Kui olete üks neist, kes sõidab ainult uue autoga ning teeb valiku internetis peamiselt liisingu kuumakse järgi, siis see lugu pole Teile. Kui aga hindate auto ostmisel ka muid aspekte ning samas jälgite hoolega hinda, siis on nüüd abi käepärast. Küsisime kodumaistelt autoekspertidelt, millise sõiduki nad ostaksid, kui kulutaksid oma isiklikku raha.
Enamik autodest vahetavad omanikku kasutatuna. Kuna me ei soovi langeda odavuse lõksu, valisime esmalt hinnaklassi, mille eest on võimalik üsna korralik liikur saada ning mida ei pea kohe paaniliselt edasi müüma hakkama. Nende autode puhul liisingut reeglina ei kasutata. Seame hinnapiiri lihtsuse mõttes 10 000 euro juurde ja küsime ekspertidelt, mida selle eelarvega osta?
Keskmine palk on praegu 1741 eurot, see teeb aastapalgaks 20 892 €, millest kätte jääb 16 738 €. Ümardame summa lihtsuse mõttes ülespoole 17 000 euroni ning teeme sellest kallima hinnaklassi. Need autod ostetakse tihtipeale juba liisingfirma kaudu, kuid meie võrdluses see rolli ei mängi.
Eesti odavaimate uhiuute autode hulka kuuluvad hetkel Dacia Sandero, Hyundai i20, Peugeot 208 ja Citroën C3, mis kõik on saadaval vähema kui 17 000 euro eest. Seda arvestades küsisime kaasatud ekspertidelt teise küsimusena, mida nad ostaksid 17 000 eurose eelarvega. Kas nad valiksid ühe neist neljast, leiaksid mõne muu margi, kampaaniapakkumise või hoopis uuena kallima, kuid praeguseks kasutatud auto?
Lisaküsimusena uurisime, millise elektriauto nad ostaksid, kui neil oleks kulutada 30 000 eurot? Uute särtsukate valik piirdub meil sel juhul Dacia Springiga, kuid järelturg on ka elektrikatele vaikselt tekkimas ning suure soovi ning kompromissivalmiduse korral on võimalik ka piiratud eelarve korral täiselektriliselt kulgeda.
Jaotasime potentsiaalsed ostjad kahte segmenti ja moodustasime neist autoostu võtmes oluliste kriteeriumite alusel persoonad. Nende vahele, ette ja taha jääb mitmeid olulisi vanuse- ja muid gruppe, kuid tõime lihtsal moel välja kaks levinumat.
Esimene on paar vanuses 50+, kus lapsed on juba suured ning “jalgpalliemme” eluetapp edukalt läbitud (lühidalt “paar”). Reeglina kasutab sõidukit üks inimene ning seda lühikese vahemaa sõitmiseks paar korda nädalas tööle või ka meelelahutuseks: sinna sisse kuuluvad nii poes käimine, nädalavahetusel maakodu külastamine ja iga-aastane reis suvel näiteks Soome või Lätti.
Teine persoona on kahe tööl käiva vanemaga pere, kus on kaks last – vanuses 7 ja 10 aastat (lühidalt “pere”). Nende autokasutuse muster hõlmab kõike eelnimetatut, kuid nad on aktiivsema eluviisiga, mistõttu vajavad rohkem ruumi sõidukis ning ka aastane kilometraaž on tunduvalt suurem.
Seadsime ekspertidele nõudeks, et meie persoonad ootavad sõidukilt ennekõike praktilisust, töökindlust, madalaid ülalpidamiskulusid, sh kindlustust ning mugavust ja turvalisust. Nad ei oota täiuslikku roolitunnetust ja ei muretse, kui keegi foori tagant ette spurdib.
Käigukasti ja kütuseliigi osas me ekspertidele piiranguid ei seadnud, kuid arvestasime, et paar suudab vanusele vaatamata noorematest paremini käsikastiga hakkama saada, sest kogemus ja harjumus maksavad. Aastane läbisõit jääb esimesel persoonal alla eesti keskmise (ca 15 000 km) ja teisel on 20 000 km ringis.
Mida siis eksperdid ütlesid?
Margus Pipar, Autolehe toimetaja
Paar
Tema sõnul on peamisteks valikukriteeriumiteks kõrgem auto, millesse on mugav siseneda-väljuda, töökindel tehnika ja kõrge taasmüügiväärtus: “Soovitaksin mõnda Jaapani linnadžiipi, näiteks 2015.-2016. aasta Honda CR-V-d. Või ka Toyota RAV4 või Mazda CX-5 (mõlema puhul tuleks vältida diislit). Mazda on meie järelturul küll haruldane.
Hea valik on ka Kia Sportage, mille eeliseks võib olla veel kehtiv garantii. Kiaga on lugu siiski natuke keerulisem, sest 17 000 euroga on valikut veel vähe ja enamasti pakutakse 1,6-liitrise uimase ja januse vabalthingava mootoriga autosid. Sama tehnika leiab ka Hyundai Tucsoni kapoti alt, kuid need on reeglina veelgi kallimad.
10 000-eurose eelarvega ütleb Margus, et ka siin oleks Honda CR-V hea valik, lihtsalt tuleb arvestada, et 10 000 euroga saab vanema põlvkonna auto. CR-V on mugav, praktiline ja vastupidav, aga diislid on palju sõitnud ning automaatkastiga bensiinimootori puhul tuleb arvestada suhteliselt suure kütusekuluga.
Kui mõelda veidi „kastist välja“, võib kaaluda näiteks Mitsubishi ASX-i. Pole just ülipopp auto, aga see-eest samuti säästlik, praktiline, vana kooli töökindlusega ja 10 000 euroga saab vähe sõitnud hästi korraliku ASX-i, kahjuks mitte automaatkastiga. Kui aga soovitakse võimalikult uut autot, siis miks mitte mõni Dacia või Škoda Fabia.
Pere
Kui vaadata liikluspilti, siis Margus leiab, et ta pole ilmselgelt just liiga originaalne. Noorema ning suurema eelarvega pere puhul soovitab ta ka sõbrale osta vähekasutatud Škoda Superbi. See on esinduslik ja väga ruumikas auto, mis sõidab mugavalt ning on ka ökonoomne. Selle 1,4-liitrisest bensiinimootorist piisab täiesti, kuid võimas ja vastupidav kaheliitrine diisel on ka väga hea. Valik on 17 000 euro eest juba korralik, ehkki diislid on enamasti juba päris palju sõitnud. Superbi alternatiivina võib vabalt valida ka Volkswagen Passati – sama tehnika ja sarnaste omadustega auto.
Margus ütleb, et pere, kellel on kulutamiseks 10 000 eurot, peaks vaatama Toyota Auris/Corolla poole. See on lihtne valik, millega ei anna eriti mööda panna. Suur eelis on üsna lihtne ja vastupidav tehnika, selles hinnaklassis müüakse küllalt ka vähe sõitnud ja heas korras autosid, mis teenivad veel palju aastaid eriliste muredeta.
Kui on aga isu veidi nooblima auto järgi, siis soovitab ta ilusat ja kvaliteetset C-klassi Mercedest (W204), mille puhul võib eriti kiita 2,1-liitrist ökonoomset ja vastupidavat diislit. Kui on tarvis rohkem ruumi, siis miks mitte samade tootjate suuremad mudelid: Toyota Avensis (bensiinimootoriga!), mis on lihtne ja praktiline tarbeese või E-klassi Mercedes (W212), ehkki 10 000 euroga on head E-klassi raske leida (aga mitte võimatu ja iga aastaga lihtsam). Kui aga soodsa hinnaga korralikku W212 kerega autot ei leia, siis selle asemel võib kõne alla tulla ka korralik W211 tootmise lõpuaastatest, mis on varasemast töö- ja roostekindlam.
Elektriauto
30 000 euro juures on elektriautode valik juba üllatavalt lai, aga Margus ise ostaks vist suurema, 62 kWh akuga Nissan Leafi. Erinevalt näiteks Renault Zoest ja BMW i3-st on see ruumikas, Leafe müüakse rohkem ja Eestis on nendega kogemust palju.
Uku Tampere, Autolehe autoajakirjanik
Paar
Meie paaril, kellel on eelarves 17 000 eurot, soovitab ta esimese asjana vaadata uue Dacia Sandero poole, mis on Euroopas margi enimmüüdud mudel ning ka Eestis populaarne. Kui pank on nõus liisingut andma ning nõudmised luksusele pole väga suured, on viieks aastaks tagatud muretu kulgemine.
Kui meie paar soovib kulutada aga ainult 10 000 eurot, soovitab Uku pöörduda hoopis pisut eakama, kuid soliidsema W212 kerega Mercedese poole. “Selle auto näol tundub, et langzeitauto ehk pea igavesti kestev sõiduriist on tagasi ja kuigi valik selle summa eest pole veel suur, võib veidi kauem otsides leida pikaks ajaks suurepärase teekaaslase,” lisab ta.
Pere
Uku arvab, et meie pere, kel on kulutada 17 000 eurot, peaks esimese asjana vaatama universaalkerega Škoda Octavia poole. Selles hinnaklassis on eestimaalaste lemmikuid valida paarkümmend, erinevate mootorite, varustuse ja läbisõiduga. Neil on maine, et nad mahutavad palju, on pretensioonitud ja neid on odav remontida. “Võib-olla pole iga Octaviaga väga lõbus sõita, kuid igal juhul on tegu praktilise liikuriga” sõnab ta.
10 000-eurose eelarve puhul kiikab Uku aga pereautot valides esmalt Jaapani autode poole, millega on remonditöökodasid vaja ilmselt harvem külastada kui teiste puhul. Tema kaks soovitust on Toyota Avensis (eelistus on 1,8-liitrine bensiinimootor ning kindlasti vältida diislit) ja Honda Accord, ehkki viimase kütusejanu võib osutuda suuremaks ning ka varuosad kallimaks.
Elektriauto
Uku ütleb, et tema soovitus 30 000 euro eest on Hyundai e-Kona. Suurema akuga versiooni puhul on tegu juba täiesti piisava sõiduulatusega (Tallinnast Tartusse sõites ei pea vahepeal laadima ka külmade ilmadega) ning suhteliselt tagasihoidlikele mõõtmetele vaatamata mahutab kenasti neli inimest, üksnes müügis on neid vähevõitu. “See on hetkel saada olevaist kõige ausam elektriauto,” ütleb ta.
Veli Rajasaar, accelerista.com peatoimetaja
Paar
Paarile soovitaks Veli kallima, 17 000-eurose valikuna kas Hyundai i20 või Bayoni. “Mõlema autoga sõites on mul vaid positiivsed kogemused olnud – nii kütusekulu kui olemuse osas. Nad on säästlikud, aga ei ole surmigavad nagu muist Saksa konkurente, kelle puhul peaks selles hinnaklassis niikuinii pruugitud variante kaaluma.”
“Eelistus, kumba võtta, sõltub laias laastus vaid maitsest. Nende autodega elamise ja nende pidamise kogemus peaks olema suhteliselt valutu – pole ammu enam saladus, et korealased on vastupidavaimate autode sekka murdnud ja pakuvad ka pikka garantiid. Uuena ostes samas palju valikuid ei jää – mõlema auto alghind on 17 ja 17,5 tuhat ja selle eest saab 1,2-liitrise 62 kW versiooni.”
10 000 euro hinnaklassis on valikuid kasutatud autode turul palju ja Veli arvates võiks meie (mõistlik) paar vaadata näiteks kolmanda põlvkonna Škoda Fabia või neljanda põlve Toyota Priuse poole.
“Valikut on ju tegelikult meeletult – sakslasi, jaapanlasi, rootslasi, korealasi, ameerika mugavaid pereliikureid… See taandub lõpuks maitse ja isiklike veendumuste küsimuseks. Mina kipun eelistama jaapanlasi teistele just seetõttu, et soovi korral on lihtsam ise remonttöid ja hooldusi teha. Miks see nii on, olen pikalt kirjutanud siin.”
“Seega mõistlikke valikuid jagub – neljanda põlvkonna Toyota Prius, sakslastest on raske Škodaga mööda panna (kuigi sõites nägu nendega liialt tihti naerule ei lähe ja pigem on see inimestele, kelle jaoks sõitmine on järjekordne kohustus, mis vaja üle elada). Kuid isikliku raha panustamisest rääkides… Elu on liiga lühike, et igavate autodega sõita. 50-aastaselt sõidaksin hea meelega (täpselt nagu praegugi) maapakku kas Mazda Miata või Toyota MR2 Spyderiga.”
Pere
Veli kuni 17 000 eurone valik on pruugitud eelviimase või viimase põlvkonna hübriidne Honda Jazz. “Vahel tundub, et seda ootamatult ruumikat putukat kiputakse unustama. Asjatult! Oma mõne aasta tagust proovisõitu meenutades tekkis selle autoga sõites uut laadi väljakutse – kui madalaks kütusekulu ajada saab. Ja isegi kui sellest mitte hoolida ja ebamõistlikult tallata, ei suutnud ma nädalavahetusega poolt paaki tühjaks sõita. Kui keegi lisaks Toyotale väga hästi hübriide teha oskab, on see Honda.”
“Kiita sai ka praktilisus – mugav tagaistmete klappimise lahendus võimaldab Jazzi mahutada väga kõrgeid asju, näiteks maale istutamiseks viidavaid istikuid. Ja kuigi sõidurõõm ei olnud lähteülesande osa, on see minu isikliku raha kulutamisel alati argumendiks. Jazzi kere torsioonjäikus ja seeläbi ka kurvilistel teedel konkreetne ja hea tagasisidega juhitavus on autoentusiastide seas teada teema juba mudeli esimesest põlvkonnast alates. Mis iganes põlvkonna Jazz on minu soovitud autode nimekirjas puhtalt oma kurvisuutliku sleeperi väärtuse tõttu!”
10 000 euro hinnaklassis aga võiks perele suurepäraselt sobida kolmanda põlvkonna Toyota Avensise universaal. “Kuid kindlasti bensiinimootoriga! Paraku peab käibefraas “jaapanlased ei oska diisleid teha” vähemalt Avensiste puhul paika. Vabalthingavad bensiinimootorid seevastu on normaalse hoolduse korral lollikindlad ja kuluosad ei maksa hingehinda.”
Elektriauto
Elektriauto osas jääb Veli resoluutseks. “Mina kohe pea seljas ei tormaks, vaid ootaks, kuni kasutatud autode turult saab 30 000 eest suurema akuga Škoda Enyaqi või Hyundai Ioniq 5-e. Esimese puhul on tegu turvalise valikuga neile, kes soovivad võimalikult “normaalset” särtsukat – ei mingit pseudofutut, näeb välja ja seest on täpselt nagu tavaline auto, ei mingit tulevikutehnoloogia mängimist.”
“Ioniq 5 seevastu on ideaalne segu retrolikust disainist, moodsast sõitjateruumist ja igapäevaselt kasutatavast elektriautost, millega on soovi korral ka lõbus sõita, eriti libedaga. Ehk et kaks vastandlikku soovitust – kui tahad täiskasvanulikku autot või kui oled hingelt natuke lapsik.”
Kokkuvõte
Mis siis välja joonistus? Kuigi detailides hinnangud erinevad, on sarnasust väga palju, mis viitab sellele, et ka pruugitud autode turul on asjad üllatavalt hästi paigas.
Paar
Paari jaoks on meie ekspertide meelest mõtet vaadata Jaapani päritolu linnamaasturi poole, olgu selleks siis Honda CR-V või HR-V, Toyota RAV4 või Mitsubishi ASX. Kõik nad pakuvad mugavat sisenemist-väljumist, ei jäta väiksema lumega hätta ning ei tekita regulaarselt hooldades ootamatult suuri remondiarveid.
Toyota Corolla/Auris on Avensise väiksem versioon ja sellel on põhjusega väga palju poolehoidjaid. Vältida tasub üksnes õlipõletajat ja eelistada bensiinimootorit. Samas katavad ka väikeautod nagu Dacia Sandero või Citroën C3 kahe inimese liikuvusvajaduse edukalt ära, ei tarbi palju kütust ning garantii tagab meelerahu kogu liisingperioodi vältel.
Kui sõidud ja veetavad esemed pole väga pikad, siis tasub kindlasti vaadata ka meil vähemlevinud sõidukite nagu Mazda CX-3 (sel juhul vältida diiselmootorit!), Suzuki Vitara ja Honda Jazzi või Civicu suunas. Tegu on kompaktsete välismõõtude ja väga viisakate joomakommetega autodega, millega aga pikka reisi regulaarselt ette võtta on tüütu.
E-klassi Mercedes-Benz eelmisest kümnendist on Euroopa noobelklassi auto, mis on jälle (pärast sajandivahetuse-aegset toodangut) väga töökindel ja madalate kasutuskuludega. Valik suureneb kuust kuusse, kuid hoolega otsides saab soliidse ja mugava auto, mis ei tekita omanikule korrektse hooldamise ja mõistliku mootoriversiooni puhul suuremaid probleeme.
Samas kui tervis korras ja painduvus hea (sellest saab kahjuks aru alles siis, kui enam pole), võib konservatiivsem ostja vaadata lisaks 7. põlvkonna Volkswagen Golfi suunas, mida peetakse viimaseks tõeliseks ja parimaks Golfiks (aastakäik jällegi sõltub eelarvest). Käsikast oleks mõistagi kindlam valik ning lisaks tasub vanemate 1,2- ja 1,4-liitriste mootorite puhul arvestada võimaliku lisakuluga mootoriketi vahetusel.
Pere
Sõltumata sellest, kas meil on pereautole kulutada 10 000 või 17 000 eurot, ostaksid eksperdid esimese valikuna kasutatud 1,8-liitrise bensiinimootoriga Toyota Avensise universaali (aastakäik sõltub eelarvest). Kui 1,8-liitrise bensiinimootoriga varianti ei leia, pole ka kaheliitrine paha valik, aga diiselmootoriga Avensis jätke müüjale, olgu hind kuitahes soodne!
Ka Škoda Octavia ja Superb on üsnagi kindlad valikud, ehkki töökindlus pole alati Toyota tasemel. Neil autodel ei pruugi olla lõbufaktorit, kuid nad on väga töökindlad, ökonoomsed, mugavad ja piisavalt ruumikad. Kui autoostu teha ainult mõistusega, on tegu parima valikuga.
Kui te aga pole väga pikka kasvu, on C-segmendi liider Toyota Corolla/Auris samuti suurepärane valik. Selle varustuses võib olla küll suuremaid lünki ning ka sõidumugavus ei küündi suurema Avensise tasemele, ent samas on võimalik saada uuem ja väiksema läbisõiduga auto, üsna kindlad valikud on mõlemad. Soodsama alternatiivina jaapanlastele on ka Hyundai i30 näidanud end väga vastupidavana ning sageli võib autol olla veel kehtiv garantii.
Vastupandamatu soovi korral kogeda prantslaslikku omapära on samas võimalik Renault Kadjari või universaalkerega Megane heal juhul soetada 17 000 euro eest isegi koos kehtiva garantiiga. 10 000 euro hinnaklassis aga jäävad “prantslaste” riskid juba liiga suureks.
Pruugitud Renault’ ja Nissani puhul peab mootorivalik jääma ainult 1,33-liitrise bensiini- või 1,5-liitrise diiselmootori juurde. 1,2-liitrist bensiinimootorit aga tasub neil vältida nagu katku ja ka 1,6-liitrine ei ole soovitatud, pakutava auto hinnast sõltumata.
Elektriauto
Ärge eeldage, et kõik elektriautod on teie eelarvest väljas! Vähema kui 30 tuhande euro eest on nüüd võimalik osta paar aastat vana täiselektriline Nissan Leaf või Renault Zoe, mis särtsukale kohaselt pole ka väga suure läbisõiduga. Valikut jagub küllaga.
Väga palju on müügis tänaseks tootmisest maha võetud BMW i3 ning hinnaskaala ülemises otsas võib leida lausa tehasegarantiiga Stellantise toodangut: Citroen Ë-C4, Peugeot e-208, Opel Corsa-e ja Mokka e.
Kuid läheb mööda aasta-paar ning siis hakkavad teisele ringile jõudma praegu veel soolasevõitu hindadega Volkswageni, Škoda ja Cupra mudelid ning ka Stellantise väiksemad elektriautod. Need on juba üsna hea hinna ja kvaliteedi suhtega elektrisõidukid turul ning siis hakkavad Hyundai, Volkswageni ja Stellantise grupi sõidukite vahel määrama peamiselt mõõtmed ja hind.
Nii kajab ekspertide hinnangutest läbi soovitus elektriautodega mitte kiirustada. Ka praegu on saadaval täiesti korralik valik pruugitud särtsukaid, kuid need kas kasutavad Euroopast kaduvat CHAdeMO laadimisstandardit ja/või on väikese aku tõttu nende läbisõit ühe laadimisega väike. Mõttekas on võimaluse korral pisut oodata.
Hea lugeja! Kui olete leidnud parema lahenduse ja sobilikuma mudeli, siis palun sellest julgesti teada anda käesoleva loo kommentaarides või accelerista.com Facebooki lehel.
Fotod: Masinawärk, Accelerista, Indrek Jakobson, Taavi Sepp, Sten Ottep/Fifty Visual, M 93, Kojamehed, Citroën, Volkswagen, Ylle Rajasaar
