Levinud linnalegend vastab tõele – võõrad saavad salaja käivitada viirusega nakatatud arvuti või nutiseadme veebikaamera ning meie järgi otseselt luurata.
Erinevad ettevõtted jälgivad meie internetikäitumist pidevalt. Inimeste internetitegevuse kohta on n-ö “toimikud” ning peamiselt kasutatakse neid kas paremate ja personaalsemate teenuste või reklaami pakkumiseks. Suunatud reklaam on üheks tõestuseks, et meid jälgitakse.
Teine lihtne näide kasutaja tegevuse jälgimise kohta internetis on erinevate veebisaitide omavaheline koostöö. Näiteks kui otsid midagi Amazonist, siis võid kindel olla, et saad kohe sama tüüpi reklaami ka Facebookist.
NAD TEAVAD MÕNIKORD MEIST ROHKEM KUI ME ISE
Google ja sotsiaalmeedia teavad iga meie liigutust ja oskavad prognoosida palju rohkem, kui me ise arvame. Näiteks eelmist, praegust ja isegi tulevast elukaaslast, seksuaalset orientatsiooni, tuju, hobisid, tarbimiseelistusi ja krediitkaardi andmeid.
Inimesed kasutavad privaatsuse hoidmiseks tihti veebilehitseja salastatud režiimi, mis ideaalis tähendab, et kasutuse infot ei salvestata, kuid see pole lõpuni kindel.
Üldjuhul seostatakse andmed ja muu teave inimesega IP-aadresside abil. Jälitustegevuse muudab keerukamaks kui kasutada spetsiaalset programmi, näiteks Hot Spot Shield, mis peidab IP-aadressi.
Samuti ei tasu hoida suhtlusmeedia kontosid pidevalt sisselogituna, see võimaldab sotsiaalmeedia ettevõttel ka inimese muid veebitegevusi jälgida.
Google’i või Facebooki “toimik” pole kaugeltki nii suur turvaoht kui küberkurjategijate tegevus. Kui arvuti, nutiteler või veebikaamera on nakatatud pahavaraga, siis on võimalik selle kaudu inimesi jälgida või pealt kuulata.
VÕTA TEIP JA KLEEBI KAAMERASILM KINNI
Kõige lihtsam ennetustegevus on kaamerasilm lihtsalt kinni katta. Kel kahtlus, see saab paari klikiga selgitada välja, milline sideliiklus arvutist välja läheb ning vaadata parasjagu töösolevaid rakendusi ning niimoodi leida ründvarale viitavaid peitrakendusi.
Kaanepilt: Pixabay. Allikas: Tele2
