Teate ju küll, mis sünnib, kui visata seltskonnas õhku küsimus “kumb on parem autojuht, kas mees või naine”? Kired löövad lõkkele, seni ontlikult käitunud pereisad kehastuvad kuumadeks eesti poisteks ja pereemad otsivad välja kõrgema ja teravama kontsaga kingad… Meie Lena võttis ette ja luges erinevaid uuringuid, mis naiste-meeste autojuhtimise teemal tehtud ning teeb alljärgnevalt lühikokkuvõtte. Et edaspidi oleks sellega rahu majas!
Kui teile pakuvad huvi meeste ja naiste vahelised erinevused, siis vaadake, kuidas nad autoga sõidavad- auto juhtimine on tegevus, kus eri iseloomuomadused hästi esile pääsevad. Teaduslikud uuringud, kindlustusseltside statistika ja võib-olla ka teie enda kogemused näitavad, et sugupoolte vahelised erinevused autojuhtimises on põhjustatud parajast portsust bioloogilistest, psühholoogilistest, sotsiaalsetest ja isegi evolutsioonilistest teguritest.
[dropcap]KES ON PAREM?[/dropcap] Oleneb, mille alusel paremust hinnata. USA ajakirjanik ja bestselleri “Traffic -Why We Drive the Way We Do” autor Tom Vanderbilt väidab uuringuandmetele tuginedes, et mehed on tehnilistelt oskustelt paremad autojuhid ning nad ka peavad end ise keskmisest paremateks juhtideks.
[pullquote]”Jaan, ära kihuta niimoodi! Ma parem jään hiljaks, aga tahan siiski ellu jääda!”[/pullquote]
Uuringus, mille käigus erineva kogemusega mees- ja naisautojuhid pidid parkimismajas parkima, suutsid mehed seda teha kiiremini ja täpsemalt. Statistika põhjal saavutavad Ühendkuningriigis liikluseksami sooritamisel noored mehed paremaid tulemusi kui noored naised.
[dropcap]MEESAUTOJUHID[/dropcap]
Meeste paremaid tehnilisi oskusi ja suuremat kindlust rooli taga kipub nullima aga asjaolu, et nad sõidavad agressiivsemalt, riskivad rohkem, ületavad kiirust ja istuvad sagedamini ebakainelt rooli kui naised. Vastavalt statistikale on meestel lausa 77% suurem tõenäosus saada autoõnnetuses surma kui naistel.
[pullquote]”Memm, no kui sina rooli istud, siis me sureme mõlemad enne vanadussurma, kui kohale jõuame.”[/pullquote]
[dropcap]NAISAUTOJUHID[/dropcap]Kuigi statistika kohaselt on naised ohutumad autojuhid, siis levinud stereotüübi kohaselt naised autosõiduga hakkama ei saa. Psühholoogid on uurinud, kas naised ise usuvadki nii ja lasevad end sellest stereotüübist niivõrd mõjutada, et see avaldab reaalset mõju nende sõidusooritusele ning enesekindlusele rooli taga.
Austraalias viidi selle kohta läbi teaduslikud uuringud, mille käigus korraldati sõidusimulaatoril testid. Naised, kellele esmalt tutvustati naisjuhtide kohta käivaid negatiivseid stereotüüpe, sõitsid testis ootamatult teele astunud jalakäijale kaks korda suurema tõenäosusega otsa kui nende sookaaslased samas katses, kellele neid stereotüüpe eelnevalt ei esitatud.
Mees- ja naisautojuhtide erinevuste põhjuste mõistmine aitab kahtlemata liiklust ohutumaks muuta.
[dropcap]AGRESSIIVNE SÕIT[/dropcap]Kas naisautojuhtide arvu pidev kasv kõigis vanusegruppides ning naiste osatähtsuse suurenemine ka traditsioonilistel meestealadel (näiteks purustasid NASCAR-võidusõidusarja naispiloodid rekordeid 2010 ja 2011 hooajal) muudab mõlemast soost autojuhtide üldist kaitumist rooli taga pigem rohkem või vähem agressiivsemaks?
Kõige agressiivsema sõidustiiliga on noored mehed vanuses 15 – 35 aastat. Kui foori rohelise tule süttides eesolev sõiduk kohe liikumist ei alusta, annavad meesautojuhid kolm korda sagedamini signaali kui naisautojuhid. Kuigi naised põhjustavad sagedamini pisirikkumiste tagajärjel juhtuvaid õnnetusi, on meeste tehtud avariid pahatihti teadliku reegliterikkumise, riskantsete sõiduvõtete, turvavöö mittekasutamise ja joobes juhtimise tagajärg.
Miks autojuhtimine toob meestes esile agressiivsuse? Kas põhjuseks võib olla asjaolu, et meestel on loomuomaselt paremad sõiduoskused, mis vähendab ettevaatlikkust ning koosmõjus muude teguritega muudabki see nende jaoks liikluse kohaks, kus elada välja võistlusvaimu, agressiivsust ning oma üleolekut demonstreerida?
USA psühholoogid Peter Marsh ja Peter Collett, menuraamatu Driving Passion: The Psychology of the Car autorid usuvad, et selles mängib rolli koduterritooriumi kaitsmisega seotud agressiivne kaitsekäitumine. Nende hinnangul on auto noore mehe jaoks sageli esimeseks isikliku omandi sümboliks – tema isiklik territoorium.
Teiste liiklejate järsud vaheletrügimised või muud agressioonina tajutavad manöövrid näivad talle rünnakuna tema territooriumi suhtes ning sellele ta agressiivselt reageeribki. Niisugune oma territooriumi kaitsev käitumine on omane kõigis kultuuriruumides ning isegi mõnede loomaliikide puhul. Teadmine, et sedalaadi reaktsioonid on instinktiivsed, võimaldab leida viise, kuidas niisugust käitumist ära tunda ning ennetada.
[dropcap]ERINEV RISKIVÕTT[/dropcap]Autosõit ja testosteroon -eks ole! Suurem osa riskide võtmist puudutavast teaduskirjandusest seostab sedaväga erinevates tegevusvaldkondades (sh autojuhtimine) eeskätt meestega. Üks enam uuritud valdkondi, sooliste erinevuste seletamiseks, on hormoonide, sealhulgas testosteroonitaseme roll selles. Meeste kõrgem testosteroonitase on korrelatsioonis riskide võtmise, elamuste otsimise, aga ka agressiivsuse ja konfliktidega.
Aga naised riskivad rohkem! Huvitavaid vastuolusid esitab uuring, milles leiti, et nii mehed kui ka naised võtavad riske – kõik oleneb valdkonnast. Tõdeti, et mehed on üldiselt suuremad riskijad, kuid naised võtaksid meestest suurema tõenäosusega ette kärestiku-süstamatka, laseksid end hüpnotiseerida või laseksid loengutest jalga.
Mehed ja naised saavutasid aga sarnaseid tulemusi niisuguste tegevuste osas nagu lõbustuspargis ameerika mägedes sõitmine, lahkumisavalduse lauale panek ilma, et uus töökoht olemas oleks, ning valmisolekus pisemateks poevargusteks.
Mehed aga olid suurema tõenäosusega valmis ületama kiirusepiiranguid, kihutama mootorrattaga või ronima sõitva auto katusele! Seda kõike kinnitab ka liiklusstatistika.
[dropcap]TELEFONIGA ROOLIS[/dropcap]Veel üks oluline tegur, mis mõjutab nii mees- kui naisautojuhtide sõiduohutust, on telefonikasutamine roolis. Uuringud kinnitavad, et sõidu ajal telefoni kasutavad juhid satuvad neli korda suurema tõenäosusega tõsiste vigastustega lõppenud liiklusõnnetusse.
Surmaga lõppevate õnnetuste tõenäosus suureneb samal põhjusel lausa üheksakordselt. Mõtlemapanev on siinjuures asjaolu, et see puudutab telefoni kasutamist nii käes hoides kui ka vabakäevahendite abil. Kuigi mõnede uuringute kohaselt mõjutab eelmainitud risk mehi ja naisi võrdselt, kinnitavad USA liiklusturvalisusametkonna andmed, et naisautojuhid kasutavad roolis telefoni meestest sagedamini.
Naised riskivad roolis olles telefonikasutamisega rohkem kui mehed. Uuring kinnitas, et mehed väidavad naistest enam (vastavalt 48% vs 40%), et on viibinud sõidukis, mille juhi sõiduviis oli häiritud mobiiltelefoni kasutamise tõttu. Miks nii? On hüpoteese, mille kohaselt naistel on vajadus olla pidevalt kontaktis teistega, samuti usuvad nad, et tuttavas ümbruskonnas sõites ohtu ei ole. Lisaks on naistel üldiselt kalduvus rööprähklemisele.
[dropcap]![/dropcap]On piisavalt veenvaid argumente, et mistahes liiklusoludes auto juhtimine ei ole sobiv aeg ega koht rööprähklemise harrastamiseks.
https://www.youtube.com/watch?v=q30OGif1hPM
[dropcap]EVOLUTSIOON[/dropcap] Eesmärgiga tuua selgust sugupooltevahelistesse erinevustesse, on evolutsiooni uurivad psühholoogid jõudnud järeldusele, et nii mõnedki autojuhtimisega seotud erinevustest, riskidest ja irratsionaalsetest käitumisviisidest on osa närvisüsteemi eripäradest, mida inimsugu kunagi ellujäämiseks vajas.
Kütist-korilasest mees vajas kiiret liikumis- ja navigeerimisoskust ebasõbralikul territooriumil ning ta pidi võtma riske, et ületada ettetulnud takistusi. Naine aga, laste sünnitaja ja kasvatajana pidi olema hea suhtleja ja oskama end väljendada. Kummalgi neist polnud paraku mingit pistmist maanteede, nutifonide ega liikluseeskirjadega.
Valdavale osale inimetest (hinnanguliselt isegi kuni 70%) inimestest meeldib autoga sõita. Seetõttu on oluline olla teadlik nendest instinktidest, mis meid rooli taga olles mõjutavad. Nii saame oma tuleviku muuta turvalisemaks ja ohutumaks.
Allikad: PhD Suzanne B. Phillips “Men and Women Drivers”, P.Marsh, P.Collett, jt. Video: “Maa, armastan Sind!”
