Veebilehel Have I Been Pwned? on igaühel võimalik kiirelt kontrollida, kas sotsiaalmeedia kontole, e-mailile või internetilehele on keegi proovinud sisse häkkida. Võimalik on oma andmeid kontrollida ka kasutajanime-põhiselt. Anname 6 nõuannet, kuidas oma kontosid kaitsta pahalaste eest.
Andmeleketele keskenduva Have I Been Pwned netilehe omanik Troy Hunt andis Twitteris teada, et toimunud on tohutu andmeleke – hinnanguliselt on kokku lekkinud 773 miljonit e-postiaadressi ja üle 21 miljoni parooli.
Kõige lihtsam viis kohe kontrollida, kas su kontode andmed, veebilehe sisu või kasutajanimega seotud teave, on sisestada aadressid lehele Have I Been Pwned? ning tellida sealt ühtlasi teavitus puhuks, kui nuhid su netivaranduse kallale kipuvad.
Detsembris Eestit tabanud paroolide leket tuleb võtta tõsiselt. Isegi kui sa täna ei leia oma kontot lahtimurtute seast, võib see ikkagi olla pahalaste kätte sattunud ning andmed voolavad internetti mõne aja pärast. Paroolide vahetamine võtab, olenevalt kontode kogusest, tund-kaks. Mõistlik on see aeg leida.
NUTIKAD NÕUANDED, KUIDAS MITTE SAADA HÄKITUD
2017. aastal läbi viidud uuringu kohaselt on 18 protsenti eestlastest oma kaaslase telefonis nuhkinud. Peale koduste spioonide mõtlevad internetis liikuvad pahalased andmetele ligipääsemiseks välja järjest nutikamaid skeeme.
1. Vaheta kord kuus paroole
Kui mõne olulisema konto kasutajanimi ja parool peaksid lekkima, siis võid jääda ilma nii oma rahast kui isiklikest materjalidest.
Kui paroolide meelespidamine tundub keeruline, siis on olemas paroolihaldamise tarkvarad nagu LastPass ja KeePass. Need lahendused aitavad turvalisi paroole regulaarselt luua ja meeles pidada.
2. Kontrolli kontol ja seadmes toimuvat
[wiki base=”EN”]Facebook[/wiki]il, [wiki base=”EN”]Twitter[/wiki]il ja Google’il on võimalused hiljutiste kontoga seotud toimingute kontrollimiseks. Turvaseadete alt näeb loetelu viimastest sisselogimiskordadest ja seadmetest, millega kontole on sisenetud.
Lisaks näeb sealt, millistel rakendustel on õigus teie konto infot kasutada ning neid õigusi saab ka piirata. Sotsiaalmeediakontodelt saab tellida SMSi või e-posti teel hoiatusteateid, kui keegi tundmatu proovib kontole siseneda või kui sisselogimiseks kasutatakse uut seadet.
3. Kontrolli salvestatud rakenduste õigusi
Nii [wiki]Google Play[/wiki]’s kui ka App Store’is on välja toodud, millisele infole äpp ligipääsu küsib. Tasub olla tähelepanelik, kui näiteks taskulambi-rakendus küsib ligipääsu teie kontaktidele, sest aeg-ajalt satub rakendusepoodi ka nuhkvaraäppe.
Eriti hoolikas tuleb olla kolmandate tootjate rakendustega, mis ei ole saadaval ametlikes rakendusepoodides.[wiki base=”EN”]Android[/wiki]i seadmes tuleb rakenduste õiguste nägemiseks avada menüüst Settings (Seaded) ® Apps (Rakendused) ja seejärel valida soovitud rakendus ja Permissions (Load). iOSi puhul Settings ® Privacy, kust saab kontrollida igale rakendusele antud õigusi.
4. Veendu, mis programmid arvutis jooksevad
Kindlasti tasub arvutisse tarkvara laadides ja installeerides olla ettevaatlik. Aeg-ajalt peaks kontrollima, mis programmid arvutis taustal töötavad ja vaadata ka üle veebilehitseja laiendid. Tundmatute programmide kaudu häkitud saada on üha tõenäolisem.
Loetelu parajasti aktiivsetest programmidest leiab Windowsi operatsioonisüsteemis Task Manageris ja [wiki base=”EN”]Apple [/wiki]seadete puhul Activity Monitoris. Kui töötav rakendus on tundmatu, tasuks selle kohta teha veebiotsinguga kiire taustakontroll.
Sarnaselt tuleks toimida kõigi veebilehitseja lisamoodulitega, mille installimist sa kas ei mäleta või enam ei vaja. Näiteks Facebooki erinevad testid või aktiivsusäpid on mõistlik maha kustutada.
5. Tee ära tarkvarauuendused
Lülita nii operatsioonisüsteemil kui ka rakendustel sisse automaatuuendused. Tähelepanuta ei tasuks jätta ka kodust ruuterit, kuna see on esimene filter, mis kaitseb viiruste ja pahalaste eest. Häkitud ruuter põhjustab palju pahandust.
6. Kontrolli, kes on Sinu WiFi-ga ühendatud
Veebiühenduste jälgimine on lihtne ja ühendatud seadmete loetelu vaatamiseks tuleb sisse logida oma ruuteri seadistusse. Aeg-ajalt tasub muuta ka WiFi parooli ning admini salasõna. Hotellides või kohvikutes võiks avatud WiFi asemel kasutada VPN-ühendust või mobiilset internetti.
Kaanepilt: Pixabay
