Materjaliteadlane Marek Strandberg väidab, et juba täna oleks võimalik kogu planeedil ära lõpetada fossiilkütuste kasutamine ja asendada need vesinikkütusega. Piisaks, kui rajada üks 1,9 miljoni km2 suurune päikesepark. Strandbergi arvutused põhinevad Eesti oludel ja olemasolevatel tehnoloogiatel.
Materjaliteadlane ja visionäär Marek Strandberg koos loodusteadlase Katrin Idlaga on koostamas võimalikku majandusliku ja tehnologilse ümberkorralduse mudelit, mis võimaldaks Eestis ja Euroopas ja miks mitte kogu maailmas üle minna taastuvenergiale ja keskkonnasäästlikele lahendustele.
Inimkond on oma energiamajanduse üles ehitanud taastumatutele loodusressurssidele: “Usun, et iga mõtlev inimene saab aru, et peamine probleem, mis haakub fossiilkütuste kasutamisega, pole seotud ainult CO2-ga, mis nende kütuste energiaks muutmisel (oksüdeerimisel) moodustub. Peamine probleem on hoopiski, et sel moel saadud energia kulutamine on nõrgestanud Maal oleva elu tasakaalumehanisme.”
Inimkond kasutab aastas energiaallikaid ja kütuseid sellises koguses, et kui neid ühtlaselt 24/7 aasta vältel muundada, oleks energeetiliseks koguvõimuseks ca 15 TW.
Inimkond on end nurka värvinud
Ja kuigi paljud tahaksid uskuda, et kusagil on olemas nn väljaspoolsed lahendused, siis looduse jaoks on piir saavutatud. Uus nn tasakaalukoht võib olla leitav, aga see ei pruugi sobida inimesele, st me sureme välja.
“Kui aus olla, siis on inimkond värvinud end omapärasel moel nurka – nimelt, kui me oma tegevuses ei oleks nii ulatuslikul moel kahjustanud muid ökosüsteeme, siis ehk tõesti näeksime, kuidas liigset süsihappegaasi fotosünteesil atmosfäärist korjataks. Aga me ei näe.” tõdeb teadlane.
Kaks faktorit koos (ja ilmselt täiesti eristamatult täna) on tekitanud olukorra, kus inimtekkeline kliimamuutus –ja ka elustiku muutus – on nähtavad, kuid nende mõjusid täna enam lahku lüüa ei saagi.
“Isegi suurimatele skeptikutele hakkab kohale jõudma asjaolu, et elu Maal mitte ei lase end pillutada Päikesel siia sinna vaid toimib pigem homoöstaasi nimel, et päikeseenergia meid võimalikult vähe mõjutaks. Elusaine askeldab Maal, et kliima oleks stabiilne. Välja arvatud inimkond.”
10-15 aastat uute energiaallikateni
Strandbergi ja Idla hinnangul on inimkond oma tehnoloogiliste ning majanduslike oskustega suuteline umbes 10-15 aastaga viima tänased süsinikupõhised energiatehnoloogiad kasutusest välja ja asendama uutega.
“Aga see tähendab seda, et muuta tuleb ka viise, kuidas selle puhta ja süsinikuvaba energiaga ringi käiakse. See tähendab ulatuslikke muutusi transpordis, ehituses, asjade valmistasmises, tarbimises laiemalt ja ka toidutootmises ning selleski, mida ja kui palju me sööme,” selgitab Marek Strandberg.
Küsimus on lihtne: mis meist saab, kui loobume kogu senisest energiamajandusest? Kogu inimkond planeedil Maa, siin ja praegu? Meile jäävad alles puhta energia allikad. Need on täna juba olemas ja need tuleb võtta kasutusele.
Päikesest vesinikku saaks juba praegu
Selleks, et toota Päikesest elektrit ja sellest omakorda vesinikkütust, mis suudaks asendada kogu kasutusel oleva fossiilkütuse, on vaja tänaste tehnoloogiate juures rajada Maale 1,9 mln km2 suurune päikesepark.
See rahuldaks inimkonna energianälja päeval ja öösel, suvel ja talvel. Päikesepark vastaks vajadusele, toota aastas ca 132 000 TWh tunni ulatuses kütuseid. Selline päikesepark moodustaks kogu maismaast vaid 1,2%.
Võrdluseks: põllumajandusmaade all on planeedi maismaas 149 miljonist km2-st 40%. Hinnanguliselt 3/4 ehk kolmveerand kogu põllumaast kasutatakse selleks, et kasvatada toitu loomadele, kes hiljem tapetakse ja ära süüakse ning järjest rohkem kasutatakse maad, et toota biokütuseid ja palmiõli.
Miks just nii suur päikesepark?
Kogu Maakera praeguse kütusevajadust rahuldava päikesepargi suurust on võimalik arvutada olemasolevate täna kasutuses olevatelt tehnoloogiate põhjal ning Eesti olusid arvestades:
“See rehkendus on selline: 1 MW päikesejõujaam toodab aastas nii palju elektrit meie laiuskraadil, et sellest saab vett elektrolüüsides toota 10 tonni vesinikku ja seda rõhul 700-800 atm,” selgitab Marek Strandberg.
Ühe tonni vesiniku energiasisaldus on 40 MWh, ehk ligi neli korda rohkem kui bensiinil. 1 kg vesinikuga saab kütuseleementidega autoga läbi sõita 100-130 km.
1 m2 päikesepaneelide maksimumvõimuseks meie oludes on 185 W/m2 juhul kui need asuvad maapinnal ja kõik nurgad ja teeninduskäigud on juba sisse arvestatud.
Kuhu päikesepark rajada?
Strandbergile kaasamõtlejad on pakkunud hiidpargi rajamiseks välja kõrbealad, ent teadlase arvates tuleks paneelid panna pigem põldude asemele ja lisaks linnadesse, teede ja vee kohale.
Võrdlusena toob ta, et kui tapetud organutanide ja laastatud vihmametsa asemele istutatud palmimetsast saab 4-5 tonni õli hektarilt aastas, siis päikesepaneelidega kaetud 1 ha põldu toodab meie oludes nii palju elektrit, et sellest saab toota aastas 17 tonni vesinikku.
Nagu öeldud, erinevad tonni õli ja tonni vesiniku energiasisaldused 3,6 korda. Päikeseelekter ja vesinik on Eestis hektari maa peal võimelised tootma 12,5 korda rohkem energiat kui Borneo saare palmiistandused.
Rapsijuttu siinkohal ajada on üna kohatu, sest rapsiõli saagis on 750 kg ja 1000 kg vahel hektari kohta aastas. Kusjuures keegi ju täpselt ei tea, kui palju fossiilseid kütuseid kulub kütuste, väetiste ja kemikaalide näol selle hektari harimiseks.
See teadmine seab küsimuse, miks me toodame vedelkütustele biolisandeid nii röövellikul moel? Aga nii see kui ka toidu ise kasvatamine näiteks linnades on juba järgmise loo teemad.
Marek Strandberg kutsub kõiki julgelt kaasa mõtlema ja arvamust avaldama. Seda saab teha näiteks tema FB konto avalike postituste all.
Eestis biokütuste tootmise mõttekuse üle oleme varasemalt arutlenud siin
