Nööpkõrvaklapid ei ole ainult muusikahuvilistele meelelahutuseks. Tegemist on tõsiseltvõetava töövahendiga neile, kel tuleb pidada ohjeldamatult telefonikõnesid või videokonverentse. Ja kui vahel aega jääb, siis jahutada meelt muusikaga. Või pageda lennukimüra eest aktiivse mürasummutusega oma mõttemulli, kuulates mõnd veebikoolitust või podcasti. Või vaikust.
Technics kui kaubamärk seondub melomaanidele ennekõike tipptasemel muusikaseadmetega. Vinüülplaadimängijad, harjatud hõbedaste pöördnuppudega võimendid, kõlarid ja muud Hi-Fi komponendid on Technics’i tassike teed.
Laperdavate Miki-Hiire kõrvade asemel nöpsid
Uurisin kuu aja pikkusel testperioodil, kuidas nööpkõrvaklapid kasutuspingele vastu peavad, mõõdupuuks isiklikud suured mürasummutavad Sony WH-1000XP3 kõrvaklapid. Need said soetatud 4-5 aastat tagasi Technics’itega samas hinnaklassis (300+ €). Et vahepealne inflatsioon on raha väärtust kahandanud, siis maksid mind seni tublilt teeninud klapid tookord rohkemgi.
Kuulan neist vahel tööle kõndides podcaste, kuid viimasel ajal üha vähem. Neid ei saa ühendada samal ajal mitme nutiseadmega. Nii tuleb mul tegutseda seitsme-ahvi-kiirusega, kui taskus võbelema hakkav töötelefon nõuab vastuvõtmist. Kõrvaklappe ju peast ära ei viska. Aga kuda see üks lobisev nutiseade kiirelt vaigistada, kui automaagiat ei ole? Igal juhul tüütu ja ebamugav.
Klappidega liiklusesse?
Suurte mürasummutavate kõrvaklappidega tänaval kulgemine on pigem ohtlik tegevus. Kõnniteele tunginud jalgratturitel on oma äraspidine arusaam jalakäija kiirusest. Loodan küll, et mu Sony kõrvaklapid on nagu helkur, mis hoiatab kaasliiklejaid, et see jalakäija ei tea küll (nendest teistest liiklejatest) midagi ja pigem tuleks sellisest kahtlasest Miki-Hiirest suurema kaarega mööduda. Äkki ta on veel pilves või muidu nokastanud?
Oma särk on kõige lähemal, mistõttu olen suurte klappide tänaval kandmist drastiliselt vähendanud. Kahjutundega, sest kõndimine on täpselt see tegevus, millal oma aega produktiivsemalt näiteks audioraamatu või veebikoolituse kuulamiseks kasutada. Kaks kärbest ühe hoobiga. Nagu oleks lisatunni vaba aega maast leidnud.
Nööpkõrvakate eelis on, et neid saab kanda ka ühekaupa. Ühte kõrva tulevad telefonikõned ja teine kõrv kuulab tähelepanelikult ümbritsevat liiklust. Telefoniäpp laseb seadistada, mil määral välishelid kõrva jõuavad, või on neid lausa vaja võimendada. Hea variant neile, kelle abikaasa vahel kurdab, et teine pool üldse ei kuula. Vanadus noh!
Päris kuuldeaparaati see muidugi ei asenda, kuid tänavamüras pisut aitab. Selleks tuleb telefonis aktiveerida TransParent mode. See ei ole kuidagi vanemlusega seotud – vist. Pigem, et põhimõtteliselt klappe nagu polekski. Reaalses elus vajab see seadistus veel arendamist. Tunnetuslikult oli sees väike viivitus ja läbi kuulari tulevad helid olid siiski veidi tehislikud. Nii et päris läbipaistev see kuular ikkagi veel ei ole.
Mugavus ja seadistamine
Keegi pole täiuslik. Inimene, ma mõtlen, mitte kõrvaklapid. Võibolla Apollon, aga tema mängis lüürat (kitarri eelkäija) ise, mitte ei kuulanud muusikat kõrvaklappidest.
Ebatäiuslike inimeste kuulmekäigud on erinevad. Elementaarne, onju. Technicsi insenerid on läinud veelgi kaugemale – ka sama inimese vasak ja parem kuulmekäik on erinevad. Et leida parim mürasummutuse ja mugavuse kombinatsioon, ei piisa mõlemasse kõrva ühesuuruse kõrvaotsiku paigaldamisest.
Technics AZ80 esmakordselt kasutusele võttes tuleb teha valik 14 eri suurusega kõrvaotsikute hulgast. Kõiki ühekorraga kõrva toppida ei ole mõistlik. Jõuate arsti juurde. Õnneks assisteerib telefoniäpp valiku tegemist. Valimine ei ole niisama mugavustunde põhine, vaid Dr.Technics klapid mõõdavad ilmselt seda, kas kajab. Ja kui ei kaja, siis on midagi pahasti, tuleb leida suurem või väiksem kõrvaotsik.
Mulle soovitas Dr.Technics vasakusse kõrva XL suurust ja paremasse M. Nüüd ma siis tean, miks ma vahel oma abikaasat (väidetavalt) ei kuule. Parem kõrv ei võta lihtsalt piisavalt hästi laineid vastu! Loogiline!
Mugavuse kategoorias ei saa üle ega ümber, kui mugav on seadet kaasas kanda. Kui lennureisile minna, siis oma suurte Sony klappide puhul kaalun alati, kas kotis on nendele piisavalt ruumi. Technics AZ80 koos laadimiskarbiga on köögikaalu järgi 64 grammi. Mu Sony 6 korda rohkem – 412 grammi. Lisaks mugavus – nööbid mahuvad püksitaskusse. Suured klapid saan riputada suvel kaela. Aga talvel, kui sall ja jope segavad?
Kolme seadmega mitmikühendus ehk BT multipoint
Technics AZ80 kuulareid on võimalik samal ajal ühendada lausa 3 seadmega. Kuulad ühest muusikat, teisega võtad vastu kõnesid ja kolmandaga pead aeg-ajalt videokoosolekut. Proovitud, töötab. Kusjuures nööpse ei aja segadusse isegi see, kui paralleelselt kasutada tööandja iPhone, isiklikku Android telefoni ja näiteks Windows sülerit.
Erinevate seadmete op-süsteemide tõttu ei sobi mulle ei AirPods’id ega ka Galaxy Buds’id. Need on paraku väga kitsa silmaringiga, või noh… kõrvaringiga, ja ühenduvad samaaegselt vaid ühe ökosüsteemi seadmete piires. Minusugune kasutaja ootab mitmikühenduselt (Multipoint Bluethooth) paindlikkust, mis ei sõltuks tootja pealesunnitud piirangutest.
Mul on varasemast mitmikühenduse kogemus ka odavama otsa Havit juhtmevabade kõrvaklappidega. Ühendasin need oma kahe telefoniga, et kuulata isiklikust seadmest taustamuusikat ja teisega võtsin vastu kõnesid.
Alguses oli kõik kena, muss kõrvas ja töö lausa lendas käes. Vastuvõetud kõned aga katkesid iga paari minuti järel. Siiski selgus, helistaja rääkis edasi, aga katkes ühendus telefoni ja klappide vahel. Nii läks pool juttu kaduma. Sõida siis sellistega rallit! Töökindluse ja usaldusväärsuse põhjal võibki eristada tipptasemel seadmeid ja… lihtsalt odavaid tehnikavidinaid.
Technics AZ80 toimis mitmikühendus veatult ka siis, kui jätsin telefoni teise tuppa laadima. Odavad klapid hakkasid siis sahistama ja levi kaotama.
Technics AZ80 sisselülitamisel luges robot kenasti üles, mitu seadet ühendus. Selge ja ühemõtteline kasutajaliides on minu meelest teine kvaliteedi kriteerium. Muuseas, kolme seadme ühendus tuleb kõigepealt äpi kaudu lubada, mul läks selle taipamiseks veidi aega.
Kontorirõõmud ning kauaks jätkus akut?
Näib, nagu oleks AZ80 aktiivne mürasummutus disainitud pigem isoleerima ühtlast taustamüra, samal ajal inimhääli mahendades, kuid mitte täiel määral nullides. Seega, kui teil on jutukad kolleegid ja avatud kontor, siis võib olla efektiivsem kasutada suuri kogu kõrva katvaid paksema polstriga kõrvaklappe. Või siis panna taustaks tiksuma lemmikmuusika.
Tänu õigesti kalibreeritud ja valitud kõrvaotsikutele, tundus klapp kõrvas täiesti orgaaniline. Tunnistan, et mu kõige suurem eelarvamus nööpkõrvaklappidele oli, et need on ebamugavad. Selgus, et ma pole saanud häid kõrvaklappe piisavalt testida. Odavate klappidega võib jopata, aga Technicsid sobisid mulle nagu valatult. Ei mingit higistamise tunnet, mis mul suvel pärast tunniajast Sony suurte klappidega videkoosolekut on.
Hommikul kell 10 panin klapi kõrva ja kell 15 võtsin ära. Vahepeal siis muusika, telefonikõned, no teate küll, tavaline tööpäev. Viie intensiivse kasutustunni järel oli klapi akut alles veel 39%. Hea tulemus, arvestades samaaegset ühendust kolme seadmega.
Suskasin kõrvaklapi tagasi laadimiskarpi. 15 minutiga oli klapi aku tagasi 90% peal. Mina jäin väga rahule. Akust veel – kolmepäevase lennureisi tulemus: laadimiskarbis veel särtsu 40%. Väga ökonoomne. Ja kui arvestada, et karpi ennast saab laadida nii juhtmevabalt kui USB-C kaabliga, siis ma julgeks öelda, et üsna muretu värk.
Norskav kaasreisija teeb meele rõõmsaks
Ühistranspordis õnnestus mul AZ80 testida lennukis. Klapid üllatasid positiivselt, eeldasin neilt kontorikogemuse pinnalt üsna keskpärast mürasummutust. Aga ei – aktiivne mürasummutus sai ülihästi hakkama lennukimootori müra peitmisega.
Tukkusin lennul Pariisi ja mis mina kuulen – ootamatult kostab läbi poolune norskamist. Kas tõesti mina?! Kõrval ei istu ju kedagi. Vaatasin vargsi ringi, ülejärgmises reas vist tõesti keegi magab. Sügavalt. Huh, ei olnud mina. Ja tegelikult, mis siis sellest. Magasin edasi. Veelkord, ilmselt on AZ80 aktiivne mürasummutus disainitud isoleerima ühtlast taustamüra, inimhääli välja lõigata ta ei suuda, küll aga mahendada.
Tagasilennul oli mul ühest itaalia perekonnast ja neid ümbritsevatest tõsiselt kahju. Nende paariaastane rüblik otsustas stardil tõelise jonnijoru valla päästa. Ikka nii, et ajas kohe köhima. Hea et mul olid klapid taskus. Panin kõrva. Vähemalt üks inimene lennukis oli rahul.
Produktiivsushäkid
Lõpetuseks paar produktiivsushäkki.
Teatavasti saab Android telefoni lihtsalt seadistada automaatselt kõnesid vastu võtma – tingimusel, et telefon on ühendunud kõrvaklappidega. iPhone puhul see nii lihtne ei ole. Kusagil Settings->Accessibility->Touch jne rägastikus on küll üks seadistus võimalik teha, et kõned automaatselt vastu võtta. Kes ei viitsi seda räga iga kord läbida, tehku omale kaks otseteed automaatse vastuvõtmise sisse ja välja lülitamiseks. Ja kui lähete koeraga jalutama, siis lülitage see sisse ja pange AZ80 kõrva.
Jääb ära näpuga kõrva, khm – kõrvaklapile toksimine kõne vastuvõtmiseks. Mis talvel kinnastega on üsna kaelamurdev tegevus. Puutetundlik Technics võimaldab seadistada mõlemale klapile individuaalse toksimisskeemi. Siiski, soovitan hoida elu lihtsana, eriti siis, kui kasutad klappe üksikuna. Kes see viitsib meeles pidada, mitu korda pidi toksima paremale klapile ja mitu vasakule, et helitugevust maha võtta või järgmine lugu kerida. Tõsi, nii Google Assistant kui Siri võimaldavad hääljuhtimist, kasutasin seda võimaluste piires üsna ohtralt.
Kolmas produktiivsushäkk puudutab märkmete transkribeerimist. Olete linna vahel ja tuleb aegumatu idee. Vaja oleks see paari märksõnaga üles täheldada.
Androidil on eesti keelt mõikav klaviatuur nagu GBoard. Seda kasutadades oli Technics AZ80 abil õues koeraga jalutades väga mõnus ideid märkmeteks teisendada. Raamatut just sellega ei kirjuta, aga kui idee tuleb ja trükkida ei saa, siis kiirelt paar mõtet vuristada ja enda märkmeäppi salvestada on täitsa võimalik. Ka sulaselges eesti keeles. Suur osa selle arvustuse kirjutamise märkmetest on nii tehtud. Varsti ei ole enam klaviatuuri vaja, piisab heast mikrofonist ja transkribeerimisest.
Ja kui kellelgi on veel häid töötavaid lahendusi äppide hääljuhtimiseks, siis kirjutage kommentaari või võtke sotsiaalmeedias kontakti. Nööpkõrvaklappidega saab juba täitsa hästi reaalselt tööd teha, mitte ainult meelt lahutada.
Kokkuvõttes
Technics AZ80 kannab tõesti auga lipulaeva tiitli välja. Muusika esitamisel hoidsin ekvalaiseri Dynamics seadistustel, mulle väga sobis. Bassi oli parasjagu, heli selge, instrumendid eristatavad.
Tegu ei ole vaid meelelahtus- või hobividinaga. Ole ainult mees/naine ja kasuta võimalused oma produktiivsuse tõstmiseks ära. Klapid istuvad kõrvas väga hästi, pole muret, et välja kukuksid. Samas on otsikud piisavalt varieeritavad, nii et mugavus on tagatud terve tööpäeva jooksul.
Kui keegi nüüd mu Sony klapid ära ostab, siis lähen Photopointi ja ostan omale Technics AZ80. Järele mõeldes, ma ikkagi ei müü. Viin Sony’d kontorisse. Jääb veel küsimus, kas võtta mustad või hõbedased.
Fotod: Andres Kruus
