Kui paljud teavad, et kõikide krossoverite esiema, Nissan Qashqai on oma nime saanud Z̄āgrose mägedes elanud samanimelise nomaadide hõimu järgi? Eestlaste soontes voolab metsarahva veri, ehk just seepärast on Qashqai nii pop? Ühel sombusel talvepäeval pakkisime taevasinise auto ja sõitsime Muraste Looduskooli, et kohtuda päris maalastega.
Eestimaal matkamiseks ei ole tegelikult maasturilaadset vaja – sohu ja rappa minek käib mööda laudteed, metsa alla autoga keeramine pole lubatud, rannaäärde sõitmine ammugi mitte. Sel ajal, kui inimeseloom loodusega sõbraks püüab saada, seisavad neljarattalised viisakalt parklas või eemal teepervel.
Samas, kui kord on välja mõeldud auto, mil on kõrgem kliirens ja juhi istekoht seatud nii, et liiklusest hea ülevaade olemas – siis miks mitte kujutleda end sellega seiklemas? Tänapäeval kõik… kujutlevad. Linnapilt ainult pargimaasturitest ju koosnebki.
Aga on ainult üks, mis saab öelda “ma olin esimene”. Sestap otsustaski Tuul, et viib oma sõbrad esimest korda Muraste Looduskooli selle esimesega, Qashqai linnamaasturiga. Valiku kriteeriumiks ei saanud mitte ainult värv, ehkki taevasinine mõjub ühtlase halli taustal ergastavalt vaid ruumikus ja mugavus.
KUHU PANNA VIIS SÕITJAT JA METSARETKE TAVAAR?
Ehkki oleme Nissan Qashqai varasemalt väga erinevates olukordades proovile pannud, ei ole nii mastaapset pakkimist pidanud varasemalt korraldama: 20 matkalise söök, jook, toidunõud, soojad riided ja -jalanõud, tekid püstkojas allalaotamiseks ning kõige tippu 2 hiiglamõõtu kringlit…
Vajaliku varustuse hunnikut auto kõrval kerkimas nähes tuli hirm, et peame edasi-tagasi sõitma kaks korda – ehk siis 57 km sinna ja tagasi ja uuesti. Hirm oli asjatu, kõik mahtus. Ning sõitjateruumis sai viis inimest end mugavalt sisse seada.
Qashqaiga sõita on nagu… Qashqaiga sõita. Rahulik, vaikne, pehme, stabiilne. Ja mis tore, ei tule pähegi, et peaks kiirust ületama, sest ühena vähestest autodest on sel peal “kaamerakõll” ehk lähenevast kiiruskaamerast teavitamine.
Muraste Looduskooli viib tee läbi Tabasalu ja Muraste uusasumite. Tuhandete inimeste jaoks on see rahulik elukeskkond, ning maanteel kiirusekiusatust tundvate liiklejate jaoks on teekünnised ja kiiruskaamerad igati hea korralekutsumise vahend. “Gling-gling” kostub päris tihti.
MURASTE LOODUSKOOL
Me valisime oma retkesihtkohaks Muraste looduskooli. Ennekõike põhjusel, et loodusemees Val Rajasaar tegi meie seltskonna jaoks terve päeva vabaks ja tuli ise näitama ja jutustama, mis toimub metsas siis kui loodus magab.
Teisalt- looduskool on Tallinnale nii lähedal, ja lisaks toredatele inimestele on siin võimalus matkata ja siis püstkojas harjutada lõkketegemist ja elaval tulel teed keeta ja süüa teha. Suur tiipii mahutab 30 inimest kohe kindlasti, ja ka talvel ei ole selles külm.
Matkatiiru võib teha pikema või lühema. Meie jalutasime metsas kaks tundi, aga oleks tahtnud rohkemgi. Pärast oli mõnus püstkojas vorste ja vahukomme grillida, kringlit süüa ja muljeid vahetada. Lihtne ja ilus elu, arvasid kõik.
MÄRKA LIHTSAT ILU
Ehkki kalendri järgi peaks sügis ammu oma asjadega tegelema, on Muraste Looduskooli ümbritsev aed täis värve ja õisi. Kui tihti teie jalutamas käite ja märkate lihtsalt ilu enda ümber?
Oranžid astelpajumarjad kiiguvad raagus okstel kevadeni. Plusskraadis talveilm meelitab õitsema lumeroosi ja säästab aedastreid.
Pihlakamarjad, kolletunud lehed, üksik sibulasarikas keset peenart – see kõik on puhas rõõm elust enesest. Kui sa ise ei oska märgata või ei märka otsida, siis just on õige aeg Murastesse tulla ja paluda siinsetel toredatel looduseinimestel omale looduse raamatu lugemist õpetada.
VÕLUMETS LOODUSKAITSEALAL
Muraste Looduskool asub Suurupi poolsaarel Muraste mõisapargis. Siinne loodus pakub huvilisele vaid mõnetunnise jalgsimatka jooksul võimalust näha kümneid maastikutüüpe ja tutvuda nende asukatega.
Muraste mõisapark on looduskaitse all. Läheduses asuvad Muraste Looduskaitseala ja Vääna ning Rannamõisa maastikukaitsealad; loomisel on Suurupi ja Sõrve looduskaitsealad.
Ranniku läheduses leidub mitmekesine valik erakordselt vaheldusrikkaid looduslikke kooslusi. Selline rikkus niivõrd pealinna ligiduses on määratu aare, mis ettevaatlikul ja oskuslikul kasutamisel võimaldab Looduse Raamatut süvenenult lugeda.
Suurupi poolsaarel on palju vanu külasid, mõisaid ja majakaid. Sajandivanuse Peeter Suure Merekindluse varemed ja raudteetammid on peitunud aegade ja looduse varju, kuid sellistena siiani märgatavad.
Vanad raudteetammid läbivad soid ja rabasid ning annavad loodushuvilistele võimaluse vaikseid paiku vargsi külastada. Rannikul on hea jälgida lindude rännet; ainulaadne liivakivikaridega rannikumeri pakub võimalusi mere-elustiku tundmaõppimiseks otse rannikul või põlvekõrguses vees.
TUUL: ÕUES ON TORE
Muraste Looduskool oli Tuule mõte. “See, mis toimub õues, on alati põnev. Ma jäin meie retkega väga rahule. Eriti tore, et Val tuli ise meiega metsa ja jutustas nii palju lugusid. Ja pärast oli ülimõnus püstkojas lõkke ääres vahukomme grillida ja teed juua.”
“Kõik mu sõbrad mahtusid ühekorraga ära, nende isad-emad ka. Ja see ei olnud mingi niisama sünnapidu kuskil batuudikeskuses vaid päris matk päris looduses, kus kõik said olla värskes õhus ja õppida uusi asju looduse kohta.”
ÕHTUL PIMEDAS KENASTI KOJU
Huvitav, kui Qashqai oskaks rääkida, kas ta siis muljetaks meie matkaseltskonnaga kaasa? Õhtul, kui õues juba pime oli, pakkisime oma seltskonna tagasi autosse ja keerasime nina kodu poole.
Qashqaiga on turvaline sõita ka pimedal ajal – kõrgemas, N-Connecta varustuses autol on peal automaatsed kaug- ja lähituled, püsikiirushoidja, vihmaanduriga klaasipuhastid, liiklusmärkide tuvastamine, rajalt kaldumise hoiatus, jalakäija tuvastus koos hädapidurdusega jpm.
Juhi ülesandeks on iste ja peeglid õigesse asendisse seada, sõitjatel kinnitada turvavöö, nupp alla vajutada, käik sisse, ja sõita. Muretu, muretu elu. Kohe näha, et sündinud nomaad ja hingesugulane, eks?
Vaata Muraste Looduskooli kohta lähemalt siit
Loe Nissan Qashqai kohta lähemalt siit
Tekst: Ylle Rajasaar ja Tuul Sikk. Pildid: Ylle Rajasaar
