Mercedes-Benzi on kritiseeritud flegmaatilise tegevuse tõttu elektririndel, kuid 15. aprillil tuuakse avalikkuse ette nende esimene läbinisti elektriliseks loodud auto.
“Läbinisti” või “algusest peale” elektriliseks loodud on robustne otsetõlge terminist, millele eesti keeles hea vaste puudub. Mõte seisneb selles, et tegu ei ole kohandatud tavamudeliga, vaid algusest lõpuni elektriautoks plaanitud ja loodud masinaga.
Nii ka Mercedes-Benziga – kuigi täiselektriliseks kohandatud tavamudeleid on ehitatud, on aprilli keskel avalikkuse ette jõudev sedaan EQS esimene MB, mis ehitatud uuele elektriautode platvormile. Järgmisel aastal täieneb mudelivalik veel 8 täiselektrilise mudeli võrra.
Veelgi enam – tehased kolmel kontinendil on muudetud paindlikumaks, et võimaldada nii sisepõletajate, hübriidide kui elektriautode tootmist vastavalt turu soovidele. 2020. aastal moodustasid hübriidid ja elektriautod 8% MB müügist, sel aastal oodatakse jõulist tõusu.
EQS saab aga Mercedes-Benzi väitel olema oma segmendi liider – laboritestide põhjal on sõiduulatuseks oodata umbes 700 km. See on rohkem kui Tesla Model S Long Range lubatav 665 km.
Siiski ei pruugi MB kauaks liidrikohta hoidma jääda – Lucid lubab oma mudelile Air versiooni, mille sõiduulatus on 830 km. Aasta lõpus peaks Tesla esitlema 835 km sõiduulatusega mudelit Model S Plaid+.
Mercedes-Benzi esimene elektriauto, sisepõlemismootoriga mudeli platvormil põhinev linnamaastur EQC pakkus vaid 450 km sõiduulatust, seega selgelt on tegu liikumisega õiges suunas.
MB on valmis ka elektriautode osi ja platvorme teiste tootjatega jagama, kui koostöö on vastastikuselt kasulik. Hetkel tehakse koostööd näiteks Aston Martiniga.
Foto: Mercedes-Benz
