Ümar, nunnu ja ohutu? Juuksuriauto epitoom? Geide aasta auto 2004? Kõik need väited (peale ühe, sellest hiljem) peavad Audi TT kohta paika.
Kuigi vihkurid said TT kallal pikalt hambaid teritada, on viimastel aastatel tema suhtes toimunud teatav leebumine ning TT on justkui taasleitud. Äkitselt on (eriti käsikasti, nelikveo ja 1,8-liitrise turbomootoriga) TT hoopiski tagaotsitud hobiauto, millest Nädala paaris polegi veel juttu olnud.
TT lugu algas 1994. aastal, mil inseneridele-disaineritele anti ülesanne luua sportauto, mis oleks vastavuses Audi staatusega luksusautode tootjana. 1995. aastal esitletigi Frankfurdi autonäitusel ideeautot TT, mis mõneaastase viimistlemise järel jõudis müügile 1998. aastal.
Nüüdseks on Audi TT-d toodetud kolm põlvkonda, mis kõik on põhinenud oma aja Volkswageni A ehk maakeeli Golfi platvormil. TT on olnud nii 2+2 kupee kui kabriolett, mängitud on igasuguste mootori, käigukasti ja veoskeemi kombinatsioonidega. Muuhulgas oli TT 2003. aastal isegi esimene parempoolse rooliga seeriatootmisauto, mis sai topeltsiduriga käigukasti. Veidi prestiižsema, üldse esimese DSG-ga seeriaauto tiitli napsas endale tsuti varem Golf R32.
Audi TT sai oma nime kuulsa Isle of Man Tourist Trophy ehk TT järgi, kus võistles üpris edukalt Audi eelkäija, auto- ja mootorrattatootja NSU. Sarnaselt siiani sõitjate elude näol lõivu võtvale Isle of Man TT-le on ka Audi TT mitme surmaga lõppenud õnnetuse tõttu ohtlikkuse eest kriitikat saanud.
Probleemiks oli varajaste mudelite aerodünaamika – kiirusel 200 km/h tekitas TT tagumik umbes 75 kg tõstejõudu. Kui mõnes lauges Autobahni kurvis või mahasõidul sellise kiiruse pealt gaas lahti lasta, mässisid nii mõnedki TT-d end ümber… ümberkaudse keskkonna.
Audi lahendus? Uued eesmised õõtshoovad, pardisabaspoiler… ja tasakesi paigutati ka tagumisse pamprisse 20 kg lisaraskus. Nende tõttu tekkis 200 km/h pealt eelneva 75 kg asemel “vaid” 25 kg tõstejõudu… Kuid parem sai ikka!
Audi TT kolmanda põlvkonna tootmine lõpetati 2023. aastal. Neljanda põlvkonna osas lootuseid liialt hellitada ei tasu – üha rangemad heitmenormid ning 2035. aasta sisepõlemiskeeld on TT sellisel kujul tootmise VW AG jaoks ebamõistlikuks muutnud. TT-sid valmis 662 762 eksemplari.
See tähendab, et tulevikuinvesteeringuna võib tegu olla üpris õigustatud ostuga. Vaatasime välja kaks Eestis saadaolevat autot.
Esimene – kabriolett ja ABT pakett
Esimene TT on teise põlvkonna esindaja 2007. aastast. Paraku esiveoline ja automaatkastiga, kuid 2-liitrise turbomootori ning korraliku mugavusvarustusega.
Müüja sõnul töötab kõik (ka elektrooniliselt üles-alla käiv katus) väga hästi, liiatigi on ka võimsust originaalist märgatavalt rohkem välja võetud. Tagumine pamper tahab remonti ja konditsioneer täitmist, kuid muid vigu välja ei tooda.
Teine – käsikast ja VR6
Teine TT on samuti automaatkastiga teise põlvkonna esindaja, kuid hoopis 3,2-liitrise VR6 mootori ja nelikveoga. Seisukorra osas müüja mingeid kommentaare ei jaga, kuid Transpordiameti ja LKF-i kontroll on puhtad ja ka VIN-koodi otsimine koledaid avariipilte ette ei mana. Sama kehtib ka esimese TT kohta.
Lahtiütlus: käesolev artikkel on informatiivse eesmärgiga ning ei ole mõeldud soovitusena mainitud autosid osta, müüa ega vahetada. Accelerista.com ei vastuta käesolevas artiklis sisalduva teabe põhjal tehtud otsuste eest.
Fotod: omanikud, Audi
