Reede, 14. juuni 2024
9. novembril esitleti Stockholmis Volvo täiselektrilist linnamaasturit EX90. Tootja kinnitusel on tegu enama kui vaid perele sobiliku moodsa autoga: see on omaette ökosüsteem, mis on kasutajate teenistuses päeval ja ööl. Ylle Tampere kirjutas lustaka lühiülevaate.

Volvo EX90 võiks olla rootsi brändi mängumuutja: aastakümnetega kinnistunud turvalisuse kuvandile on “e”-de ajastul lisandumas terviklik ökosüsteem, mis võimaldab sõidukit kasutada kõikjal ja… peaaegu kõigeks – vähemalt neis olukordades, kus on vaja voolu.

Tootja nimetab EX90-t “true seven-seater”-iks ehk tõeliseks seitsmekohaliseks, millest saab ühtlasi Volvo e-lipulaev nagu seda on “tavaliste” Volvode seas olnud juba 20 aastat XC90.

EX90 on XC90-st kogukam ja seitsmekohalisus on autole vaikimisi sisse arvestatud: see näib saavat tänastel keskklassi ja täismõõtu linnamaasturitel uueks standardiks, et puksida turult välja viimanegi mahtur ning miks mitte pakkuda konkurentsi väikebussidele nagu MB eVito Tourer – sorri, aga kui keskmisest jõukamale perele antakse valida kas buss või noobel maasturitaoline, valivad nad maasturi nagu teeks… normaalne autoostja.

EX90 põhineb SPA2 täiselektrilistele sõidukitele mõeldud platvormil ja peaks müügile jõudma umbes samal ajal sportliku Polestar 3 sõsarmudeliga. Esialgu toodetakse autosid USA-s, Lõuna-California tehases.

Uus Kosice tehas Slovakkias peaks 2026. aastal liinid käima saama ning sealt hakkab tulema edaspidi kõiki SPA2 arhitektuuriga mudeleid – lisaks Volvodele ja Polestaridele Lotuseid, Lynk&Co ning Geely mudeleid. Ei ole kahtlustki, et Zhejiang Geely Holding on võtnud sihiks Euroopa elektriautoturu alistamise. Konkurendid!? Porsche, Tesla, lähitulevikus Lexus, ja juba nimetatud M-B.

Mõõtudega on pandud hullu

EX90 koorib konkurentide põrandad toore jõuga kõikidest punastest vaipadest puhtaks: soovite maasturit!? – pole probleemi! – kliirens ehk auto kõige madalama vidina kõrgus maapinnast 20cm. Suht Subaru!

See pole kaugeltki kõik: õhkvedrustus ning elektrooniliselt juhitavad amortisaatorid võimaldavad kõrgust veel 0,8 cm võrra kasvatada (ja maadligi lasta). Seda ei pea mainima, et nelikvedu on hinna sees.

Tahate täismõõdus pereautot!? – teeme ära! – 5 meetrit ja 3 sentimeetrit pikkust (lennukis surutakse sellisele alale 9 inimest!), 174 cm kõrgust (kui veel 30 aastat tagasi oli käibetõde, et kõige ilusam daam on 170 cm, siis akseleratsiooni käigus on sellest saanud 174 ning Volvo näib olevat asjast teadlik), ligi kaks meetrit (194 cm) laiust. BMW X5 näeb EX90 kõrval välja nagu kääbikukäru. OK, seitsmenda seeria maasturilaadne auto on tiba suurem, aga sellest tuleb aru saada, sest see peab oma prillid välja kandma. Volvo õnneks silmahaige ei ole.

EX90 teljevahe on 298,5 cm: kui sel oleks tiivad, võiks see teenindada Pärnu-Ruhnu lennuliini. Äkki teevadki kohalikele külainimestele mõeldes väikese eriseeria elektrilennukeid!? Aerodünaamiline efektiivsus 0,29, see on sama ka Polestar 3-l, kuigi peale vaadates tundub EX90 kandilisem.

Kui Volvo XC90 on JATO mõõtkavas ja meie müügistatistikas märgitud keskklassi maasturiks, siis uustulnukat nimetatakse osas tutvustavates materjalides ka täisklassi (linna)maasturiks. Saab näha, mis sellest koorub – tavakasutaja silmis on tegu “no ikka väga suure autoga”.

Sul on valida kas pidu või pillerkaar

Kuigi ma vägisi tahaksin Polestar 3-ga EX90-t võrrelda, on see lati alt läbi limbotamine. Polestar 3 pole päris kindlasti see toode, kuhu üksikvanem oma kuue lapsega ronima tikuks. Taskukoertega – jah, aga mitte hulga alanejate sugulastega, sest tõenäoliselt jääks see sõit viimaseks enne erakorralist keemilist puhastust.

XC90 seevastu on “ökosüsteem” (loe: ämm, lapsed, vanama, koer, kolm turvatooli, raamaturiiul, naabrimees ja mobiilne hambaarstipunkt saavad transatud ja vajadusel elektrit ka) ja kui tagumised istmed on lapituna all, on pakiruum 655-liitrine. 665 liitrit sissesoolatud männiriisikaid, mõtelge! Selle eest saab veel ühe EX90ne!

Kui tagumine rida on täis lakkamatult ringirullivaid tittesid, jääb IKEA vidinatele ja sooduspakkumistele 310 liitrit alles ning midagi saab käest ära panna 34-liitrisesse kasti ees kabiinis. Pluss tavapärased toolivahed ja vaibaalused, eks. On suur pereauto!

Oleksin unustanud: kui NoBe (eesti elektriauto) peaks kunagi valmis saama, siis seda võib 2,5 tükki käruga kaasa võtta, nimelt jaksab EX90 konksu otsas tirida kaasa kuni 2200 kg raskust.

Miks just Nobe? Kunagi aegade alguses oli neil üks reklaampilt sellest, kuidas Volvo võtab väikese elektriauto mosse käru otsa peale ning seda taga vedades ühtlasi ka laeb.

Kahjuks see pilt vist sai kindlustusjuhtumiks, netiavarusist ma enam seda ei leia, kuid NoBe kohta kirjutasime viimati siin.

Volvo EX90: natuke paistab pildilt ka kolmandat istmerida
Pereauto, millega jääd kohe (politseile) silma

Kuuldavasti on EX90st tulemas kaks versiooni, nelikveolised mõlemad (kaks elektrimootorit, arvake ära, kus) ja emma-kummaga jääb sõitja üsna ruttu politseile silma kui soovib kasutada kõiki (sõidu)võimalusi.

“Lahjem” variant suudab maha panna kuni 408 hj ja ajami pöördemoment on 770 Nm, “nullist sajani” saab kätte alla 6 sekundiga. Perfomance: 517 hj/910 Nm/4,9 sekundit. Käigukast!? Üks käik, auto kõik ise teeb!

Liiga lühikeseks kivist vee välja pigistamine jääma ei peaks, sest akupakid on vastavalt kas 107 kWh või 111 kWh ja keskmine WLTP-standardit valdav inimene suudab ühe laadimisega ära sõita 580-585 km. Tundub, et akupakkide puhul on Volvo jäänud soliidseks ja avaldanud netomahud. Päriselus ja enamasti linnas võib suure perekaga niisiis julgelt 100 km range`i juurde arvestada. Kord nädalas (kodus) laadimist – pole halb!

Avalikes laadijates käib asi välgukiirusel juhul kui on sobiv laadija võtta. Kuni 250 kW ja poole tunniga 10lt 80 protsendini (siinkohal rõhutab tootja oma materjalides, et see juhtub kui “tingimused on optimaalsed” (öö on tuulevaikne !?).

Elektrikatkestus!? Kus, kellel? Meil telekas töötab!
Lüka-tõmba, edasi-tagasi. Ehk saab ikka Eestis ka selle asja käima

Et kõik ausalt ära rääkida, siis tänapäevase elektriauto laadimisstandardi juurde lüka-tõmba kuulubki, lihtsalt Eestis on sellega veel veidi segased lood ja juurde on käinud mingi “garantii seab tingimusi”–jutt.

Volvo pressimaterjal teatab kõlaval häälel, et EX90ga ei ole miski enam endine: nimelt saab autoga nii keeta, kududa kui ka küpsetada ja seda täpselt seal, kus parajasti oled. Kui akus on elektrit, saab selle sealt välja võtta ja kasutada muudeks vajalikeks tegevusteks. Esialgu muutub maailm hästi valitud turgudel.

Eestis peaks Gridio nutika elektrikasutuse äpiga see asi veel eriti mugav olema: lükkad Volvo seina ja seal ta siis ise toimetab. Kui elekter on kallis, annab särtsu ja müüb akudesse pakitud elektrit võrku, ja kui odav, siis laeb. Enne lihtsa elu volvoomanikuks saamist tuleb läbida kõiksugu lepinguliste tegevuste kadalipp, kuid kui see tehtud, siis “tulevikku pole olemas, see on olevik”, nagu ütlevad Volvo turundusinimesed.

Volvo lubab ka, et nüüd ja edaspidi on nende elektriautosid imelihtne laadida kõikjal maailmas, äpist valid aga kuhu tahad laadima minna ja voila! kõik toimib. Eesti ja Saksamaa suhtes ma liig optimistlik ei oleks: loobusin rahakotist kui tulid elektriautod, millega sai sõita, ja hakkasin kaasas kandma suur turukotti, kuhu mahutada erinevad kaardid, jubinad, vidinad, nööbid ja 3 kg hobuse kannatust selle kõige haldamiseks.

Kui sul on see (ja teine) ekraan, siis on sul kõik
Unusta telefon ja telekas: siin on nüüdsest sinu päris elektrielu! 15 tolli, mõtelge!

Infolusti ja muid plinkivaid vidinaid puudutavas peatükis sõidan eestindatud turundusmaterjalide pealt: Volvo Carsi rakendusse on koondatud mitmesugused autoga seotud teenused ja funktsioonid.

Otsid avalikku laadimisjaama, soovid tasuda laadimise eest, hallata nutikat laadimist kodus (ahaa, Gridiot ei olegi vaja… vist), planeerida tarkvara kauguuendust või lihtsalt siseneda oma autosse võtmevabalt – VC teeb selle võimalikuks ja lihtsamaks kui kunagi varem.

EX90s on kaks (keskel ja armatuuris) selge graafikaga ja vastavalt hetkeolukorrale teavet pakkuvat ekraani, mille kaudu pääseb hõlpsalt vajalikele toimingutele ligi. Google`i rakendused ja teenused on vaikimisi juba süsteemis sees, ilmselt saavad ka õunafännid oma ökosüsteemi. Ühenduvus on 5G standardil, kus see on võimalik.

Autosse saab siseneda võtmevabalt, juhtida teatud funktsioone distantsilt – see kõik on juba tuttav. Mis on aga tõsiselt vajalik asi (ja loodetavasti hakkab ka Eestis tööle), et sa näed reaalajas, kus autot laadida saab või kuhu pole mõtet sõita. Aluskaardiks on Google Maps nagu oleme seda näinud näiteks Renault e-autodes.

This slideshow requires JavaScript.

Kokkuvõtteks

Erinevatesse tutvustavatesse materjalidesse süvenenuna võin kinnitada, et Geely Holdingul on tõsi taga nii EX90, Polestar 3 kui kõigi järgnevate elektriautodega. Volvo seitsmekohalise pereautoga muidugi murtakse kõigi lastega naiste süda, ja kui see on tehtud, siis võib edasi vaadata.

Ma võin kergemat sorti mürki võtta selle peale, et järgmisel aastal on WWCOTY aasta auto Volvo EX90, ja kui see järgmisel ei juhtu, siis ülejärgmisel kindlasti, kui kõik sihtturud on oma noosi kätte saanud.

Meenutame: Volvo XC90 tegi aastal 2016 üleilmselt naisajakirjanike seas puhta töö. Aastal 2018 kordas võitu Volvo XC40 nunnumaastur. Aeg on üleküps järgmiseks Volvo “usina pereema auto” võiduks.

Volvo EX90 hinnaklassist pole veel palju teada, sakslased ja norralased ennustavad, et see on odavam kui on võrreldavatel konkurentidel.

Eesti maaletooja andmetel algab EX90 eelmüük siinmail 2023. aasta kevadel ja esimesi peremaastureid saab tänavatel näha 2024. aasta I kvartalis.

Arvestades ooteaegu, on see peaaegu et välgukiirusel toimetamine, näkast sisepõlemismootoriga väikeautot tuleb mõnikord kauem oodata.

Ega maailmamuutja vähemaga saakski. Põnev on igatahes, kõik maailma emmed kirjutavad juba praegu oma lahketele jõuluvanadele lõhnastatud ja punasesse pitspesusse mähitud kirju üheainsa sooviga:

Kallis Jõuluvana, palun too mulle EX90. Ega ma endale ei tahagi, vaid sinu lastele ja emale.

Pidld ja video: Volvo pressituba

blank

Ylle on teinud teadus-, haridus- ja keskkonnateemalisi telesaateid ning töötanud vabakutselise (kirjutava) ajakirjanikuna. Alates 2015 WWCOTY rahvusvahelise kohtunikekogu liige. 2015. aastal pälvis Ylle riiklikult tunnustatud teaduse populariseerija auhinna. Acceleristas vastutab Ylle lehe väljaandmise eest ning kirjutab aeg-ajalt talle omase otsekohesusega

KOMMENTEERI SIIN