Üks peamisi põhjuseid, miks inimesed endiselt elektriautosid pelgavad, on nende sõiduulatus: kardetakse, et paarsada kilomeetrit läbida suutvad väiksemad autod jätavad nad teepervele, kuigi tegelikult on see enamasti sõitude tegemiseks piisav ning paari lihtsa nipiga saab sõiduulatust veelgi pikendada.
Väiksemate linnasõiduks mõeldud elektriautode valik on täna piisavalt suur, et rahuldada paljude erinevate juhtide vajadusi. Ülikompaktse mudeli otsijad võivad valida näiteks tillukese Fiat 500e või veidi suurema Volkswagen e-UP!’i, veidi stiilsema sõidukaaslase soovijad saavad aga vaadata Mini Cooper SE, Honda E või Mazda MX-30 poole.
Ehkki kõik need mudelid on erinevad oma kuju ja stiili poolest, ühendab neid üks joon – ühe laadimisega läbitav vahemaa on umbes 200 kilomeetrit. Paljud juhid arvavad, et selline sõiduulatus ei anna erilist kindlust, ent Eesti esimese elektritakso ja ühtlasi suurima läbisõiduga elektriauto omaniku Renee Kontsoni sõnul ei ole tegelikkuses põhjust muretseda, kuna keskmiselt sõidetakse linnas päeva jooksul vaid 50-60 kilomeetrit.
Stabiilsus on abiks
Autole kehtivad mistahes kütust kasutades samad füüsikaseadused, mis tähendab, et sujuvam sõit tagab väiksema energiakulu. Seetõttu on ka elektriautodes oluline järgida säästliku sõidu põhiprintsiipe – vältida võimalusel täielikku peatumist, järske pidurdusi ja hoida ühtlast kiirust.
Kontsoni sõnul on oluline sõita liiklusvoos ennetavalt, et kiirendamised ja pidurdamised oleksid harvad: “Kui näed fooris punast tuld, hakka juba ennetavalt hoogu sujuvalt maha võtma ja katsu liikuda võimalikult palju “rohelises laines”. Samuti tasub hoida pikemat pikivahet. Mida vähem kiirus kõigub, seda vähem kulutatakse energiat, seega tasub võimalikult palju kasutada ka püsikiirusehoidjat,” selgitas ta.
Sõidurežiimid ja kiirendamine
Elektriajamid saavutavad kohe maksimaalse pöördemomendi, mistõttu toob kiirendamine kaasa suurema energiakulu. Seetõttu soovitab Kontson liialt hoogu sattumist vältida.
Energia kokku hoidmiseks võib kasutada Eco-režiimi ning sõita rahulikumalt. Säästurežiim vähendab elektriautodes ka õhksoojuspumba tööd ja nii tarbib auto veelgi vähem energiat. Selle arvelt on muidugi autos mõnevõrra palavam või külmem.
Tooda pidurdamisel energiat
“Kasuta võimalikult palju regenereerivat pidurdust. Sellisel juhul kasutatakse elektriajamit kui generaatorit ning sellega saad akut laadida,” soovitas Kontson.
Loomulikult kasutatakse erinevates elektrisõidukites erinevaid kineetilise energia taastesüsteeme. Näiteks Nissan Leafil on ainult üks režiim ja selle intensiivsust ei saa reguleerida. Teistel mudelitel on jällegi näiteks kolm erineva intensiivsusega režiimi ja osadel Jaapanist pärit mudelitel on neid isegi viis, et süsteemi veelgi tõhusamalt ära kasutada.
“Aga see ei tähenda, et toodad pidurdamisel lisakilomeetreid, vaid pigem säilitad olemasolevat sõiduulatust. Kui intensiivselt kineetilise energia taastesüsteemi kasutada, sõltub juba harjumusest ja sõidutingimustest,” sõnas ta.
Eriti hästi on taastesüsteemi mõju näha ummikutes. “Elektriautod kasutavad ummikutes väga vähe energiat ja ummikus seistes võib näha, kuidas sõiduulatusele lisandub kilomeetreid,” rääkis Kontson.
Rehvid on olulised
Lisaks peatumisele ja kiirendamisele mõjutab autode energiakulu ka veeretakistus, mistõttu töötavad rehvitootjad pingsalt, et pakkuda võimalikult efektiivseid valikuid. Elektriautode puhul on need sõiduulatuse tagamisel abiks, kuid Kontsoni sõnul tuleks alati meeles pidada, kuidas võimalikult säästlik olla.
Näiteks tõi ta välja, et vihmase ilmaga tasuks võimaluste piirides vältida lompe ning lumise ilmaga lobjakat täis teid – need suurendavad takistust ning vähendavad sõiduulatust.
Samuti tuleb meeles pidada, et vale rehvirõhuga sõitmine mõjub halvasti nii rehvide elueale kui ka energiakulule. “Kindlasti jälgi etteantud rehvirõhkusid. Madalam rõhk tähendab suuremat veeretakistust, liiga kõrge rõhk aga halvendab auto juhitavust ja pidurdusteekond muutub pikemaks,” selgitas Kontson.
Vali mõistlik temperatuur
Kaasaegsetes elektriautodes on tõhusad kütteseadmed, kuid need mõjutavad siiski ka sõiduulatust. Seetõttu tuleb parima sõiduulatuse jaoks leida tasakaal mugavuse ja energiakulu vahel.
“Lisaks eelsoojendusele kasutan ka rooli- ja istmesoojendust, kuna need võtavad vähem energiat kui kogu sõitjateruumi soojaks kütmine. Kütte aga lükkan välja juba 5–10 kilomeetrit enne sihtpunkti jõudmist. Parkimise ajaks pole mõtet autot kütta – auto hoiab ise sooja ja pigem jätta see energia akusse,” andis Kontson nõu.
Kui aku laetus peakski langema alla taset, mille juures juht end mugavalt tunneb, siis tasub meeles pidada, et elektriliste linnaautode laadimisaeg on sõltuvalt laadija võimsusest tänu kompaktsele akule pigem lühike. Näiteks Mini Cooper SE suudab kiirlaadijaga laadida aku 80 protsendini 35 minutiga ja Mazda MX-30 puhul kulub selleks 36 minutit.
Fotod: Sten Ottep/Fifty Visual, Fiat, Mazda
