Petukõned erinevatelt välismaa numbritelt on hetkel väga kuum teema – seega ma peaaegu ei vastanud ühele võõralt Leedu numbrilt sisse tulnud kõnele. Peaaegu.
Usaldasin siiski kõhutunnet – ja õnneks oli tegu hoopis kutsega Ühendkuningriiki, et tutvuda värskelt Eestissegi saabuva legendaarse Briti automargi MG oleviku ning minevikuga.
Kiirelt ajaloost
MG rohkem kui saja-aastane ajalugu on kuulsusrikas, ent samas täis brittidele omaseid tõuse ja mõõnasid.
“MG” tuleneb 1920ndatel Oxfordis toimetanud edasimüüja Morris Garages nimest, mille toonane juht Cecil Kimber oli asunud kohandama Morris Oxforde. Ametlikult asutati M.G. Car Company Limited 1930. aastal.
Esimene auto, mida päriselt MG-ks pidada võib, on 1928. aasta MG 18/80, ning enim kuulsust on margile toonudki just sportautod – MG-d võib pidada klassikalise Briti rotsteri üheks suurimaks kujundajaks.
MG hittide nimistusse kuuluvad näiteks TC Midget, MGA, MGB, MGB GT V8 ning keskmootoriga MGF.
Läbi aegade tehti koostööd ning pandi leivad ühte kappi mitmete teiste kuulsate Briti autotootjatega – MG oli osa British Motor Corporationist, hiljem British Leyland Motor Corporationist ning Rover Groupist.
Paraku ei olnud rahaasjad 2000ndate alguses liialt roosilised ning MG osteti 2005. aastal ära Hiina Nanjing Automobile Groupi poolt, mis sai omakorda 2007. aastal osaks suuremast SAIC Motor grupist, kellele kuulub tänini.
Ei saa aga öelda, et asjad hiinlaste käe all kehvasti läheksid – juba 2011. aastal tuli välja üle pika aja esimene värske MG mudelitähisega 6. Vaid mõne aastaga on MG Ühendkuningriigis rabanud üle 4% turuosa, poole aastaga toodi turule 5 uudismudelit, mis kõige kuumematesse segmentidesse sihitud.
Kuid kas Briti pärand on mingilgi kujul taassündinud MG DNA-s olemas, või on tegu järjekordse hiinakaga?
Piilusime suletud uste taha
Esimese asjana sõidutati meid MG Euroopa väljaõppe- ja inseneeriakeskusesse Birminghamis. See on koht, kus saavad väljaõppe enamus MG-de kallal töötama hakkavaid mehaanikuid.
Töökoja “salajases” pooles näidati ka kokkupõrketestidest läbi käinud MG-sid ja kuigi pilti teha ei lubatud, oli vaatepilt paljulubav – ei mingeid äratundmatuseni kortsus vrakke, vaid täiesti asjakohaselt ja õigetest kohtadest järele andnud autod, mille sõitjateruum ei andnud peale avanenud turvapatjade mingist õnnetusest aimugi.
Lisaks seadistatakse siin paika ka UK turule mõeldud mudelid – Hiina ja UK teed ja seega autode veermikuseaded on kardinaalselt erinevad.
Kohal oli kõike alates sisepõlemismootoriga autodest kuni täiselektrilise Cybersterini välja – osad pulkadena laiali, teised täiesti komplektsed.
Kõige põnevam tundus loomulikult Cyberster, mis MG jaoks on suuresti ka maineauto, mida palju müüa ei loodetagi. Allalastava katusega sportauto kandvat endas parimaid Briti rotsteri põhimõtteid, ja see on juba peale vaadates selge.
Cybersteri müüakse kahes maitses, millest võimsam pakub 400 kW kõiki nelja rattasse ning “sada” tuleb kätte 3,2 sekundiga. Mass jääb 1800-2000 kg vahele, sõiduulatust lubatakse 500-580 km. Üheks auto peotrikiks on elektriliselt avanevad tiibuksed. Ukse avamist näeb siit.
Väike proovitiir
Umbes pooletunniseks “maitse suhu saamiseks” oli üles rivistatud pea kogu mudelivalik, sealhulgas üks Cyberster rivi eesotsas. Tegin sammu kiiremaks – esimese eelis, ja see oli minu.
Paraku kulges sõit peamiselt mööda maanteid, kuid asi seegi. Vedrustus oli selgelt pehmeks timmitud – Hiinas pidavat Cyberster mõjuma pigem jäiga sportautona, kuid UK teede jaoks sihiti rohkem GT-likku mugavust.
Kiirendus oli loomulikult eeskujulik – tegu oli tipmise nelikveolise mudeliga. Nendes kurvilistes lõikudes, mis teele jäid, oli siiski tunda, et inertsi Cyberster eriti ei varja – 2 tonni on paraku raske auto, olgugi et elektrika kohta asjalik.
Väike paus ning autovahetus, ja võtsin proovimiseks hübriidajamiga MG3. Täiesti tavaline väike auto, millega sõitmise kogemus sarnaneb Hyundai i20-le. Nii sellest kui Cybersterist kirjutame kindlasti pikemalt, kui autod Eestis proovimiseks olemas.
Kohalik auto-Meka ning MG disainikeskus
Proovisõit viis meid British Motor Museumisse – täielikku autohuvilise Mekasse, kus võiks veeta mitu päeva. Aeg oli kahjuks piiratud, kuid mõned klõpsud õnnestus siiski teha:
Lõuna järel külastasime MG disainikeskust – kuigi autod valmivad Hiinas, disainitakse need Ühendkuningriigis ning eurooplaste vajadusi silmas pidades. Taaskord oli piltide tegemine keelatud, kuid meile näidati nii olemasolevate mudelite algseid kavandeid kui ka lennukaid ideeautosid.
Hämmastav on aga kiirus, millega töö käib – mõni mudel on esimesest visandist seeriaautoni jõudnud veidi vähem kui pooleteise aastaga, mis autotööstuse kontekstis on ulmeline.
Hoone esimesel korrusel asuvas müügisalongis aga oli väljas kaks ajaloolist mudelit – RV8 ning TF ehk korralikult värskendatud MG F.
When in Rome…
Kui kord Ühendkuningriigis juba ollakse, siis ei saa ju ometi jalgpallita! Kuivõrd MG on ka jalgpalliklubi Arsenal toetaja, siirdusime Emirates’i staadionile Arsenali ja Crystal Palace’i mängu vaatama.
Eelnevalt olin ma vaid korra jalgpalli vaatamas käinud, ja seda kodusel A Le Coq Arenal. Emirates, mis mahutab 60 000 inimest, oli täiesti teine tera… Kohapeal valitsev meeleolu muutis selle tõeliselt vingeks elamuseks. Kuivõrd Briti jalkafännid on kurikuulsad, sai juba targu ka ette uuritud, mis värve kanda ei tohiks…
Õnneks sujus kõik kenasti, keegi meie seltskonnast peksa ei saanud ning mäng lõppes 2-2 seisuga. Esimest väravat näeb siit.
Kokkuvõtteks
Selge on, et peale disaini ei ole MG enam kuidagiviisi Briti auto. Kuid kas see on läbi ja lõhki halb? Briti autotööstus tappis end ise – isegi sama kontserni alla koondunud firmad ei teinud uudismudeleid tootes üksteisega koostööd ning konkureerisid üksteisega.
Ja ärgem unustagem streike ja töökindluse muresid… Jalgpalli juurde tagasi tulles – levinud nali on, et ära osta ühtegi Briti autot, mis toodetud mõnele olulisele mängule järgnenud esmaspäeval. Briti autotööstuse kokkukukkumise võtab väga asjalikult kokku Jeremy Clarkson:
Ehk ei olegi liigne traagika, et hiinlased on MG üle võtnud? Tõsi, Lotus on samuti Hiina Geely käes ning neil ei lähe üldse hästi – kuid see on pigem seotud Colin Chapmani vaimust kõrvale kaldumisega. MG aga sihib mõistliku hinnaga autosid kõikides olulistes segmentides, sekka mainekujunduseks mõeldud sportautod.
MG on eriti uhke selle üle, et uudismudelite välja tulles kuulatakse, mis autoajakirjanikel ja kasutajatel öelda on – ja tegeletakse sellega! Ukselinkide kujust sõitjateruumi ergonoomikani välja – mudelivärskenduste käigus on kõneainet tekitanud murekohad likvideeritud.
Autotööstuse hetkeseisu vaadates tundubki hiinlaste suurimaks eeliseks olevat kiirus ja operatiivsus – kui autodel mingi viga ilmneb, tegeletakse sellega väga kärmelt. Eurooplased kutsuvad sel ajal alles nõukogusid kokku ning peavad Exceli ja advokaatidega nõu. Nii ei saa ju rallit sõita.
Meedia: Veli V. Rajasaar, MG