22. september on rahvusvaheline autovaba päev. Sel puhul tutvustamegi lugejatele lihtsat valemit CO₂ heitkoguste arvutamiseks.
Iga aasta 22. septembril tähistatakse rahvusvahelist autovaba päeva. Tänavu on suuremad üritused COVID-19 hirmus ära jäetud ent igaüks saab iseseisvalt oma autosõite mõtestada ja mõelda, kas neid on võimalik mõne teise transpordivahendiga asendada, ühitada või üldse sõitmata jätta. Sest parim kilomeeter keskkonnakaitse seisukohast on loomulikult sõitmata kilomeeter.
Üks auto sõidab keskmiselt 14 000 km aastas
Eestis on uuritud keskmise sõiduauto keskmist kütusekulu ning saadud 2018. aastal välisõhu inventuuri käigus tulemuseks ligi 8 liitrit (7,77l) 100 kilomeetri kohta, sealjuures diislikütust kasutavatel sõidukitel kulus 7,1l / 100 km ja bensiiniga sõitvatel 8,29l/100 km kohta.
Keskmine Eesti sõiduauto sõitis aastas keskmiselt 14 000 km (sealjuures diiselmootoriga sõidukid 16 700 km, ja ottomootoriga sõidukid 11 900 km).
Kasutatud metoodika keskmine CO₂ eriheide diiselsõidukite puhul on 2,66 kg CO₂/l ja ottomootoriga sõidukitel 2,38 kg CO₂/l kohta.
Valem süsihappegaasi heitkoguste arvutamiseks
Kõige lihtsam moodus süsihappegaasi heitkoguste arvutamiseks oleks arvutada välja aastane heitkogus. Selle jaoks on vaja võtta sõiduki aastane läbisõit ja korrutada see kütuse tarbimisega
Aastane heitkogus (kg) = Sõiduki aastane läbisõit (km) x Sõiduki kütuse tarbimine (l/km) x CO₂ eriheide (kg CO₂/l).
Tõenäoliselt oskab iga autoomanik öelda, mitu liitrit kütust ta aastas põletab ning seega võib valemist aastase läbisõidu taandada ja teha lihtsalt kiire arvutuse aastase kütuse tarbimise CO₂ eriheitega läbi korrutades.
Kuidas heitekogust kompenseerida?
Eesti suurimal kütusemüüjal on käimas puude istutamise kampaania ning puude istutamine tundubki, et on üks populaarsemaid viise ökoloogilise jalajälje korvamiseks. Kas see on hea idee?
Jah – puu vajab kasvamiseks materjali, ka süsinikku, mis puidu kuivmassist moodustab ligikaudu poole. Eestis on metsa (veel) palju ning kasvueas puud seovad aktiivselt süsinikku, mh seda, mis on vabanenud autokütuste põletamisest.
Puude kasvuks vajalikku süsinikku jõuab atmosfääri ka mujalt ning üksnes sellepärast, et puudel oleks toitu, ei pea hakkama autoga sõitma. Mõistlikult planeeritud sõidud saab aga mõistlikult kompenseerida.
Allikas: Keskkonnaagentuur
Kaanepilt: Ylle Tampere
