AOC on monitoriturul juba üpris tugevalt kanda kinnitanud, kuid ka mänguaksessuaarid nagu hiired ja klaviatuurid on praeguseks väga heal tasemel.
Seekord võtsin testida hiire Agon AGM600 ja monitori AG274QG. Kui esimene on mõistliku hinna ja väga oma käe järgi sätitavate funktsioonidega mängurihiir, siis teine on juba oma segmendis arvestatava hinnaga kõrge värskendussageduse ja QHD resolutsiooniga mängumonitor. Alustame hiirest.
AGM600 tundub olevat tugevalt inspireeritud Logitech G502X-ist, kuid pakub raha eest paremat väärtust. Kogu hiire potantsiaali saavutamiseks tuleb alla tirida G-Menu tarkvara, kust saab muuta kõike alates nuppudest ja eri profiilidest kuni vilkuva valguseni välja.
Agoni kõrgema riiuli mängurihiire puhul hakkab esimesena silma (ja loomulikult kätte) suurepärane kuju. Mõlemal pool hiire külgedel on mõnus haakuv materjal, et see käest ei libiseks. Pöidla alt leiab kolm nuppu, mis on kõik loomulikult programmeeritavad. Tõsi, see kolmas nupp nõuab veidi venitamist, et kogu pöidla otsaga sellele ulatuda – ja mul ei ole just lühikesed sõrmed. Karbist välja võttes on selle nupu funktsioon tundlikkust tõsta, et näiteks FPS-ides paremini snaipriga sihtida. Kui aga arvate, et leiate sellele parema rakenduse – tehtav!
Lisaks pöidla kohal olevatele on vasaku hiireklahvi kõrval veel kaks nuppu, lisaks rulliku all veel kaks. Kõik need on mugavad kasutada ja käe sisse harjutada ning G-Menu kasutades leiab funktsioone lisaks mängimisele ka veebilehitseja ja multimeedia jaoks, soovi korral saab määrata otseteid millele iganes alates kalkulaatorist kuni lemmikmängudeni.
Hiir ise kaalub 115 grammi, mis on näiteks eelnevalt testitud 58-grammisest GM510 hiirest pea täpselt kaks korda raskem, kuid see ei ole halb asi – FPS-e mängides testisin mõlemat ja eelistan täpsuse tõttu igatahes raskemat hiirt. Tundlikkuse saab valida vahemikus 200-16 000 DPI ning G-Menu kasutades luua ka kaks eri profiili, kus saad 50 DPI täpsusega valida, mis tundlikkusastmete vahel hiirenuppudega valid. Profiilide vahel saab valida nii tarkvaras kui ka hiire all olevat profiilinuppu kasutades, tundlikkuse nupud on “tehaseseades” rulliku all.
Kiirelt ka nuppude lülititest – need pärinevad Kailh’ilt ja kannatavad enne väsimist vähemalt 80 miljonit klikki. Paneme selle perspektiivi – keskmised mängijad võivad päevas teha umbes 5000 vasakklikki. See tähendaks igapäevase kasutuse juures pea 44-aastast eluiga, ja seda kõige kasutatumale nupule!
Vaatame ka teist äärmust – tegin kiire 60-sekundilise klikkimistesti ja sain tulemuseks täpselt 400 klikki ehk 6,6666666 klikki sekundis. 24/7 sellise tempoga jätkates saaks 80 miljonit klikki täis 139 päevaga. Päris suur väljakutse!
RGB osas on hiirel nii särav logo, tundlikkuse astet tähistav tuluke rulliku all kui ka pikk helendav joon hiire all. Ka nende värvi saab loomulikult sättida ja panna näiteks oma klaviatuuri või muude aksessuaaridega “ühte hingama”. Siin pole midagi üllatavat, RGB on tänapäevase mängurikraami või ja leib – kui neid funktsioone pole, oled sa eikeegi.
Lõpetuseks olulised numbrid ja featuurid – 10 programmeeritavat nuppu, juhtmega, 115 grammi (juhtmega 146), Pixart PWM3389 sensor, 1000 Hz, 16 000 DPI, 400 IPS, kuni 50 G kiirendust, 80 miljonit klikki, soovituslik jaehind 54,90 €.
Logitechi samaväärse hiire eest tuleb olenevalt poest välja käia vähemalt 10-30 (juhtmega) ja kuni 110 (juhtmevaba) eurot rohkem. Kas see on seda väärt? Tõenäoliselt mitte, sest ainukeseks veaks võib lugeda põhinuppude sõrmejäljemagnetluse, mis on sama ka Logitechi puhul.
AG274QG – ülikiire värskendussagedus ja selge pilt korraliku hinnalipiku eest
See monitor ei ole kindlasti eelarvesõbralik ning on mõeldud olema korralik tööriist e-spordimaastikul. Eelnevalt olen arvustanud selle monitori “väikevenda” AG254FG-d, millel väiksem ja väiksema resolutsiooniga ekraan, ent seevastu lausa 360 Hz värskendussagedus. Viimase puhul oli minu jaoks suurimaks miinuseks ekraani mõõt ja resolutsioon – ja 274QG parandab need.
Siinkohal hoopis alustangi olulistest numbritest: 240 Hz, 27 tolli, 2560×1440 pikslit, 1 ms GtG, IPS-paneel, heledus kuni 450 nitti, WLED taustavalgus, VESA sertifikaadiga HDR 600, vaatamisnurk 178/178 kraadi, kaks sisseehitatud 5-vatist kõlarit, 2x HDMI, 2x DisplayPort 1.4, soovituslik jaehind 999 €.
Pakendatud on see samamoodi nagu eelnevalt arvustatu ning kaasa pandud ka samasugune varjestav äär, mille soovi korral ekraanile kinnitada saab. Monitori jalg on tummine, kuid võtab laual üpris palju ruumi. Samas seadistatavust on igal teljel – päripäeva keerates saab monitori isegi vertikaalseks sättida.
Välimuselt on tegu tüüpilise punamusta mänguridisainiga, millele lisatud ka sätitav RGB. See käib jällegi kõige mugavamalt läbi G-Menu tarkvara. Monitori katsudes ja tõstes tundub see tummine, kuid ekraani tagaküljelt leitav üksik nupp mõjub ülejäänud tervikut arvestades karjuva säästulahendusena.
Nuppudest rääkides – kõiki seadeid saab muuta kas sellestsamast nupust monitoril või kaasa pandud pulti kasutades, kuid sellel on üks suur miinus. Iga liigutuse jaoks peab nuppu vajutama, all hoidmine ei toimi. Millegi 0-100% peale sättimine võtab seega 100 individuaalset klikki! Ja siis on veel 40-450 nitti heledust… See mõjub läbi mõtlemata ja testimata lahendusena.
Samas on kiiduväärne lähenemine eredusele – seda saab tavapärase protsendi asemel sättida nittides, minimaalne väärtus on 40 ja maksimaalne 450, HDR-i kasutades on tipuks mõõdetud lausa 690 nitti. HDR-i kasutamine tahab pisut seadistamist, et silmad ei satuks operatsioonisüsteemist mängu kolides maksimaalse eredusrünnaku alla.
Värskendussageduse overdrive režiimist rääkides kehtib sama mis 254FG puhul – vana hea “UFO-testi” põhjal on nõrgim seade parim, keskmine ja tugev overdrive põhjustavad väga palju inverse ghosting‘ut. Kui keegi peaks mingil põhjusel tahtma seda monitori 120 Hz seades kasutada, on aga mõistlik overdrive üldse välja lülitada – sel sagedusel teeb see kõik hägusemaks.
Miinus, mis on täiesti subjektiivne – kuna olen jõudnud nõgusa monitoriga ära harjuda, mõjus lame paneel… väga lamedalt. Nii mängides kui töötades tekkis illusioon, et monitori servad kaarduvad lausa minust eemale – ja see hävitas igasuguse mängudesse sisse elamise kogemuse. Kui te aga ei ole end nõgusa monitoriga ära hellitanud, on see kriitika asjatu.
Muus osas aga on tegu väga hea mängurimonitoriga, mille lubatud parameetrid on iseseisvad testijad üksipulgi läbi proovinud, mõõtnud ja tuvastanud, et kuskil numbritega petta ei püüta. Ainukeseks küsimärgiks jääbki kõrge hind – näiteks lähim konkurent (mis kasutab suure tõenäosusega täpselt sama IPS-paneeli) Alienware AW2721D maksab kuni 200 € vähem. Samas leiab seda väga pinnapealselt otsides ka kallimalt kui AG274QG-d, seega võib nad enam-vähem samasse hinnaklassi paigutada.
Samas puuduvad Alienware’il sisseehitatud kõlarid (kuigi ükski mängur neid suure tõenäosusega vajalikuks ei peagi) ja võimalus mugavalt värvid sRGB värviruumi peale sättida. AOC monitoril käib see ühe menüüklikiga ja ei mõjuta mingeid muid seadeid. AOC pakub lisaks ka Nvidia Reflex Latency Analyserit – kuid kellele see oluline pole, peab otsustama disaini ja rahakoti järgi.
Fotod: autor, AOC Agon
