Viimasel ajal on meedias korduvalt tähelepanu juhitud murettekitavale tõsiasjale, et Eesti inseneridepõud on jõudmas kriitilise piirini. Sellises olukorras ei saa ühtki tehnikahuvilist tulevikutalenti raisku lasta.
Kuidas toetada gümnaasiumiõpilase tehnikahuvi ja millest panna talle kokku praktiline tööriistakast esimesteks katsetusteks elektroonika vallas, räägib Tallinna Tehnikaülikooli (TalTech) vilistlane ja mitmekülgse töökogemusega elektroonikainsener Indrek Keskküla.
Juba lapsepõlvest tehnikamaailma vastu sügavat huvi tundnud Indrek Keskküla on lõpetanud elektroonika ja kommunikatsiooni eriala TalTechis ning töötanud insenerina pea kümme aastat nii suures elektroonikafirmas, oma start-upis kui ka nüüd asjade interneti ja autonoomsete süsteemide arendusettevõttes Krakul.
Tippinsenerist kolme lapse isa toonitab, et noore tehnikahuvi suunamisega tasub olla mõõdukas ja mänguline. “Julgen oma kogemusele toetudes öelda, et laps tegeleb oma tehnikahuviga ka ilma vanemate aktiivse toe ja julgustamiseta. On oluline meeles pidada, et lapsele on see mäng ja ta tegeleb sellega ainult siis, kui see on lõbus ja huvitav. Nii et eelkõige tuleb anda vabadust,” ütleb Indrek Keskküla ja lisab, et toetus võib vabalt piirduda temaatiliste jõulu- ja sünnipäevakingitustega.
Lisaks tasub tema sõnul tehnikahuvilisele noorele pakkuda osalemist robootika- ja elektroonika ringides, mis nii mõnegi lasteaia või kooli juures tegutsevad. “Juhendajatel on tihti kaasas põnevaid vahendeid, millega eksperimenteerida ja ka sotsiaalne aspekt on siin oluline,” ütleb ta. “Kindlasti tasub veidi oodata ka vanade raadiote, puldiautode ja arvutite väljaviskamisega, kui need katki lähevad. Lapsele võib olla väga huvitav neid juppideks võtta ja sinna sisse vaadata,” lisab insener.
“Kindlasti ei tasuks lapselt oodata projektide elluviimist või muid sääraseid liigseid ambitsioone. Ma pigem isegi hoiataksin, et kui lapsevanem liialt innukalt last tegevustesse hakkab suruma, võib efekt olla soovitule hoopis vastupidine,” ütleb Keskküla.
Olulisim tööriist elektrooniku tööriistakastis on multimeeter
Üheks praktiliseks võimaluseks oma lapse tehnikahuvi toetada on panna talle kokku tööriistakast, mis sisaldab algajale sobivaid elektroonikavahendeid, millest kõige olulisem on multimeeter. “Multimeeter on tööriist, mille põhifunktsioonid on pinge, voolu ja takistuse mõõtmine. See on ainus praktiline viis, et tuvastada need elektroonika põhisuurused, läbi mille avaneb kõige olulisem suhe – Ohmi seadus,” selgitab elektroonikainsener.
Kui multimeeter on olemas, on suuresti võimalik edasi minna ilma täiendavate tööriistadeta, vaid kuluvahendeid kasutades. “Kui aga on soov ühenduste tegemine mugavamaks muuta, siis kulub kindlasti ära ka makettlaud ja sinna juurde kuuluvad juhtmed. See on vedruklemmide ridadega ühendusplaat, kuhu juhtmeid sisse torgates saab nende vahel ühendusi luua. Nii saab kiiresti midagi kokku laduda selleks, et proovida mingi seade või skeem tööle panna,” ütleb Keskküla.
Kui noorel on huvi ka programmeerimise vastu, soovitab Indrek Keskküla ka mikroarvutit Arduino, sest see on tööriist, millega saab väikese vaevaga palju tulemust. “Arduinoga on programmeerimine väga lihtsaks tehtud ja tema kohta leiab hulgaliselt juhendeid nii eesti kui inglise keeles. Seadme kasutamine nõuab küll veidi ka programmeerimist, kuid see on elektrooniku tegevuses tavaline,” ütleb insener.
Kõige mugavamalt leiab kõik need vahendid spetsiaalsest elektroonikapoest Oomipood, millel on esindusi üle Eesti ja mille veebipoest saab mugavalt ka pakiautomaati tellida.
Hea esimene projekt on näiteks isetehtud taskulamp
Elektroonikainsener juhib tähelepanu, et lapsele ei ole tavaliselt niivõrd oluline füüsika põhimõtete uurimine, kuivõrd ise millegi vahva valmis ehitamine. “Mäletan oma põhikooliajast, kui vägevad olid füüsikatunnid, kus sai patareist, lülitist ja elektripirnist vooluahelaid ehitada. Näiteks oleks omatehtud taskulamp hea esimene projekt, mis lisaks ehitamisrõõmule leiab loodetavasti hiljem ka praktilist kasutamist,” toob ta ühe näite algajale elektroonikule jõukohasest katsetusest.
Millegi keerulisema, näiteks raadiovastuvõtja või süntesaatori ehitamiseks on müügil üsna lai valik elektroonikakonstruktoreid, kus on juba kõik vajalikud juhendid ja komponendid kaasas. Insener soovitab enne nende soetamist testida, kas lapsel ikka on püsivust need ehitused käsile võtta. “Soovitaksin seda hinnata legode toel. Kui lapsel on püsivust ja distsipliini lego juhendi järgi kokku panna, saab ta tõenäoliselt ka konstruktoriga hakkama,” ütleb ta.
“Siit edasi tulevad juba need kõige vägevamad – droonid ja raadio teel juhitavad sõidukid. Tehnikahuvilisele on eriti paeluvad need keerulisemad, millel ise mootoreid, tiivikuid, veermikku ja sidesüsteeme vahetada saab,” ütleb insener ja lisab, et sageli kipuvad need seadmed kiiresti lagunema. “Lapse motivatsioon mänguga jätkata võib panna ta remondiga tegelema ja see on väga hea praktika tehnikavalda sisenemiseks,” rõhutab Keskküla.
Praktilisi soovitusi ja asjalikku usaldusväärset infot iseseisvaks katsetamiseks leiab elektroonikahuviline noor internetist küllaga ja seda eriti inglise keeles. “Ühte kindlat kanalit ma välja tuua ei oska, küll aga soovitaksin õpetada oma lapsed internetiotsingut kasutama. See on piiramatu ressurss ja eriti alustajale olulised küsimused on seal mitmeid kordi vastatud,” ütleb insener.
Leiutaja hingega noortele, kellele meeldib ise oma kätega midagi põnevat luua, soovitab elektroonikainsener gümnaasiumi lõpusirgel piiluda näiteks TalTechi riistvara ja programmeerimise bakalaureuse õppekavva. “Tehnikamaailm on pidevas muutumises ja arengus ning inseneritöö ei lõppe kunagi otsa. Tugev inseneriharidus annab tulevikuks väga head karjäärivõimalused ja loob eeldused olla ise maailmamuutvate tehnoloogiliste lahenduste loojaks,” ütleb Keskküla kokkuvõtteks.
Fotod: Arno Mikkor, TalTech
