Uued nutiseadmed lubavad kahte ja isegi kolme läätse ning bokeh režiim on saanud igapäevaseks. Räägitakse, et seesama bokeh muudab peegelkaamerad peagi kasutuks. AM vlogerid võrdlesidki omavahel Pixel 2, Samsung S8 (pixel 2 kaamera äpiga) ja Iphone 8+ nutitelefone ning peegelkaamerat.
Inglise keelest mugandatud võlusõna bokeh (algselt pärit jaapani keelsest 暈け või ボケ), on meile ehk tuttavam teravussügavusena. Laias laastus tähendab see, et fookuses olev objekt on terav ning kõik enne ja peale seda on udune.
Eriti hästi paistab see välja just suure avaga objektiividel <2.8. Keerates ava kinni, F8 ja ülespoole, muutuvad taustal olevad objektid eristatavamaks ning reaalne ala, mis fookuses, muutub pikemaks.
https://www.youtube.com/watch?v=HAMdvKFs8J0
NUTISEADMETE BOKEH – ON JA EI OLE KA
Antud efekt on paremini näha teleobjektiividel. Ülilaiadel objektiividel on teravussügavus saavutatav kuid mitte teleopikaga võrreldavalt. Inglise keeles on üsna ammendav materjal leitav siit lingilt.
Nutiseadmete eesmärk on panna väike sensor käituma nagu suur sensor. Abiks võetakse tarkvara. Kahe kaameraga telefonid jäädvustavad kaks pilti, sobitavad need kokku ning tänu väikesele nurgaerinevusele hinnatakse ojektide kaugust üksteisest ning muudetakse taust uduseks.
Dualpixel sensor, kus iga piksel on jagatud kaheks ning sellest tulenevalt piksli poolte vaatenurk natukene erinev. Tänu nurga erinevusele on võimalik sensoriga ära kaardistada ja määrata objektide umbkaudne kauguse suhe üksteisest. Selle tulemusena saab lähemaid või kaugemaid objekte blurrida ehk udusemaks muuta.
Dualpixel tehnoloogia tööpõhimõte on üsna sarnane kahe kaameraga telefonidele, kuid oluliselt väiksemate mõõtmete juures. Sama tüüpi sensorit kasutab enamus tootjaid, kuid Google oli esimene, mis oma Pixel2 kaameras selle kasutusele võttis.
Praeguseks on Pixel2 kaamera rakendus imporditud ka teistele seadmetele ning juba möödunud aasta lõpus sai One+ 5 ühe kaameraga portreereziimi kasutada.
Proovisime seda ka Samsung S8 puhul, ning see toimis. Tõsi, mitte nii hästi, kui Pixel2, kuid müstika ikkagi, et keegi on kuskil suutnud hobikorras saavutada selle, mida tootjad ei ole veel valmis ehitanud.
Kuna suurt rolli mängib ka seda tüüpi fototöötluses kaamera enda tarkus ning vähem optikast tulenev füüsika, kasutatakse parema tulemuse saamiseks ka masinõpet.
Telefonid tunnevad ära inimese ja ääred pildid ning selle pärast nimetatakse seda enamasti portree režiimiks ning vähesed tootjad suudavad hakkama saada ka elutute objektide eristamisega.
Olgu reklaamvideod nii suurejoonelised kui tahes, toimib hetkel füüsika paremini kui tarkavaralahendused. Kuid pole enam kaugel aeg, kui nutiseadmete kaamerad tõesti suudavad pakkuda peegelkaameratele tõsiseltvõetavat konkurentsi.
Tekst: Marko Habicht. Kaanepilt: ekraanitõmmis
