Margus Värton viskas pilgu peale tuliuuele Samsung Galaxy A9 nutitelefonile ja leiab, et keskklass on saanud uue liidri. Neli kaamerat pole aga ainus boonus, mida see aparaat kasutajale pakub.
Selles, et mobiilimaailm on üks veider kahe kuningaga riik, ei ole enam mõnda aega mitte mingit kahtlust. Selle üle, kes parajasti see kõige kunnim valitseja on, saab muidugi vaielda (või pigem kakelda), ent selge on see, et see on kas Apple või Samsung.
Tüki poolest teeb Korea hiiglane muidugi palju rohkem kõnetorusid valmis, raha jälle lükkab Cupertino hiid hulga suurema hunniku kokku. Tõsi on aga (ja ma tean, et veendunud i-inimesed saavad seepeale vihaseks, aga mis siis), et innovatsiooni kodu tuleb praegu otsida kusagilt mujalt kui Apple-ist.
Androidile võib paljutki ette heita, aga päris kindlasti mitte arengupiduriks olemist – kõik uus ja vägev mobiilimaailmas on viimastel aastatel just Androidi-ilmast pärit.
Paljude tootjate kakelung turuosa pärast on hea ja kõik see, mida majandusteooria loengutes õpetatakse, on mobiilinduses suisa peo peal näha – konkurents sütitab ideid, ja see on lahe.
Tubli keskklassi uus tipp
Novot – nüüd siis teataski Samsung, et tal on uus innovatiivne mõte tekkinud. Nimelt olevat kohutavalt hea mõte, kui telefonil on mitte kaks ega kolm, vaid suisa neli kaamerat.
Telefon, mille sisse need pistetud on, kannab nime Samsung Galaxy A9 ning seda esitleti täna. Käisin ja kaesin vidina üle ning võin kinnitada – ongi päris vägev, instagramlased kiidaksid kindla peale heaks.
Mis aga eriti muljetavaldav – see nelja kaameraga imeloom ei ole poogitud mitte mingi tuhande-eurose tipptoru külge, vaid enam-vähem inimlikus hinnaklassis olevasse Galaxy A-seeriasse.
Ei, kusagile 550 ja 600 euro vahele jäävasse hinnaklassi jääv A9 pole muidugi miskine säästutelefon, ent 128GB sisemälu ja 6 GB operatiivmäluga ning 8-tuumase protsessoriga tõsise eluka eest polegi seda ülemäära palju. No ja tervelt neli kaamerat ometigi! Tüki kohta peaaegu eimiskit ju.
Neli silma seljal
Iroonia on tegelikult kohatu – Samsung ongi neljale sensorile ka päriselt asjalikku kasutust leidnud. Mida need siis õigupoolest teevad? Põhisensor (ülalt kolmas) on 24-megapiksline suhtelise avaga 1,7 – ehk siis peaks olema suht-koht valge.
Et pimeduse ja digimüraga paremini võidelda, oskab see sensor ka piksleid kombineerida ning pimedas hoopis 6-megapiksliseid pilte teha.
Nõnda jagub igale pikslile rohkem väärtuslikke footoneid ning tarkvara peaks sedasi oskama kõiki pisikeste sensorite ja pööraste pikslite arvudega mobiilikaameraid krooniliselt vaevava digitaalse sensorimüraga edukalt võidelda.
Vot seda tahan ma tõesti näha ja proovida. Loodetavasti avaneb võimalus selleks peatselt… Aga räägime ikka muudest sensoritest ka. Lisaks põhisensorile on neljases objektiivireas veel esmalt kõige ülemine lainurkkaamera, selle all kahekordse optilise suumiga teleobjektiiv, siis põhisensor ise, ja päris all siis sügavuskaamera, mis lähivõtetele vahvalt udused bokeh-taustad tekitab.
Esiküljel on loomulikult korralikule instaka-sõbrale kohustuslik enekakaamera – samuti 24 megapikslit, ehkki sutsu pimedam, 2,0 maksimaalse avaga. Kokkuvõtlikult pakub kaamerapatarei lahenduse pea iga võttesituatsiooni jaoks.
Ja kui päris aus olla, siis pole neli kaamerat telefoni seljal kaugeltki mitte piir – Nokia on juba lekitanud viie kaameraga telefoni pildid… Pagan seda teab, kus piir on – praegu igatahes tundub, et lähema paari aasta jooksul saab popimatel telefonidel aina enam kaamerasensoreid olema.
https://www.youtube.com/watch?v=sWc57bVUoFk
Ühendusi igale maitsele
Ma saan aru küll, et kõnelemine ei ole tänapäeva telefonidel üldse mitte oluline funktsioon. Ühel töisel koosolekul kurtis ühe mobiilioperaatori tehnikajuht, et noorest generatsioonist ei jää üldse kõnekirjeid maha – noored lihtsalt ei helista.
Sellegipoolest on kõik kohustuslikud atribuudid olemas – maailmajagu sagedusi, kõik olulised G-d, LTE, kõik neli satelliitnavigatsioonivõrku (GPS/Galileo/Beidou/Glonass), NFC, wifidest ja sinihammastest rääkimata.
Isegi minu vana pulsivöö jaoks vajalik ANT+ on olemas. No täispauk ühendusviise – rohkemat ei oskaks tahtagi. Ja et numbrid ikka kõik saaksid ette loetud, siis räägime ekraani ja aku omad ka ära – ekraani 6,3 tolli diagonaalis (ehk siis A7 suurem vend) ja 1080×2220 pikslit (ehk siis parasjagu palju), akut 3800 mAh (kah omajagu).
Et A9 ei püüa mingit sõgedat ekraani lahutusvõimet pakkuda, võib sellise mahuga aku anda kaugelt enam kui ühepäevase vastupidavuse. Tore seegi.
Väljanägemisest ka
Samsung pole Galaxy A9 puhul just jalgratast leiutama hakanud – seadme väljanägemine on just selline, nagu mõne nädala eest esitletud Galaxy A7 suuremal vennal olla võiks.
Jah, kenasti ühte ritta laotud kaameraid on kolme asemel neli ning ekraan on mõistagi suurem, ent muidu on seade samasugune kumerate servadega tahukas nagu värske eelkäijagi.
Sõrmejäljelugeja on küll telefoni tagaküljele kolinud, aga muidu võiks need kaks seadet segigi ajada. Tõsi – Samsung on püüdnud eristuda, anodeerides A9 värvilisemad korpused sujuvalt muutuvatesse toonidesse, tehes telefonid ülevalt heledamaks ja altpoolt värvilisemaks, ent minu pragmaatilisele silmale see nüüd küll ülemäära hea mõte ei tundu.
Hea teada, et Samsungil nii vägev anodeerimisprotsess on, aga…. milleks? No silma otseselt ei riiva, nii et las aga on. Tegelikult ongi meie kandis esiotsa saadaval vaid musta ja sinist karva telefonid ning lustakalt roosat peab mõnda aega ootama.
Kokkuvõtteks
Kui nüüd kokku võtta, mis loom see Galaxy A9 siis lõppeks on, siis ühe lausega hakkama ei saa. Seeria poolest justkui laiatarbemudel, tehnilistelt parameetritel absoluutne tipptase, kaamera poolest hunnitu.
Kui mina täna enesele telefoni otsiksin, siis võiks A9 vabalt olla valikus – nii palju telefoni selle raha eest mujalt naljalt ei saa.
Iseküsimus on muidugi, kas telefoni üleüldse peab nii palju olema, ent selle küsimuse on miljonite kaupa müüvad tippmudelid minu eest ära vastanud. Turg teab – palju mälu ja palju kaameraid on hea. Seda kõike Samsung turule Galaxy A9 näol ka pakub.
Turgu on tark kuulata, kui tahta ka tulevikus mobiili-ilma kunn olla. Tubli. Võtame siis teadmiseks, et Samsung Galaxy A9 ongi see telefon, mille järgi lähiajal ülejäänud 500-euroseid kõnetorusid mõõdetakse.
Vähemasti senikauaks, kuni keegi veel rohkem kaameraid telefoni külge kruvib – ja see sünnib väga varsti.
Pildid: Samsung, Kaarel Kook
