaetud – olgu siis naftast tehtud kummiloomanahaga või – mis eriti õudne – sea seljast kistud kattega. Jube!
Piñatexi tootja annab vastulöögi – ananassinaha valmistamisel ei ole tapetud ega vägivaldselt puuri pistetud ühtegi ananassi(vilja). Kõik on ära söödud! Keskkonna seisukohalt on ananassilehtede näol tegu põllumajandusjääkidega ning uuskasutus on tänapäeval aktuaalne teema. Seega, head velomist… sadulata!
Allikas ja meedia: Piñatex, Bayer
Quo vadis, autotööstus? Vastab Rakett69 III hooaja võitja Reigo Kebja
