2019. aasta detsembris kuulutas KIK välja esimese elektriautode ostutoetuse vooru ja esimestel autodel on kohe kaks aastat nõuetekohast sõitmist täis tiksumas. Aive Haavel, toetusprogrammi koordinaator tegi väikese vahekokkuvõtte, kuidas e-autode populariseerimine edenenud on. Kui vaadata statistikat, on vähemalt üks võit käes: suur osa toetusi on läinud ettevõtete autoparkide kaasajastamisele.
Alates esimesest e-autode ostutoetuse voorust on toetust välja makstud 245 ostetud ning kasutusele võetud elektriauto eest. 216 sõidukit on läinud ettevõtete (osakaal toetustest 89%) ja 29 eraisikute kasutusse.
Loobujaid on olnud 23, kes jätsid välja ostmata kokku 48 autot. “Loobumiste arvelt oleme saanud rahastada kõik taotlused, mis jäid teises taotlusvoorus 2021. aasta alguses joone alla ja ootele,” rääkis Haavel.
Viimased rahastuse otsused tegi KIK 2022. aasta veebruaris. “Kõige hilisem päev rahastusotsuse saanutel elektriautode registris arvele võtmiseks ning toetuse väljamakse dokumentide esitamiseks on 31. oktoober 2022. Siis selguvad ka lõplikud voorude tulemused,” võttis projekti koordinaator olukorra kokku.
E-autode edetabelit juhib Nissan Leaf
Kuigi vahepeal on eri tootjad jõuliselt e-autode valikut laiendanud, KIK-i toetusega soetatud sõidukite tabelis mitmekesisus kohe ei kajastu. Võidab see, kelle sõidukeid on saada.
Kõige rohkem on eurorahade toel jõudnud meie teedele Nissan Leafe: 50. Teisel kohal on 34 autoga tšehhide Škoda Enyaq, kolmas Renault Zoe 28 ja neljas Hyundai Kona 26 autoga.
Võrdluseks elektriautoentusiasti Martin Rinne andmed Eesti elektriautode registris: edetabelit juhivad Audi e-Tron, e-Tron Sportback, e-Tron GT, BMW iX, Hyundai Ioniq 5, Porsche Taycan, Renault Zoe, Škoda Enyaq, ja Volvo XC40.
Teisisõnu, KIK toetuse saajate margitabel ei kajasta eesti autokasutajate eelistusi: kui viskame Martini tabelist välja üle 60 000-eurosed e-sõidukid, on pilt üsna sarnane KIKi omale. Nissan Leaf pruugib “rahvaauto” tiitlile kandideerida tavaklassis ka tänavu, sest näiteks märtsis osteti seda viis eksemplari. Märtsi ostetuim e-sõiduk oli aga Citroen Jumpy väikekaubik. Järgnes Renault Zoe ja kolmandal kohal Nissan Leaf.
80 000 kilomeetrit sõitis esimesena täis… Nissan Leaf!
Eurotoetuse saajal on kohustus tõestada oma sõite, lihtsaim viis on GPS-seade või tuleb käia kord aastas end ja autot Keskkonnainvesteeringute keskuses ette näitamas.
“Meie jälgime sõidukeid kuni 80 000 km läbimiseni, pärast seda on kõik toetusega kaasnevad kohustused ju täidetud,” selgitas Aive Haavel.
“Kiiremad on kohustusliku läbisõidu tõendanud vähem kui aasta ja kuue kuu jooksul. Konkreetselt olid need Nissan Leafid.”
Ta lisas, et keskmist läbisõitu on väga keeruline kokku võtta, sest autosid ostetakse jooksvalt aasta jooksul, kuid läbisõiduaruanded esitatakse korraga aasta lõpu seisuga.
Millal avaneb uus taotlusvoor?
“Poliitika kujundab ja tingimused töötab välja Keskkonnaministeerium. Huvi toetuse vastu on endiselt väga suur ja päringuid toetuse saamise võimaluste kohta tuleb pidevalt,” sedastab Aive Haavel.
Ta soovitab kõigil KIKi kanalite uudiseid jälgida, et info õigel ajal soovijateni jõuaks. Kui mäletate, on voorudes löögile pääsemisega paras vimplemine: mõne minutiga on meetme rahaline maht täis, mis tähendab, et kõik vajalikud dokumendid ja taotlus peavad olema eelnevalt valmis pandud ja õigel päeval tuleb vajutada “saada” nuppu kohe kui järgmine voor avaneb.
Seda, kas e-autode ostutoetusega jätkatakse või nihkub fookus taristu ehitamisele ja kortermajadesse uute laadijate paigaldamisele, peab ütlema keskkonnaministeerium. Nende vastust ootame.
Kaanepilt: Ylle Tampere
