Väljaandes Atmospheric Chemistry and Physics avaldatud artiklist selgub, et lennuliikluse mõju kliimasoojenemisele on kaks korda suurem kui seni CO2 heitmete põhjal arvutatud. Kliimasoojenemist põhjustavad ka lennukite tekitatavad “sabad” ehk kiudpilved.
Kondensatsioonijooned ehk need valged jutid, mida lennukid taevasse joonistavad, hajuvad paari tunniga, ent nende mõju atmosfäärile on üllatuslikult suuremgi kui paljuräägitud CO2 heitmetel.
Aastaid on vandenõuteoreetikud rääkinud keemiapilvedest, mida lennukitest taevasse külvatakse ning nende mõjust inimese tervisele ja keskkonnale.
Loomulikult ei ole mingeid keemiapilvi olemas, aga päris süütukesed lainerite kondensjoomid ka ei ole, nagu selgub saksa teadlaste värskest uuringust.
Nimelt tekivad lennukite “sabadest” joonpilved, ladina keeles [wiki base=”ET”]Cirrus tractus[/wiki] (lühendatult Ci tractus või Ci trac) ehk Cirrus aviaticus (Ci aviaticus) pilved, mis moodustavad omaette kiudpilvede alamliigi.
Cirrus aviaticus moodustub siis, kui lennuki heitgaasides sisalduvate tahmaosakeste pinnale kondenseerub veeaur, mis seejärel jäätub. Selle tulemusena tekivadki kiudpilved – samasugused, nagu need muudelgi põhjustel moodustuvad.
Kiudpilved peegeldavad päikese- ja soojuskiirgust nii ülalt kui ka altpoolt. Ülaltpoolt peegeldavad joonpilved päikesekiirguse tagasi kosmosesse, tulemuseks on maapinda jahutav efekt.
Alaosalt maapinnale tagasi peegelduval soojuskiirgusel on aga maapinda soojendav mõju. Soojendav mõju on aga jahutavast oluliselt suurem.
Võrdlev uuring andis ehmatava tulemuse
Saksa teadlased, kes hindasid lennuliikluse soojendavat mõju kliimale ja avaldasid vastavasisulise uurimistöö kohta teadusartikli väljaandes Atmospheric Chemistry and Physics, olid tulemustest üllatunud.
Uuringus võrreldi 2050. aasta tõenäolise lennuliikluse mõju 2006. aasta andmetega, kusjuures arvesse võeti lisaks CO2 heitmetele ka kondensatsioonijoonte efekt.
Aluseks võeti prognoos, mille kohaselt ajavahemikus 2006 – 2050 kasvab lennuliiklus neli korda. Analüüsis võeti arvesse ka lendude geograafiline paiknemine, lennukõrgused ja juba muutunud kliima mõju.
Teadlaste hinnangul kasvab kondensatsioonijoonte mõju kliima soojenemisele väärtuselt 50 mW/m2 aastal 2006 kuni 160 mW/m2 aastaks 2050. CO2 mõju suureneb vastavalt 24 mW/m2 – 84 mW/m2.
Kui lennukite kütusetõhusus oluliselt kasvab ja tahmaheitmete kogus väheneb, võivad vastavad numbrid veidi paraneda: kondensatsioonijoonte mõju jääks sel juhul 140 mW/m2 ja CO2-l 60 mW/m2. Selgi juhul on tegu suure kasvuga.
Keegi ei räägi, sest keegi ei tea
Teadurid peavad probleemiks seda, et lennukite kondensatsioonijoonte mõjust kliimasoojenemisele enamasti ei räägita, kuigi nende mõju on suurem kui süsinikdioksiidil.
Samuti ei võeti kuigi tõsiselt juttu selle kohta, et lennuliikluse pidevat kasvu oleks vaja pärssida. Juba praegu näeme, kuidas sektori plahvatuslik kasv on kaasa toonud ummikuid ja kasvatanud heitmekoguseid.
Siiski ei ole kõik päris üheselt selge. Hinnangud kondensatsioonijoonte mõju osas võivad olla ülepaisutatud, ent mõnedel andmetel võivad need olla lausa 70% ulatuses alahindavad ja sel juhul on probleem oluliselt suurem.
Kui võtta arvesse ka kondensatsioonijooned, mille tulemusena tekivad joonpilved, mis soojuse maale tagasi peegeldavad, põhjustab lennuliiklus umbes 5% kogu kliimasoojenemisest.
Tsirruspilvede negatiivse mõju osatähtsus suureneb edaspidi ka põhjusel, et muudes valdkondades, näiteks elektritootmises suudetakse heitmeid vähendada ja vähesaastavad tehnoloogiad on üpris kaugele arenenud.
Pisut lohutab see, et lisanduvad kondensatsioonijooned vähendavad looduslike kiudpilvede teket, sidudes endaga vett, mis muidu läheks pilvede moodustumiseks. See vähendab kondensatsioonijoonte soojendavat mõju isegi 20% võrra.
Uuringust tegi kokkuvõtte Lena Murd. Kaanepilt: Ylle Tampere
