Tänapäeval on enamusel meist kasutusel video- ja helisalvestusvõimekusega nutiseade, olgu see siis telefon, süle- või tahvelarvuti. Filmi- või helilõiku salvestades tuleb aga teada ning ka järgida andmekaitse reegleid. Palusime Andmekaitse inspektsiooni spetsialistidel selgitada, millised on nuhvliga salvestamisel kohustused ja õigused.
Sotsiaalmeediasse laetakse iga päev üles loendamatul hulgal video- ja helisalvestisi ning veebikonstaablitel ja õiguskaitsjatel tuleb sellega seoses järjest sagedamini tegeleda ka isikuandmete ebaseaduslikku levitamist puudutavate küsimustega. Mõistlik oleks nutiseadme kasutajal lugeda läbi Isikuandmete kaitse seadus, milles on “puust ja punaseks” kirjeldatud, millised andmed on tundlikud, mida ei tohiks omaniku loata levitada.
Heli salvestamine ei ole alati nähtav
Nuhvliga filmimine või pildistamine on üldiselt nähtav tegevus, ja reeglite meeldetuletamine teatris või kinos on pigem tavaline. Heli saab salvestada aga ka nii, et seade on näiteks taskus ja läheduses viibijatel ei olegi aimu, et keegi privaatset vestlust talletab. Keskendumegi allpool helisalvestiste eripäradele.
Nuhvlitele pakutakse mitmeid äppe, mis võimaldavad automaatset helisalvestust: telefonikõned, läbi rakenduste tehtud kõned, ruumis peetud vestlused saab kõik paari nupuvajutusega jäädvustada. Kas salvestusäppe üldse võib laadida seadmesse?
Ükski seadus ei reguleeri konkreetselt, kas selline äpp võib olla või mitte. Andmekaitse reeglid ei kohaldu, kui inimene kasutab teiste isikuandmeid kitsalt isiklikuks otstarbeks – ehk hoiab neid kitsalt oma valduses, jagab kõige lähema pereringiga.
Küll aga tuleks iga sellise äpi kasutajal uurida, kas ja mida äpp ise kõnesalvestistega edasi teeb. Kui selgub et äpp kasutab ka salvestisi, laeb need kuskile “pilve”, siis on võimalik, et kasutaja ja tema vestluspartneri kõne ja isikuandmed võivad olla kättesaadavad kolmandatele isikutele – see väljub juba isikliku otstarbe erandist ja kohalduvad ka andmekaitsereeglid.
Kui rakendus ei säilita salvestisi oma “pilves”, tuleb üle vaadata seadme(te) ja andmete säilitamise keskkonna seaded ja tagada nende turvalisus – kui salvestised “jalutama” lähevad, on kuri karjas. Internetihügieen pole pelgalt sõnakõlks.
Millisel otstarbel võib salvestisi kasutada eraisik? Milliseid reegleid peab ta kõne salvestamisel täitma (sõltumata kas telefonikõne või avalik ruum, näiteks koosolek)?
Isiklikul kodusel otstarbel nii, et ta salvestist väljaspoole kitsast pereringi ei edasta on lubatud taasesitamine. Kui laiemal otstarbel, peab selleks olema õiguslik alus.
Näiteks oma õiguste kaitseks kasutamisel saab kaaluda õigustatud huvi alust – eeldusel, et salvestatud kõne kasutamise eesmärk on kaalukam kui vestluspartneri õigus eraelupuutumatusele.
Andmekaitse reeglite vaatest ei ole vahet, kus kõne salvestati. Hääl on igal juhul isikuanne, mille töötlemisele kohalduvad andmekaitsereeglid.
Eetilisest vaatest on muidugi suur vahe, kas salvestati salaja kellegagi peetud privaatset telefonikõnet või kõigile nähtavalt avalikku koosolekut.
Kui tundub, et peaks salvestama
Elus võib ette tulla olukordi, kus tundubki, et toimuva talletamine on hädavajalik hilisemaks juhtunu tõestamiseks või ka enesekaitseks. Näiteks töökius, pidev ahistav käitumine mõne isiku poolt, isegi toksiline suhe. Millised on sel juhul teise osapoole teadmata salvestaja õigused ja kohustused ja kus jookseb õigustatud huvi piir?
Karistusseadustik tunneb eelkõige hädakaitse mõistet, mis tähendab vahetu ründe tõrjumist. Enesekaitset ei ole täpsemalt mujal reguleeritud. Riigikohus on oma õiguste kaitseks salvestamist analüüsinud lahendis nr. 3-17-842.
Punkt 24: Vestluse salajane salvestamine ja salvestise levitamine on vestlusest osavõtjate jaoks ebameeldiv ning tekitab tunde, et nende usaldust on kuritarvitatud (…). Tööalaste kokkusaamiste salajane salvestamine on üldjuhul taunitav ja ebaeetiline ning saab olla põhjendatud vaid tõsistel motiividel.
Millised on tagajärjed eksimise korral?
AKI tegevus on suunatud eelkõige isikuandmete töötlemise nõuete rikkumisele – ehk kui keegi avaldab kuskil teise inimese isikuandmeid ilma õigusliku aluseta, teeb AKI ettekirjutuse avalikustamise lõpetamiseks.
Näiteks kui Youtube-i pannakse salajane kõnesalvestis – sellisel juhul on see piiramatule ringile kättesaadav ja võimatu on kontrollida, millisel eesmärgil seda edasi kasutatakse.
Kui salvestist kasutatakse enda õiguste kaitseks politseis või kohtus, siis AKI-l on õigus kontrollida, kas selle kohtule esitamine oli põhjendatud või mitte, kuid praktikas selliseid olukordi ette pole tulnud.
Tegelikult otsustab ikkagi kohus ise, kas tõendina esitatud salvestus on lubatav tõend ning kas kohus sellele otsust langetades ka tugineb.
Kuna töökiusamine on sageli varjatud iseloomuga, võib olla keeruline seda tõendada. (…) Kui enne salvestamist küsida selleks nõusolekut, võivad vestluses osalejad teadlikult vältida töökiusamisele viitavaid sõnakasutusi. (RK 3-17-842/p.21)
Eraldi reeglid ajakirjanikele ja kunstnikele
Ajakirjanik peab lähtuma isikuandmete kaitse seaduse §-st 4 ja ajakirjanduseetika põhimõtetest. Ajakirjanik võib öeldu salvestada kui täidab kõiki reegleid, ja on olemas ülekaalukas avalik huvi. Ajakirjanik peab kindlasti end tutvustama ja ütlema, et on ajakirjanik, samuti kus lugu avaldatakse või miks vestlus toimub.
Kunstilistel eesmärkidel “juhuslike” või ka teadlikult kuid teise osapoole nõusolekuta salvestatud materjale ei keelata kasutada kui sealt on eemaldatud kõik tuvastamist võimaldavad elemendid. Näiteks hääl, kõnestiil, ka nimed, konkreetsed olukorrad. Kõik, mis võib vihjata konkreetsele isikule.
Kui kedagi ei ole võimalik salvestise alusel tuvastada pole tegemist isikuandmetega ning andmekaitse reeglid ei kohaldu.
Kui keegi siiski on tuvastatav, siis isikuandmete kaitse seaduse §-s 5 on olemas erand kasutada nõusolekuta isikuandmeid akadeemilise, kunstilise ja kirjandusliku eneseväljenduse tarbeks, kui see inimest ülemääraselt ei kahjusta.
Seega. tasuks kõigil, kel on kavas teha kõrget kunsti, segaduste ja eksimise vältimiseks viia end seadusega ja ka valdkonna kohtulahenditega kurssi. Tülikas ja aeganõudev, kuid edaspidiseid karisid vältida aitav tegevus.
Kaanepilt: Unsplash
