Milline on autoentusiasti ideaalpuhkus? Mõne (ideaalis auto)muuseumi külastus? Sõit Nürburgringil? Rendiautoga Mallorca mägiteid avastamas?
Harva, kui puhkuse ajaks autodest täiesti eemale soovitakse saada – seda tahavad enamasti vaid need, kelle jaoks auto ka töökoht on.
Pigem kipuvad autohobi viljelejad igapäevaelust põgenema just autoreisile. Uus keskkond, pea klaariks, hea seltskond ja muusika ning teekond ja sihtkohad, mida nautida.
Kui kõrvale jätta üks perekondlik eurotrip aastaid tagasi, on minu pikemad autoreisid piirdunud pea eranditult teravate elamustega. Olen toonud Šotimaalt MR2 Spyderi, Kreekast… samuti MR2 Spyderi, sest ma olen veider, ning käesoleval suvel Hollandist sarnaselt ebamugava, nagiseva ja valju auto, millest kunagi lähemalt kirjutan.
Kuid kui soovida reisida näiteks perega koos niimoodi, et kõrvad verd ei jookse, auto vähegi libedamates oludes kraavi poole ei tüüri, esiklaas end niiske ilmaga täis ei uduta, tuul autost läbi ei puhu jne, siis tuleb ikka vaadata mõne teistsuguse masina poole.
Ideaalis võiks ju auto olla mugav, vaikne, ruumikas, sõitmine pigem pingevaba ja laisk ning soovi korral võiks ka hea ööbimiskoha puudumisel või mõnel uitmõttena kõrvalteele keeramisel olla võimalik end autosse magama seada. Selleks tarbeks paistavad kõige paremini sobivat vanad head mahturid või väikebussid. Ja rääkides laisast juhtimiskogemusest – mis siis muu kui ameeriklane!
Viskasin pilgu peale, mida meite maal pakutakse, ja silma jäid paar head eksemplari.
Esimene – heas korras Mercury
Müüja sõnul on auto toodud Soomest ühe pikaajalise omaniku käest, kes seda korralikult hooldas. Kuigi mõne roostetäpi leidvat, peaks põhi olema korralik ning tehnika toimetama veatult. Viis liitrit ameerika vee-kaheksat ning ajastule omane neljakäiguline automaatkast peaks kombineerima mõnusad hääled ning laisa ja pingevaba sõidu.
Mugavuse ja mahutavuse koha pealt on selge – keskmine Saksa maanteelaev ei saa ligilähedalegi. Istmed on nagu diivanid, asju mahub meeletult ja kuigi tagaistmete voodiks tegemine pole standardvarustuses nagu mõnel teisel ameeriklasel, saaks sinna kindlasti hõlpsalt leiutada pinna, kuhu ase teha.
Teine – veelgi mahukam Express Explorer
Ameerika väikebusside epitoomiks võib pidada “Chevy vani” või selle sõsarat GMC Vandurat. Chevrolet Express ning GMC Savana on need autod, mis eelnimetatud mudelid 1996. aastal asendas.
Kõnealune Express Explorer on Eestisse saabunud Ameerikast juba 2008. aastal. Mootorit on veelgi rohkem – 5,7 liitrit, kuid tänu gaasiseadmele saab ka mõistliku(poolse) kütusekuluga kruiisida.
Nokitsemist jagub tõenäoliselt rohkem kui ülevalpool mainitud Mercuryl, ent samas… Tagaistmed käivad elektriliselt voodiks, kliima puhub nii ees kui taga. Mida elult enamat tahta!
Lahtiütlus: käesolev artikkel on informatiivse eesmärgiga ning ei ole mõeldud soovitusena mainitud autosid osta, müüa ega vahetada. Accelerista.com ei vastuta käesolevas artiklis sisalduva teabe põhjal tehtud otsuste eest.
Fotod: omanikud
