Isekallutaja ehk kallur on kallutatava kastiga veok. Kui tavapäraselt oleme harjunud kalluriteks pidama suuri poolhaagisega autosid, mida veokasti poolkaart meenutava profiili tõttu rahvakeeli ka „vannideks“ kutsutakse, siis sedapuhku on tegu ligi paarkümmend korda väiksema kastiga sõidukiga, mis on hiljem kalluriks ümber ehitatud.
Ka tema paariline on läbinud põhjaliku ümberehituse, nii et võimatu on mõõta, kummaga neist on omal ajal rohkem vaeva nähtud. Lõppeks see polegi oluline, sest tulemus on igal juhul tähelepanu väärt ning tõenäoliselt on tegu Eesti mõistes ka unikaalsete sõidukitega. Mõlemad autod on meile toodud Soomest – ilmselt on eestlastel just põhjanaabrite juurest endale erilisi ja huvitavaid liikureid kõige lihtsam leida.
Raudse kastiga Nissan Patrol
38 aastat on auto jaoks vanus, mis on sobilik juba musta numbri taotlemisel. Sedapuhku on mindud originaalist aga väga kaugele ning asi ei puuduta tavapärast tõstet, vintsi või muud maastikusuutlikkust edendavat lisavarustust, ratastest rääkimata. Selle asemel on auto muudetud hoopis pikapiks – esiistmete taga paikneb mahukas kandiline veokast, mille peal metallist sõrestik ja kilest kate.
Vastus küsimusele, miks esimene omanik nelikveolise pikapi soetamise asemel autoga nii palju vaeva nägi, peitub tõenäoliselt aastaarvus. Kui tänapäeval on pea iga endast lugupidava tootja mudelivalikus igal juhul kastikas ka siis, kui seda Eestis ei müüda, siis neli kümnendit tagasi olid lood teised. Kahe- või kolmeistmelisi väikeveokeid toodeti ka kaheksakümnendatel, kuid reeglina olid need madalad ning üksnes tagaveolised. Nissan Patroli näol on aga tegu maastikul vägagi võimeka liikuriga.
Müüja sõnul on raam taastatud ning rummulukud toimivad, lisaks on kabiin üsna värskelt värvitud ning ka kast tundub üsnagi heas korras olevat. Seega tundub olevat piisavalt nii maastiku- kui transpordivõimekust. Miinuseks on aga kehtiva tehnoülevaatuse puudumine, mis pole ka ime, kuna sõiduki registrikanne on juba seitsmendat aastat peatatud.
Seega üldkasutatavatele teedele sellega niipea asja ei ole, kuid tegu polegi ju kilomeetreid neelava maanteehundiga, vaid sõit käib pigem metsas ja põllu peal, kus tänapäevased õrnad autod kergesti hätta võivad jääda. Et Patroli olemus on pigem veoautolik ja robustne, siis sobibki kast talle nagu valatult. Auto eest küsitakse 3000 eurot ning lubatakse kaasa ka muid pudinaid.
Isekallutaja Toyota Hilux
Kui Toyota Hiluxit peetakse õigustatult automaailma Kalašnikoviks just tänu oma töökindlusele, siis optilise sihiku ning tugijalgadega AK-74 paneks nii mõnegi oma elu parimad aastad Nõukogude armees veetnu pead vangutama.
Nii on sedapuhku tavalisest kastikast ehitatud hoopis kallur, täiendavalt lisab autole praktilisust ette paigaldatud sahk, mõlemat liigutab hüdraulika. Auto on Eestis veetnud pisut üle kümne aasta, kuid läbisõit on Transpordiameti andmetel selle aja jooksul praktiliselt olematu.
Auto on omaniku väitel heas korras ja seal on lisaks sahale ja kastile ka kängururauad ning muud pudi-padi, mida ühel maastikusuutlikul veoautol (just sellist nime kannab see autoklass ametlikult) vaja võib minna. Samas on tehnoülevaatus kohe-kohe lõppemas, nii et kui on soovi maanteele keerata, tuleb see puudujääk kiiresti likvideerida.
Kuigi kallutav kast autos, mis maastikku ei karda, avab põhimõtteliselt lõputud kasutusvõimalused, on sellega viimasel ajal peamiselt lumerada ette valmistatud. Arvestades, et kliimamuutuste kiuste ei ole talved meie maalt lõplikult kadunud, leiab selline sõiduk rakendust ilmselt veel piisavalt. Kalluri eest küsitakse 3500 eurot ning tehnoülevaatusega seonduvad pisiparandused tuleb ilmselt täiendavate väljaminekute hulka liigitada.
Fotod: omanikud
