Eestlased on traditsioonidele truud: kui majas on telekas, siis tuleb teda austada. Iga päev. Baltimaades läbi viidud telerivaatamise uuringust selgus, et iga teine Eesti inimene ei suudaks rohkem kui nädalaks telerist loobuda. Ligi viiendik inimestest pole nõus telerit kinni keerama hetkekski.
Endiselt kasutatakse telereid Eesti majapidamistes kõige rohkem traditsioonilise televisiooni vaatamiseks: omas kodus jõllitab helesinist ekraani 94% teleriomanikest. Nii internetisisu kui ka allalaaditud sisu vaatab teleri vahendusel iga viies inimene.
Võrreldes lätlaste ja leedukatega on eestlane tõeline telerirahvas, kes ei raatsi oma seadmetest naljalt loobuda – 48% ei suuda üle nädala telerita elada, 16% küsitletutest peavad teadma, et neil on kogu aeg telerile ligipääs.
“Võrreldes Läti ja Leeduga on Eesti elanikud oluliselt telerilembesem rahvas, kes oskab heast multimeediast lugu pidada,” kommenteerib virulaste erinevust lõunanaabritest Samsung Eesti juht Toomas Tiits.
Uuringu kohaselt peab koduste telerite puhul 89% vastanuid kõige tähtsamaks pildikvaliteeti, 81% inimeste jaoks on oluline teleri suurus. Ligi kolmveerand ehk 72% eestlastest peab oluliseks teguriks ka telerite hinda.
Leedukate jaoks on samuti olulisim pildikvaliteet (72% vastanutest), lätlaste jaoks on aga kõige olulisem teleri hind (71% vastanutest).
Kõige rohkem soovivad Eesti inimesed vaadata kõrgresolutsioonis pildikvaliteediga filme, mida märkis ära koguni 87% vastanutest. 43% peab oluliseks, et ka spordiülekannete pilt oleks kvaliteetne.
“Tänapäeva tehnoloogiad on suutelised pakkuma erakordselt ilusaid värve ning taasesitama kogu värviruumi, et vaatamiskogemus oleks võimalikult ligilähedane reaalsusele,” ütles Tiits. “Ka 4K resolutsioonis sisu toodetakse aina rohkem ning see seletab, miks suured ja võimalikult hea pildikvaliteediga telerid on tänased müügihitid nii Eestis kui ka mujal Baltikumis.”
Kaks kolmandikku telerivaatajatest peab aga kõige ärritavamaks juhtmepuntraid, mis tekivad erinevate seadmete, nagu digiboksi, ruuteri, kõlarite ja kodukinosüsteemide ühendamisel teleriga. 35% vastajatest aga leidis, et neid koormab mitme juhtimispuldi kasutamine.
“Õnneks mõtlevad tootjad aina rohkem kasutajate mugavusele ning töötavad välja vastavaid lahendusi – näiteks Samsungi uute QLED telerite puhul saab kõik lisaseadmed ühendada vaid ühe praktiliselt nähtamatu optilise kaabli abil ning seadmete juhtimiseks kasutada vaid üht spetsiaalpulti,” selgitas Tiits.
Samsungi tellitud teleriuuringu viis Eesti elanike seas läbi OMD Snapshots, maikuus toimunud uuringus osales 500 inimest. Eestis, Lätis ja Leedus samaaegselt läbi viidud küsitluse eesmärk oli välja selgitada, milliseid omadusi inimesed moodsate telerite juures kõige rohkem hindavad ning milleks nutitelerite erinevaid tehnoloogilisi võimalusi kasutavad.
[dropcap]ACCELERISTA KOMM [/dropcap]Telerimüüjad muidugi rõõmustavad, tõenäolised programmitootjad ka – kui Eesti inimene istub teleri ees, siis on reiting hea ja saab müüa… poes saadaolevaid asju. Aga nagu tegelikult ka, tegelikult? Mis mõttes ei saa ilma helendava ekraanita?
Paar aastat tagasi oli ETV eetris helesiniste ekraanide teemaline “Mõistlik või mõttetu”. Tasub uuesti üle vaadata, sest infovälja mõju meie elustiilile ei pruugi alati olla positiivne. Omamoodi kurioosne muidugi, et teleri mõjust rääkimiseks tuleb kasutada ikka teleri vahendust.
Selge see, et televiisor kui massimeedium me elust kuskile ei kao, selle kasutamine teiseneb pisut ning toob kaasa interaktiivseid lahendusi. Aga kõike võiks võtta mõistusega ja mitte unustada end tundideks teleri ette.
2017. aasta mais vaatasid Eesti elanikud keskmiselt 30 tundi ja 30 minutit telerit (Kantar Emori uuring). Võtame kõrvale telesaadete edetabeli ja tulemus on… hirmutav. Tere tulemast ajukääbikute õnnelikku lameilma.
Allikas ja meedia: Samsung Eesti
