Honda del Sol, olenevalt turgudest tuntud ka kui CR-X del Sol, CRX del Sol ja Civic del Sol, on populaarse Honda CR-X-i järeltulija, mida näeb müügis üha harvem.
Hoolimata kerekujust, mis viitaks justkui keskmootorile ja tagaveole, põhineb del Sol Civicu šassiil ning on esimootoriga ja esiveoline. Kuid kui on üks tootja, kes saab kahtlemata hakkama suurepärase juhitavusega esiveolistega, on see Honda.
Kui del Sol 1992. aastal debüteeris, nimetas driftikuningas Keichi Tsuchiya isiklikult selle B16 mootoriga kangema versiooni SiR kümnendi kõige olulisemaks Jaapani sportautoks. B-seeria on Honda vabalthingavate, kõrgepöördeliste sportlike mootorite seeria, mis nüüdseks veelgi legendaarsema K-seeria eelkäija.
170 hj, lisana pakutud piiratud libisemisega diferentsiaal ja veidi üle tonnine mass tegid del Solist väga nauditava putuka. Sada saabus seitsme sekundiga, veerandmiil möödus vähem kui viieteistkümnega. Aastal 1992 olid need odavama klassi seeriaautode seas suurepärased tulemused. Lisaks oli tegu ühega esimestest vabalthingava mootoriga seeriaautodest maailmas, mille erivõimsus ületas 100 hj liitri kohta.
Loomulikult ei saanud kõik turud kohe parimat versiooni del Solist ning B16 jäi esialgu vaid koduturule. Pisut nuditud B16 jõudis näiteks USA-sse alles 1994 ning erineva mugavusvarustuse tõttu said ameeriklased loomulikult ka kõige paksema versiooni autost, mis kaalus tervelt 1144 kg.
Del Soli puhul on üks märkimisväärsemaid featuure loomulikult targakatus, mille tõttu auto üldse säärase nime sai – sol tähendab Hispaania keeles päikest. Lisaks oli tegu esimese autoga, mis sai soovi korral elektrooniliselt lahti-kinni käiva targakatuse.
Juba 1998. aastal tehti aga paljude väljaannete ning autoentusiastide arvates suur viga ning lõpetati del Soli tootmine. Eestis näeb neid müügis üpris harva ning nüüd on neid välja ilmunud lausa kaks – üks mõnus suvekruiiser ja teine tõsine rajarelv.
Alustame esialgu tavalisemast, tehaseseades masinast.
Punane – suveks mõnus ja silmapaistev
Sellel autol on aiste vahel üldse mitte halb 1,6-liitrine D16, mis annab välja 125 hj. Piirik sekkub 7200 RPM juures, VTEC tuleb taha juba 4800 pöördel.
Auto on toodud Saksamaalt ning siin juba 2005. aastast. Omanikke paistab Eestis olnud kuus, viimane omanik on kevadel teostanud mootori- ja kastiõli vahetuse, karbid keevitanud ning esisilla värskendanud.
Ülevaatusel on tuvastatud väheolulisi vigu tulede valgusvihu ja numbritulede osas, lisaks on kusagil klaasis mõra.
Sinine – rajal kiirem kui Lamborghini
Kui esimese auto kohta pole kuulutuses kirjas pea midagi ning ma pole seda ka ise lähemalt näinud, siis selle autoga on vastupidi. See on tõsine tööriist kellelegi, kes plaanib rohkelt rada nühkida – tänavale see enam lubatud pole. Kuigi omaniku sõnul on tänavakõlbulikkuse taastamine võimalik, poleks sellel väga mõtet.
Kõike tehtut loetlema ei hakka, kuid olulisemad asjad, mis silma jäävad: kangete nukkade ja kõrge surveastmega kolbidega B20 mootor, Integra Type R LSD-ga käigukast, suuremad pidurid koos korralike rajaklotside, ketaste ja vedelikuga, roostevaba ning üle värvitud kere, kerged uksed, kapotid ja tagaklaas, tühjaks visatud sõitjateruum korvistmete ja trakside ning sportrooliga ja meeletult palju muud… Peaaegu kõik, mis rajahuvilisele auto parendamiseks pähe tuleb, on siin juba ära tehtud.
960 kg võistlusmassi liigutavad 248 hj ja 253 Nm ning see on piisav, et sõita Audrus kiiremini kui nii mõnedki Lamborghinid ja Porsched – 1:25,4 on väga, väga kiire aeg. Nägin autot võistlemas ka Raplas, Bestlapi kolmandal etapil, kus omaniku karikariiul jällekord ühe esikoha auhinna võrra täienes. Tema sõnul on tegu autoga, millega oma klassis on igav sõita – ja seetõttu sõidab ta vabatahtlikult hoopis kõige kangemas võistlusklassis.
Kui aga keegi tahab teatepulga üle võtta, on ta nõus autost 9000€ eest loobuma – pean tunnistama, et olen praeguseks näiteks oma MR2 Spyderisse rohkem sisse ladunud ja see on ikka veel aeglasem. Sihtotstarbelist kasutust viljelevale ostjale on see hea diil – ise ehitamine maksaks vähemalt topelt.
Lahtiütlus: käesolev artikkel on informatiivse eesmärgiga ning ei ole mõeldud soovitusena mainitud autosid osta, müüa ega vahetada. Accelerista.com ei vastuta käesolevas artiklis sisalduva teabe põhjal tehtud otsuste eest.
Fotod: Honda, omanikud
