Sobib kuni kolmelapselisele perele ja esindusautoks
Mugavus- ja turvavarustuse nimekiri mitu lehekülge pikk
Kaks varustustaset, odavama Mondeo hind algab 22 100 eurost
[dropcap]AJALUGU [/dropcap]Esimene Mondeo veeres Fordi tehase liinilt maha 1992. aastal. See, keskklassi kuuluv sõiduauto oli disainitud maailmakodanikuks, ehk neljarattaliseks, mis võluks peresid kõigil kontinentidel. Sealt ka nimi, mis on tuletatud ladinakeelsest tüvest mundus (maailm).
Eestlased on olnud Mondeo-usku selle auto algusaegadest peale. 2007. aastal Euroopa teedele jõudnud kolmas põlvkond pärjati siinmail Eesti 2008. Aasta Auto tiitliga. Üheks põhjenduseks toodi auto eristuv välimus, Fordi uus, “kineetiline dna”. Seesama kineetika tegi 2006. aastal ajalugu ja näitas end James Bondi “Casino Royale”-filmis.
Kui Bond, siis väärikas kvaliteet. See kvaliteet tõi samale, kineetilise disaini imele 2010. aastal inglaste What Car? ajakirja aastapreemia kasutatud autode kategoorias.
Põhja-Ameerikas tuleb toonaseid Mondeoid otsida Ford Contouri ja Mercury Mystique nime alt, alates 2013. aastast kutsuvad ameeriklased seda sõidukit Fusioni nimega. Eurooplased samal ajal, kutsusid või mitte, nägid neljanda põlvkonna Mondeost alles ilusat und.
[dropcap]LUGU[/dropcap] Neljanda põlvkonna Mondeot esitleti esmakordselt Pariisi autonäitusel, aastal 2012. Sellega kogu ilu piirduski, 2013. aasta alguses Mondeo veel Euroopasse ei jõudnud.
Aasta lõppes ja Mondeot ei kuskil, segadused jätkusid 2014. aastal. Eestis said esimesed ajakirjanikud proovisõitu tegema 2014. aasta lõpus, meie salongides esitleti autot 2015. aasta alguses.
See ei olnud tahtlik viivitamine ja põnevuse kruvimine, vaid paljude ebasobivate asjaolude kokkulangemine, mis Mondeo tulekut kaks aastat edasi lükkas. Majanduslangus sundis Fordi kokku pakkima Genki tehast Belgias ning kolima tootmise üle Valenciasse. Kaks aastat on uue tootmisliini käivitamiseks väga lühike aeg, aga tehtud see sai. Liin töötab.
Loodetud müügiedu ei ole Eestis veel uut Mondeot saatnud. Pikk ootamine ei tee kliente rõõmsaks. Kui autot on vaja, siis autot on vaja ja konkurendid ei maga päris kindlasti. On tõenäoline, et ühe osa potentsiaalsetest ostjatest kaotas Mondeo tänavu aasta alguses uuele VW Passatile, aasta teises pooles Škoda Superbile.
[dropcap]MINU LUGU [/dropcap] Ma olin tõenäoliselt kõige viimane eesti autoajakirjanik, kes testisõiduks Mondeo rooli istus. Ju polekski ma mitte sõitmise üle liigselt kurvastanud – autouudiseid tuleb kogu aeg peale – kui mitte Maailma Naiste Aasta Auto nimekirja esitamise tähtaeg poleks hirmuäratavalt lähenenud.
Aimasin aasta alguses, et Mondeo saab olema üks pereautode kategooria kandidaate. Ehkki mina esitasin selles kategoorias ka teise Fordi – kompaktselt ruumika C-MAXi, siis viie finalisti hulka jõudis just Mondeo.
Koos abikaasa ning filmimees Riho Västriku ja tema kaasa Üllega võtsime neljakesi suuna Ida-Virumaale. Tol nädalavahetusel vedas meil täiega.
Ilm soosis meid igati ning Mondeost sobivamat sõiduvahendit olnuks keeruline välja mõelda. Jah, lastega koos reisides vajanuksime 7-kohalist S-MAXi – kas teadsite, et Mondeo ja S-MAX jagavad sama põhja? Aga see oli nädalavahetus vaid meile neljale. Niisiis…
[dropcap]DISAIN [/dropcap]Mondeo tegi autotootmises lahti selle otsa, kus luukpära meenutab rohkem kupeed – teine, kel see silmamoondus väga hästi õnnestunud, on uus Škoda Superb. Lisaks kupeelikule välisjoonele on Mondeol ka selgelt eristuv ninajoon. Või õigemini nina, mis vägisi meenutab Aston Martinit või kunagist Norma lasteautot.
Sedaani puhul on esimene sõna, mis meelde tuleb, “soliidne” ja teine “aerodünaamiline”. Üldmulje on lihtsalt ilus. Universaalkerega Mondeo paistab linnapildis kohe päris kindlasti silma, selle taguots on lihtsalt lahedalt omanäoline välja kukkunud.
Natuke mõjutab välist muljet värv – luukpära paitab silma musta ja tumesinisena, universaalkerega Mondeole näib sobivat pärlmuttervalge. Aga meil testida olnud pärlal sedaanil pole tegelikult ka midagi viga. Seda enam, et me rõõmsa reisiseltskonna mõlemad meespooled sobivad rooli nagu valatult. Nii soliidne!
[dropcap]RUUM [/dropcap]Jaa, seda jagub. Nelja inimese nädalavahetuse igaks-ilmaks-valmis-olla-riidekraam, kaamerad, binoklid ja matkavarustus läksid siuh-säuh pagasiruumi ära. Midagi ei jäänud laokile!
Tagareas on ruumi nii, et istu või alati. Mugav on ka. Ainus, mis häirib, on tagumise rea kliimaseade, mis aeg-ajalt kuumahoogude käes kannatab ja siis lõdisema kukub. Kahjuks seda tagant ise reguleerida ei saa, tuleb loota juhi headusele.
Esireas võib kah enam-vähem pikkupidi istuda, jätkub jalgadele, jätkub kerele ruumi. Istmed on konkreetsed ja mugavad, toetavad külgi ja selga. Sättida saab igas suunas. Lisavarustusena saab tellida isegi mudimisfunktsiooni.
Panipaikadega on nagu igas teises, tänapäeva moodsas autos. Neid võiks olla rohkem. Aga eks siis tule põrandale poetada ja loota, et kiirendusel kallis vara istme alla peitu ei veere.
Tagaistmel saab sõitjate kinnihoidmiseks tellida Titanium varustusele lisaks õhkpadjaga turvavööd – midagi, mida enne pole selle klassi autodes olnud ja mis pandi Mondeosse, et natukenegi kompenseerida kohutavat hilinemist.
[dropcap]MÜRA [/dropcap]Mondeo on tõesti vaikne. Eelmise põlvkonnaga võrreldes on rohkem heli summutavaid materjale ja kasutusel on uudne Integral Link-tagavedrustus. Tee- ja tuulemüra ei jõua sõitjateni. Mondeo on välisilmast isoleeritud sedavõrd, et kannatab võrdlust luksklassi sõidukitega.
[dropcap]JUHI TÖÖKOHT [/dropcap]See näeb üldjoontes edev välja. Keskkonsool on kaasaegselt kaarjas – taas üks interjöör, mille kohta disainerid ütlevad, et nüüd on nagu lennukis. Hea meelega kuulaks, mida ütlevad päris piloodid… Kas neil on näiteks masseeriv iste? Mondeol on, lisavarustuses.
Digitaalsed näidikud on kenad värvilised ja ööpimeduses ei häiri silma. Midagi nende graafikas siiski vihjab, et tegu on kaks aastat pikisilmi oodatud isendiga. Infolustiväli on küll oluliselt parem senisest, aga konkurentidega võrreldes kohmakam ja aeglasem. Ja see mürkrohelise üledoos tulukestes on tüütav.
[dropcap]TURVALISUS [/dropcap]Turvalisus on üha rohkem argument, mille põhjal inimene ostuotsuse langetab. 2015. aastal eeldatakse, et autol on peal parkimisassistendid, tahavaatekaamera, kokkupõrkeohtu vähendavad abilised, reahoidja, püsikiirushoidik jne jne. Nimekiri on pikeneb sedamööda, kuidas konkurendid üksteist üle trumbata püüavad.
Ma ei peatu pikalt kõikidel vidinatel, mis Mondeol peal on. Uudisena leiab autost kokkupõrke ennetussüsteemi ja jalakäija tuvastuse. Lisavarustusena saab tellida adaptiivse püsikiirushoidja, sõidusuunda järgivad leed-esituled, juba mainitud õhkpadjaga turvavööd jpm. Kõik, mida lühidalt on vaja teada – Mondeo liigub ennetava turvalisuse suunas, kasutades saadaolevaid innovaatilisi tehnilisi lahendusi.
[dropcap]VIDINAD [/dropcap]Naisterahvana rõõmustan ma iseparkimisvidinate (Active Park Assist with Perpendicular Parking ja Park-Out Assist, Side Parking Aid) üle. See käib nii: litsud vastavat nuppu ja auto hakkab ümbrusest otsima sobiva suurusega parkimiskohta.
Parkimiskoht võib olla teega paralleelne, aga miks mitte ka risti. Nüüd roolib Mondeo end parkimispaika ja pärast aitab välja sõita ning hoiatab manööverdamisel ohu eest ümberringi. Lihtne. Kuidas nad seda teevad, ma ei tea. Ja polegi vaja teada. Töötab!
Kaitseks innuka lapse eest, kes kipub lapsevanema eemalolekul rooli ronima, on Mondeo välja mõelnud vidina, nimega Minu Võti (MyKey).
Põhimõtteliselt saab võtme seadistada nii, et see piirab sõidukiiruse (30km/h, jah… näiteks), ei lülita sisse helisüsteemi kui kellelgi on turvavöö kinnitamata, blokib sissetulevad telefonikõned ja teeb palju muud, toredat pahandust. Mulle piisanuks ka, et auto lihtsalt ei käivitu, kui keegi teine rooli ronib. Aga las olla nii.
Proovimata jäi meil SYNC 2, mis ingliskeelse häälkäskluse peale oskab valida nii sõbra telefoninumbri, juhatada sind lähimasse bensiinijaama kui sättida kliimaseadme temperatuuri.
Kuigi ma kahtlustan, et kliimaseade, mis tagaistujad kuuma- ja külmahoogude käes kannatama pani, reageeris juhi eestikeelsele jutule kiusamisega, ei saa ma seda tõestada. Mõni asi peabki jääma saladuseks.
[dropcap]VARUSTUS [/dropcap]Varustustasemeid on kaks: Trend ja Titanium. Nende kohta saab lähemalt uurida Ford Mondeo lehelt.
Minu arvates on Trendis kellasid ja vilesid juba nii mitu, et silme eest võtab kirjuks ja vähemalt esialgu ei oska küll midagi lisaks tahta.
Aga kui Titaniumi lähemalt uurida, eriti kui alustada hinnavahest, mis on vaid 2100 eurot, siis tahaks ju küll sportlikke istmeid ja lähitulede automaatset ümberlülitust… ja mis sinna kõik pakutakse. Ja siis on muidugi veel üks nimekiri lisavarustust, mida saab juurde tellida vastavalt vajadusele ja rahakotile.
[dropcap]JÕUALLIKAD [/dropcap]Mootorivaliku üksikasjad leiab taas Mondeo lehelt. Diislisõpradele on kaks mootorit pakkuda: 1.6 TDCi ja 2.0 TDCi turbodiislid; bensiinijoojad saavad valida 1.0, 1.5 ja 2.0 Ecoboost vahel.
Liitrine bensukas välja arvata, saab teistele jõuallikatele juurde võtta ka automaatkasti, 2.0 TDCi puhul PowerShift 6-käigulise topeltsiduriga automaatkasti, teiste puhul tavalise, kah kuuekäigulise. Kellele meeldib roolilt käike vahetada, siis see võimalus on Mondeo automaatkasti puhul ka olemas.
[dropcap]SÕIDUOMADUSED [/dropcap]Meie käsutuses oli 1,5-liitrise EcoBoost mootoriga, täisvarustuses Mondeo. Kui ma enda kohta saan öelda, et vahet pole, millega sõidan – istun rooli ja läksime (enamasti!), siis Riho lähenes asjale talle omase kirgliku põhjalikkusega. Tegi ülevaatuse, tutvus nupumajanduse ja infoplahvatusega, sättis roolid istmed täpselt paika ja… küsis, “Kus see võti käib?”
Paari tunniga kehastus Eesti üks ägedamaid dokumentaliste tava-autokasutajast tõeliseks asjahuviliseks. Kui jätta kõrvale hääljuhtimine, mille kasutamise võimalus ajas meid lihtsalt itsitama ja arutlema eestlaste inglise keele aktsendi üle, siis kogu ülejäänud stuff sai tõega proovile pandud.
Juhtus nii, et meespere sõitis seekord soliidselt, kiirustamata. Mina mitte, ausalt. Aga Mondeole sobis kõik. Üks asi, mis natuke häiris, oli lubatud “peenhäälestatud” tagavedrustus. Kurvides kippus see häälestus sõitjaid laisalt loksutama, justkui “läbi vajudes”. Ei olnud üleliia mõnus.
Ma vastan küsimatagi, et muidugi meeldiks mulle rohkem Fordi diisel – mahe müraja, mil on pööret ja väänet. EcoBoost on – nagu nimigi ütleb, mõeldud rahulikuks ja viisakaks sõiduks. Kütusekulu saime kolme päeva peale 6 liitri kanti 100 km kohta. Enamus sõidust oli maanteel ja külavaheteedel. Linnas näitas keskmiseks 7,5 ja rohkem.
Ärge võtke neid numbreid tõe pähe, sest tegelikku kütusekulu mõjutavad sõiduviis, ilmastikuolud, teekate, mootori läbisõit ja tuhat muud pisiasja. Kõige rohkem ikkagi see lüli, mis rooli ja juhiistme vahel sitsib ja pedaale litsub.
Fordi mootorid, nii turbodiislid kui EcoBoost bensukad, on muuseas, väga head. EcoBoost sari on järjest nokkinud väga olulisi rahvusvahelisi võite, diislitel on peal DPF-osakeste filter. Kui need jõuallikad algosakesteks lahti lammutada, leiab sealt rohkelt manti nimega innovatsioon. Aga sellest üks teine kord.
[dropcap]PIMEDA-JA LIBEDASÕIT[/dropcap] Esindusest välja sõites pani müügijuht mulle südamele, et ilmtingimata prooviksime järgi automaatselt lülituvad tuled ja pimedasõidu. Läks nii, et samal õhtul kukkus temperatuur miinusesse ja saime kätte nii musta jää kui läbitungimatu udu.
Taas kord sattus roolis olema Riho ning eesistmel tema kõrval minu abikaasa Erik. Riho juhtis Mondeo absoluutse kindlusega üle jääviirgude ning tuled murdsid rahulikult läbi udu nii, et Erik kõrvalt kommenteeris: “Mul polegi prille vaja…”
Pimedas sõit sujub Mondeoga tõesti suurepäraselt, automaatsed leedid ei närvitse, vaid hindavad olukorda adekvaatselt; udus süttisid kordamööda, vastavalt tee kaldele ja kurvi suunale ka kurvituled ning paksus udus oli tee kenasti valgustatud.
Kolme päeva jooksul saime korra ka vihma, siiski ei jäänud auto öösilmad hätta. Suurepärane sooritus, täiesti võrreldav viimati kogetud Cadillac Escalade tuledevihu tööga, mis samuti oli absoluutselt super.
[dropcap]HIND[/dropcap] Mondeot on kolmes kerevariandis: luukpära, sedaan ja universaalkerega. Kõige odavam variant on 1-liitrise EcoBoost mootoriga, 6-käigulise käsikastiga, Trend-varustuses luukpära.
Selle hind algab 22 100 eurost. Kõige kallim on 180-hobujõulise 2-liitrise turbodiisliga, PowerShift käigukastiga nõudmisel nelikveoline Titanium-varustuses luukpära. Selle auto hind hakkab ronima 30 100 eurost alates.
Pole kõige odavam, aga pole ka kõige pöörasem. Mondeo hinnad on võrreldavad ühe suurema konkurendi, VW Passati omadega, küll aga ei ole võrreldav varustustasemete baasnimekiri, mis on kõvasti Mondeo kasuks kaldu.
Müügiosakonna sõnul lähevadki kaubaks äärmused: kõige odavam ja kõige vägevam. Mondeo taset arvestades ütleksin, et palju rohkem võiks kaubaks minna. Ja kui, siis ka sealt keskelt.
[dropcap]ÜLALPIDAMISKULUD [/dropcap]Mondeot loetakse hooldusvajaduse vähesuse tõttu vastupidavaks ja pika ekspluatatsiooniajaga autoks.
Tehase poolt kehtib uuele Mondeole 3 aastat garantiid või kuni 100 000 km läbisõidupiirangut. Kolme aasta jooksul tuleb kokku arvestada orienteeruvalt 700-eurose korraliste hoolduste kuluga (iga 20 000 km tagant või 1 kord aastas).
Mõistlik on autot ostma hakates küsida kohe pakkumine hooldustele – mida, millal ja mis hinnaga kindlastti tehakse; millised tüüpilised lisakulud võivad ette tulla jm.
[dropcap]KONKURENDID [/dropcap]Juba nimetatud Volkswagen Passat, Škoda Superb, aga tasub vaadata ka uut Toyota Avensist. Võimalikud valikud samas segmendis ka Kia Optima, Hyundai i40, BMW 3-seeria jt.
Vaata lisa Mondeo kohta esinduse lehelt
Vaata müügiesinduste aadresse
Vaata Mondeo foorumist kasutajate kommentaare
- DISAIN6,8
- KVALITEET7,5
- JUHI TÖÖKOHT7
- INFOLUSTIVÄLI6,8
- RUUMIKUS7
- SÕIDUVÕIMEKUS7
- PIMEDA-JA LIBEDASÕIT8,5
- HIND6
- ÜLALPIDAMISKULUD7
- ATRAKTIIVSUS JÄRELTURUL6,5
- LAPSESÕBRALIKKUS7
- ACCELERISTA FAKTOR7