Neljapäev, 25. aprill 2024
Täna ma oleksin tahtnud, et mu autol oleks olnud kaamera. Oleksin võtnud selle video ja pannud kõigile vaatamiseks, ja kõik saaksid oma silmaga vaadata, kui kaugelt nemad jalakäijat näevad. Üks helkurilugu, millest õppida.

Õhtul, kella viie ajal koju sõites avanes mulle maanteel umbes selline pilt. Ainult et vihma sadas ja vastutulevad autod olid lähemal. Jalakäijat vasakul teeservas näete?

Mina lõpuks nägin. Ma võin ainult loota, et vastutulevad autojuhid nägid varem. Miks ta just seal kõndis, ma ei tea. Paarikümne meetri kaugusel oli kergliiklustee. Võib-olla ta ei tahtnud mingil põhjusel sinna minna. Aga ilmselgelt polnud tal helkurit.

[dropcap]![/dropcap] Vaatamata sellele, et jalakäija näeb tuledega autot juba kaugelt, eraldab autojuht ilma helkuri või muu valgusallikata jalakäijat lähitulede valgusvihus alles 30-meetri kauguselt.

[dropcap]![/dropcap] 90 km/h liikuva auto peatumisteekond on aga vähemalt kaks korda pikem ja sellepärast ei suuda juht ootamatult nähtavale ilmunud jalakäijale otsasõitu vältida. Korralik helkur on auto lähitulede valguses nähtav juba 130 – 150 meetri kauguselt ning annab autojuhile piisavalt aega, et sõitu aeglustada ja mööduda jalakäijast ohutult.

Sellel teelõigul oli lubatud kiirus 70 km/h ehk 19,4 m/s. Ükskõik, kuidas arvutada või kui head pidurid autol oleks, on pärast reageerimiseks kulunud sekundit allesjäänud 10,6 meetrit liiga vähe, et 70 km/h pealt seisma jääda. Seega kui see jalakäija oleks olnud minu teepoolel, ei oleks seda postitust olemas. Samuti oleks päris mitme inimese elu jäädavalt muutunud.

Alati soovitatakse valida teeoludele sobiv kiirus. See on väga õige ja kasulik soovitus, aga kõiki riske see paraku ei maanda. Vihmasel teekattel oleks 30 meetriga peatumiseks sobiv sõidukiirus umbes 40 km/h. Kindlasti on ka see kiirus teatud oludes õigustatud, kuid laupäeva õhtul poest koju sõites on vähe inimesi, kes igaks juhuks maanteel 40 km/h sõidavad.

Öeldakse, et õnnetus ei hüüa tulles. See õnnetus tuleb aga pasunakoori ja tantsutüdrukutega, et meil kõigil oleks võimalik oma lähedastele veel kord üle korrata – kandke helkurit.

Allikas: Maanteeamet

blank

Maarja ütleb enda kohta: "Elan ja hingan bensiini, gigabaite ja kõike nendega seotut. Kui ei tea, siis uurin välja ja kui ei oska, siis õpin." Maarja on Accelerista uudistetoimetuse juhataja ning vilunud testisõitja. Kapott avaneb iseenesest ja mootor laotab end Maarja ette vabatahtlikult laiali: ei ühtki saladust, mida Maarja ei teaks!

KOMMENTEERI SIIN