EsmaspÀev, 15. juuli 2024
Toyota Corolla on maailma populaarseim automudel
150 riigis on mĂŒĂŒdud ĂŒle 44 miljoni auto
PÀrast 50 aastat jÀÀb Corolla mudeli algsele DNA-le truuks

2016 mĂ€rgib Toyota Corolla jaoks jĂ€rjekordset suurt teetĂ€hist – maailma populaarseim auto tĂ€histab oma 50. sĂŒnnipĂ€eva. KĂ”ige esimest Toyota Corollat esitleti 1966. aastal Jaapanis. Kahe erineva kerega (kahe- ja neljaukseline sedaan ning kaheukseline universaal) Corolla oli loodud “rahvaautoks”, kuid sellegipoolest oli see ĂŒlihea koostekvaliteedi ja kĂŒllusliku varustusega, mis oli omasem pigem kĂ”rgema klassi autodele.

Sellel oli pÔrandale paigutatud kÀigukang, mis tol ajal oli mÀrkimisvÀÀrne. Eraldi korvistmed pakkusid tugevalt polsterdatud tuge kÔrvalistujale, samas kui tagaiste oli nii ruumikas ja mugav, et seda vÔrreldi elutoadiivaniga. Kuigi auto klassifitseeriti kompaktautoks, jÀttis selle tÔstetud katus salongist mulje kui erakordselt ruumikast.

Tuletatud ladinakeelsest vĂ€ljendist “lilledest kroon” (eesti keeles mugavamalt “lillepĂ€rg”) valiti nimi “Corolla” lootuses, et auto Ă”itseb sĂ”idukiturul. Ja just seda see tegigi: kolme aasta jooksul sai esimese pĂ”lvkonna Corollast enimmĂŒĂŒdud auto Jaapanis, ja mĂŒĂŒk levis kiiresti teistesse riikidesse ĂŒle maailma.

Klientide tagasiside sĂŒgav analĂŒĂŒs ja sellega arvestamine on iga jĂ€rgmise Corolla-pĂ”lvkonna arendamisel olulisel kohal. Selle tulemusel on Toyota esimese Corolla loomise taga olnud filosoofiat arendanud – ĂŒlimalt kvaliteetne, kestev ja usaldusvÀÀrne (QDR) auto – koos otsustavusega ĂŒletada klientide ootusi igas tagasisides vĂ€ljatoodud vĂ”tmevaldkonnas.

Selle tulemuseks on uus Corolla – auto, mis oma pideva arenguga ja globaalse kliendibaasi mitmekĂŒlgsete vajaduse rahuldamiseks looduna on selgelt pĂ€rinud Corolla 50-aastase DNA. Sellel on mĂ”juv vĂ€lisdisain, tugev fookus tunnetuslikul kvaliteedil, ruumikas salong ja kĂ”rgema taseme tehnoloogiline- ja turvavarustus.

EnnekĂ”ike on uus Corolla rajatud mudeli legendaasele QDR-le – kvaliteeti on tunduvalt edendatud igas disaini ja ehituse aspektis, jÀÀdes sealjuures igal turul ĂŒle maailma ÀÀrmiselt heasse hinna ja kvaliteedi suhtesse. Pidevalt areneva Corolla 50-aastane ajalugu, mis on tĂ€is nĂ€iteid tehnoloogia- ja kvaliteediparandusest, on sĂŒmboliks Toyota jĂ€tkuvatele pingutustele mĂ”ista klientide vajadusi ja ehitada veelgi paremaid autosid.

16 tehases ĂŒle maailma on toodetud ĂŒle 44 miljoni auto

1966. aasta novembris avas Toyota uue tehase Takaokas, Aichi maakonnas, mis oli mÔeldud vaid Corolla tootmiseks. Kaks aastat hiljem algas regioonispetsiifilistele sÔidukitele suunatud rÔhuga tootmine Austraalias ja Malaisias.

Aastatel 1965-1968 suutis Toyota oma aastast tootmist rohkem kui kahekordistada – 480 000 pealt 1,1 miljoni sĂ”idukini, mis andis tunnistust Corolla olulise panuse kohta ettevĂ”tte kasvu.

Euroopas esitleti Corollat 1967. aasta aprillis. Tootmine Euroopas algas Toyota Motor Manufacturing Turkey nime kandvas tehases Sakaryas, TĂŒrgis seitsmenda mudelipĂ”lvkonnaga 1994. aastal, jĂ€tkudes ka 8. ja 9 pĂ”lvkonna vĂ€ltel ning naastes 2013. aastal Corolla 11. pĂ”lvkonnaga.

Corolla eksportimine PĂ”hja-Ameerikasse algas 1968. aastal ja varajane mĂŒĂŒgiedu sel turul aitas ĂŒlemaailmse miljoni mĂŒĂŒdud autoni jĂ”uda kĂ”igest neli aastat pĂ€rast lansseerimist.

1997. aastal sai Corollast maailma populaarseim auto, mille mĂŒĂŒk ĂŒletas ĂŒlemaailmselt 22,65 miljonit autot. 2013. aastaks oli Corollat ĂŒle maailma mĂŒĂŒdud juba 40 miljonit.

Praegu toodetakse autot 16 tehases ĂŒle maailma ning mĂŒĂŒdud on ĂŒle 44 miljoni auto, tehes Corollast iga viienda Toyota 79-aastase ajaloo jooksul mĂŒĂŒdud auto. Alates 2002. aastast on igal aastal mĂŒĂŒdud ĂŒle miljoni auto. Eelmisel aastal mĂŒĂŒdi rohkem kui 150 riigis iga pĂ€ev kokku 3 670 Corollat.

[dropcap]1. pÔlvkonna Corolla (1966-1970)[/dropcap]

gen1-1966

Corolla ehk “lilledest kroon” nĂ€gi ilmavalgust 1966. aastal. Arendusjuhi Tatsuo Hasegawa kĂ€e all soovisid Corolla disainerid vĂ”ita laiema avalikkuse sĂŒdant. Peamine pĂ”himĂ”te oli luua Corolla, mis on nii vĂ€limuselt kui tunnetuselt sportlik.

Seda revolutsioonilist uut autot pakuti erinevate keretĂŒĂŒpidega ja sellel oli palju uusi tehnoloogiaid, mida Jaapani turul veel nĂ€htud ei oldud, nagu nĂ€iteks MacPhersoni vedrustus ja neljakĂ€iguline kĂ€igukast. Mudelivalik koosnes kaheukselisest sedaanist, neljaukselisest sedaanist ja kaheukselisest universaalist.

[dropcap]2. pÔlvkonna Corolla (1970-1974)[/dropcap]

gen-02-1970

Kui esimese pĂ”lvkonna Corolla tootmine hakkas lĂ”ppema, pidid insenerid ja disainerid oma edukale eelkĂ€ijale vÀÀrilise jĂ€reltulija ehitama. Aastal, mil ehitati miljones Corolla, pidi see uus mudel olema “tĂ€iesti uus Corolla”.

Kui vĂ€lisdisain arenes Ă”rnalt kumerate pinnajoonteni, tegi kapoti all suurem lehtvedrustus paremaks sĂ”idumugavuse ja vedrustuse. 1972. aastal laienes mudelivalik kupee esitlemisega nelja keretĂŒĂŒbini. Oma tunnustatud 2T-G mootoriga sai Corolla Levin sportautolembeliste valikuks.

[dropcap]3. pÔlvkonna Corolla (1974-1979)[/dropcap]

gen-03-1974

1974, kuhu Corolla sĂŒndis, osutus keeruliseks aastaks. Ranged heitgaasinormid tĂ€hendasid, et mootorid ja vĂ€ljalaskesĂŒsteemid pidid saama tĂ€iendusi, et uus mudel saaks mĂŒĂŒgiloa. Selle tulemusel sai Toyotast tĂ€naseni kasutatavate katalĂŒĂŒsmuundurite arenduse pioneer.

See puhtam, tĂ”husam Corolla sai kasu ka teisest moodsast eelisest – tuuletunnelist – ja sellest mĂ”jutatud vĂ€lisdisaini muudatused viisid parema aerodĂŒnaamikani. Sees paranesid salongi kvaliteet ja ergonoomika koos Corollaga, tekitades mulje kĂ”rgema hinnaklassi sĂ”idukist.

[dropcap]4. pÔlvkonna Corolla (1979-1983)[/dropcap]

gen-04-1979

1979. aastaks oli Jaapani majandus lĂ€binud jĂ€rjekordse naftakriisi ja taas tĂ”usuteel. Selle uuenenud optimismiga tuli neljanda pĂ”lvkonna Corolla maailmalavale. See oli ĂŒmber kujundatud luksuslikuks, ent ökonoomseks pereautoks, mil ĂŒleĂŒldiselt vĂ€ga hea sooritusvĂ”ime kasutajate mitmekĂŒlgsetele vajadustele vastamiseks.

Kuna aerodĂŒnaamika sai sĂ”idukite ehitamisel ĂŒha tĂ€htsamaks, veetis uus Corolla ĂŒle 400 tunni tuuletunnelis. Et vĂ€ltida radikaalset disaini ja tunnetuse muutust kasvavalt lojaalse austajaskonna jaoks, arenes Corolla sujuvalt kandilisema, teravamate joontega disaini suunas. Pinna all pakkus lisamugavust ja -stabiilsust uus neljahoovaline spiraalvedrustus ja keskkonnateemalisele survele vastuseks tutvustati uut 1,8-liitrist diiselmootorit.

[dropcap]5. pÔlvkonna Corolla (1983-1987)[/dropcap]

gen 5-1983

Arendusjuht Fumio Agetsuma seadis eesmÀrgiks teha viienda pÔlvkonna Corollast nii uuenduslik auto kui vÔimalik, vÀites, et see peaks tÀhendama lÀbimurdeid igas valdkonnas, nagu algne Corolla oli teinud. See uus mudel oli esimene, mille ehitusel kasutati arvuti abi, sÀÀstes aega ja ressursse mootori ja kere loomisel.

Oma kaldus ninaga ja ĂŒmara kiilukujuga oli see uus auto esimene, millel vedasid esirattad – tĂ”eline vĂ€ljakutse inseneridele. Tagaveolised kupeemudelid rĂ”hutasid sportlikke sĂ”iduomadusi, kasutades kas 1,5- vĂ”i 1,6-liitriseid pikimootoreid. See viimane variant, mida tihti nimetati Hachi-Roku (ehk jaapani keeles “8-6”) viidates selle ĆĄassiikoodile AE86, oli viimane FR-kĂ€iguosaga Corolla.

Oma arvukate vĂ”idusĂ”idu- ja ralliĂ”nnestumistega, rÀÀkimata juhtrollist drifrispordi populariseerimisel, on see mudel saanud ĂŒheks moodsa Toyota ajaloo hinnatumaks ja ikoonilisemaks sĂ”idukiks.

[dropcap]6. pÔlvkonna Corolla (1987-1991)[/dropcap]

gen 6 - 1987

Aasta oli 1987 ja vĂ”tmesĂ”na uue Corolla arendamisel oli kvaliteet – nii auto tunnetuse juures kui selles, milliseks see omanike enesetunde teeb. Inseneridele oli kriitilise tĂ€htsusega, et see uus auto mitte ainult ei rahuldaks omanikke, vaid rÔÔmustaks neid veelgi parema kvaliteediga.

Auto tĂ€iustamiseks pakuti vĂ€lja ĂŒle 2000 muudatuse, alates mĂŒra vĂ€hendamisest lĂ”petades armatuurlaua ja lĂŒlitite materjali vahetusega. See pidi olema sinnamaani kĂ”ige kvaliteetsem Corolla.

[dropcap]7. pÔlvkonna Corolla (1991-1995)[/dropcap]

gen 7 - 1991

1991. aastal jĂ”udis kĂ€tte aeg seitsmenda pĂ”lvkonna Corolla jaoks. See arendati vĂ€lja, rĂ”hutades karismat ja personaalsust kolme pĂ”hiteema ĂŒmber – stiilsus disainis, sĂ”idutunnetus ning turvalisus ja usaldusvÀÀrsus. Keskendudes olulistele pisidetailidele ja rikkalikule ruumile pere jaoks, proovisid insenerid samal ajal luua autot, mis pakuks suuremat omanikurahulolu ja rohkem mĂ€lestusi kvaliteetsest ajast koos Corolla ja perega.

[dropcap]8. pÔlvkonna Corolla (1995-2000)[/dropcap]

gen 8 - 1995

1995. aasta oli keskkonna- ja majandusteemaliste kaalutluste aeg, ja seda eriti kaheksanda pĂ”lvkonna Corolla loojatele. Kodumaa loiu majanduse taustal asus arendusmeeskond looma autot, mida tarbijad nĂ”udsid – sellist, mis vĂ€hendas mĂ”ju planeedile ja oli tĂ”husam ja odavam omada ja ĂŒleval pidada.

Ja just seda nad said – auto, mis ĂŒletas pĂ”lvkondi ja rahvusi, saades mĂŒĂŒduimaks autoks Jaapanis ning vĂ€hendades sellega auto ĂŒlalpidamiskulusid ja pakkudes omanikele turvalisemat, vaiksemat ja kvaliteetsemat kompaktautot.

[dropcap]9. pÔlvkonna Corolla (2000-2006)[/dropcap]

gen-09-2000

2000. aasta tĂ”i endaga kaasa Corolla ĂŒheksanda pĂ”lvkonna ja esmakordselt Euroopas tehtud disaini. Ülesandeks minevikuga lĂ”pparve tegemine ja 21. sajandiks standardite seadmine, loodi see uus mudel otsast peale, mĂ”eldes taskukohasusele.

Koos kasutuslihtsuse ja usaldusvÀÀrsusega olid selle iseloomulikeks joonteks kÔrgema hinnaklassi vÀÀriline kÔrgetasemeline iseviimistlus ja mugavus.

[dropcap]10. pÔlvkonna Corolla (2006-2013)[/dropcap]

gen-10-2006

2006. aastal möödus Corolla loos oluline teetĂ€his – auto tĂ€histas Jaapanis mĂŒĂŒgiletuleku 40. aastapĂ€eva. KĂŒmnenda pĂ”lvkonnaga kaasnes uus disainisuund. Selle mudeli arendusjuht Soichiro Okudaira vĂ”ttis sihiks teha uuest mudelist tĂ”epoolest ĂŒlemaailmse perspektiivi ja ulatusega auto.

DĂŒnaamilise jĂ”udluse osas vĂ”eti aluseks Euroopa parimad, samas kui kasutuslihtsus ja ruumikus pidi vastama PĂ”hja-Ameerika turule. Arenduse ajal töötasid insenerid nö viie minuti mulje reegli jĂ€rgi, mille kohaselt kliendid peaksid uue mudeli kvaliteeti tunnetama oma esimese sĂ”idu viie minuti jooksul.

[dropcap]11. pÔlvkonna Corolla (alates 2013)[/dropcap]

gen-11-2016

2013. aasta tĂ”i pauguga kaasa ĂŒheteistkĂŒmnenda pĂ”lvkonna Corolla – Toyota mudel tĂ€histas “maailma enimmĂŒĂŒduima auto” tiitli saamist. Rohkem kui 50 aasta jooksul on mĂŒĂŒdud ĂŒle 44 miljoni Corolla ning uusima mudeli lansseerimine tĂ”i klientideni uue mĂ”juva vĂ€lisdisaini, tugeva rĂ”huasetuse tunnetatavale kvaliteedile ja kĂ”rgema taseme tehnoloogia- ja turvavarustuse. Ikoon kavatseb veel kaua elada.

Allikas ja meedia: Tootja

KOMMENTEERI SIIN